Psühhoos on raske psüühikahäire. Psühhoosi ajal on mõjutatud aju tegevus, kuid näha võib seda muutustena inimese mõtlemises, tajumises, tunnetes ja käitumises.
Muutused mõtlemises
Muutunud võib olla mõtlemise selgus, sihipärasus. Inimene võib mõelda ja väljenduda nii, et seda on raske jälgida. Mõtete väljendamises võib olla auke ja ootamatuid katkestusi või teemavahetusi. Mõtlemine võib olla muutunud aeglaseks, tühjaks ja konarlikuks või kiireks ja hüplikuks.
Inimese mõtlemises võib olla ebatavalisi seoseid ja ümberlükkamatuid, kuid teiste jaoks ebarealistlikke veendumusi. Selliseid veendumusi nimetatakse luulumõteteks. Need võivad olla seotud näiteks veendumusega, et inimest jälitatakse, jälgitakse, mõjutatakse tema käitumist või mõtlemist, need võivad olla seotud erilise ja väljavalitud olemise tundega. Inimene võib nende tõttu muutuda teiste suhtes kahtlustavaks ja usaldamatuks.
Muutused tajudes
Meelepetted ehk hallutsinatsioonid. Kõige tavalisemad on kuulmismeelepetted – inimene kuuleb hääli, mida teised ei kuule. Tavaliselt on ta seejuures veendunud, et hääled ei tule tema pea seest, vaid on talle pähe pandud või suunatud. Enamasti räägivad hääled midagi negatiivset, ärgitavad inimest midagi tegema või kommenteerivad tema tegevust.
Meelepetted võivad olla seotud ka
- lõhnatajuga, nt tuntakse teiste jaoks olematuid lõhnu või ebameeldivaid lõhnu, mida teised ei tunne.
- maitsetundlikkusega, nt suus võib olla mõni ootamatu maitse, kõik võib maitsta ühtemoodi, tuntakse ebameeldivaid maitseid seal, kus teised ei tunne.
- puutetundlikkusega, nt tajutakse nähtava põhjuseta puudutusi või liikumisi nahal või kehas.
- nägemisega, nt nähakse midagi, mida teised ei näe.
- kehatajuga, nt tajutakse mõne kehaosa või organi muutumist, samas kui teised seda ei taju.
- enesetajuga, nt on tunne, nagu inimene ei oleks enam ta ise või et teda nagu ei olekski olemas. Võidakse tajuda end robotlikuna. Sarnaselt võib tunda oma lähedaste suhtes, näiteks et abikaasa ei ole tegelikult tema ise, vaid hoopis keegi, kes temaks olemist teeskleb.
Muutused vaimsetes võimetes
Kehvemaks võivad muutuda tähelepanu, keskendumisvõime ning mälu.
Scribble
Muutused tahtes ja motivatsioonis
Tekivad raskused end motiveerida, keeruline on end “käima tõmmata”, iseseisvalt tegevusi algatada, asjadest huvituda. Võib olla tunne, et ei taha mitte midagi teha. Seda on kerge segamini ajada laiskusega, kuid tegemist võib olla ka haiguse sümptomiga, millega tuleb tegeleda.
Muutused tunnetes
Sageli võivad emotsioonid justkui ära kaduda või tuimeneda, miski ei tekita sügavat rõõmu ega kurbust. Meeleolu võib olla ühtlaselt rõhutud või ükskõikne. Inimene võib olla kergesti ärrituv, pinges ja ärev. Mõnedel juhtudel võivad tunded olla võimendunud või kuidagi kohatud.
Muutused käitumises
Häiritud võib olla igapäevaeluga toimetulek. Langeda võivad õpitulemused või tekkida raskused tööl. Häiritud võib olla uni ja toitumine. Sageli tekivad ka suhtlemisraskused kas teistele mõistetamatu käitumise või muutunud mõtlemise tõttu.
Muutused võivad toimuda inimese tegutsemise aktiivsuses. See võib langeda – inimene muutub passiivseks ja endassetõmbunuks ning ei tee enam neid asju, millega varasemalt tegeles. Aktiivsus võib olla ka tõusnud – inimene muutub sehkendavaks ja eriliselt energiliseks, võtab ette endale mitteomaseid tegevusi ning kaotab une.
Käitumises võib ette tulla teiste jaoks raskesti seletatavaid ning inimesele varasemalt mitteomasid veidraid juhtumisi.
