Psühhoos on ravitav seisund. Isegi kui haigus muutub krooniliseks, on võimalik leida sobivaid ravilahendusi, mis aitavad eluga hästi toime tulla ja leevendada haiguse sümptomeid. See tähendab küll pikaajalist tegelemist oma vaimse tervisega, kuid kasutada saab nii toimivaid ravimeid ja psühhoteraapiat kui sotsiaalsüsteemi pakutavat tuge.
Uuringud näitavad, et hästi paraneb umbes 50% haigestunutest. Paranemist nähakse toimetulekus igapäevaeluga. Paranemine ei tähenda seda, et inimene peab lõpetama ravimite võtmise ja psühhoteraapias käimise.
Psühhoosist paranemine on pikaajaline ning palju tähelepanu nõudev protsess nii inimese enda kui ka tema pereliikmete jaoks. Sobiva ravi korral taanduvad sümptomid järk-järgult mõne kuuga. Kriitiline periood, kus on raskendatud inimese toimetulek, langenud on elukvaliteet ning püsib oht episoodi kordumiseks, kestab aasta või kauemgi.
Ravisekkumised sõltuvad inimese seisundist (kui palju on psühhoosi sümptome ja kuivõrd need eluga toimetulekut häirivad). Psühhootiline häire vajab medikamentoosset ravi ja sageli alustatakse seda haiglas. Mida varem ravi algab, seda tõenäolisem on paranemine.
