Psühholoogi juures

Psühholoogia on teadus, mis uurib vaimseid protsesse, käitumisi ja nende vahelisi seoseid. Psühholoogial on palju erinevaid harusid, psüühikahäirete uurimise ja ravimisega tegeleb kliiniline psühholoogia.

Psühholoog – on lõpetanud psühholoogia eriala õppekava mõnes akrediteeritud õppekavaga ülikoolis. Psühholoogi töö põhisisuks on nõustamine psühholoogilistes küsimustes. Näiteks võib tema poole pöörduda kui on probleeme enesehinnangu, enesekehtestamise või karjäärivalikuga.

Kliiniline psühholoog – kliinilise psühholoogi töö on suunatud psüühilise distressi, psüühika- ja käitumishäirete, vaegurluse ja riskikäitumise hindamisele, leevendamisele, ravimisele ja ennetamisele. Tema poole võib pöörduda, kui on vaja välja selgitada, kas inimesel on mõni psüühikahäire, teha selleks teste ja uuringuid. Samuti on kliinilise psühholoogi tööks erinevate häirete ravimine ja sümptomite leevendamine.

Psühhoterapeut – on lõpetanud  kas psühholoogia või psühhiaatria(või mõnel juhul ka muu eriala, kus on piisavalt psühholoogia alast koolitust nt sotsiaaltöötaja) eriala, kuid lisaks läbinud ka spetsiaalse psühhoteraapia koolituse, näiteks kognitiivne käitumisteraapia, perekonnapsühhoteraapia või psühhodünaamiline teraapia.

Psühholooge töötab põhiliselt kahte tüüpi asutustes – haiglates-polikliinikutes ja eravastuvõtus. Kui on soov saada psühholoogi konsultatsiooni või psühhoteraapiat haigekassa raha eest, on vajalik psühhiaatri või perearsti saatekiri. Eravastuvõttu saab konsultatsiooni aja tõenäoliselt kiiremini. Haiglates ja polikliinikutes maksab psühholoogi teenuse eest Haigekassa, kuid ka mõnes eravastuvõtus on sama võimalus.

Psühholoogi otsida võib kasvõi internetist või uurida tuttavate kogemusi. Mõtlema peaks, millisele inimesele oleks kergem rääkida, kas mehele või naisele, samast või erinevast põlvkonnast inimesele. Inimesed on väga erinevad, nii ka psühholoogid. Psühholooge on erinevast vanusest, soost, neil on erinev väljaõpe, väärtused, uskumused, kogemused, maailmapilt. Oluline on leida inimene, kes just sinule hästi sobiks.

Kliinilised psühholoogid

Pereterapeudid

Kognitiivse käitumisteraapia terapeudid

Eelkõige töötab psühholoogi juures käies nn terapeutiline suhe, see tähendab usaldust ja valmidust koostööks. Nagu ka muudes elusituatsioonides, ei pruugi iga psühholoogiga suhtlemine lihtsalt klappida. Psühholoogiga kohtudes peaks lisaks tema väljaõppe kohta uurimise proovima aru saada, kas tegemist on inimesega, kellega ollakse valmis oma isiklikke mõtteid jagama. Kui tundub, et mitte, siis on mõistlikum leida teine psühholoog. Solvumist ei tasu karta, mõni inimene lihtsalt ei klapi teisega kokku. Samas peab arvestama, et nagu ka teiste suhete puhul, ei pruugi täielik usaldus kiiresti tekkida, esmalt peab inimest pisut rohkem nägema ja tundma õppima.

Peaks ka proovima eelnevalt välja mõelda, kas pöördute mõne käesolevalt ägeda probleemiga või püsiva raskusega, kas olete valmis käima pikemat aega või mõned üksikud korrad. Esimesel kohtumisel lepitakse kokku kohtumiste eesmärk, kestus, sagedus, maksumus ning muud võimalikud olulised tingimused.

Tavaliselt on psühholoogid õppinud ka mõnd liiki psühhoteraapiat. Põhilised psühhoteraapia liigid, mida erinevate häirete ravis kasutatakse, on pereteraapia, kognitiivne käitumisteraapia ja psühhodünaamiline teraapia. Erinevaid teraapia liike on sadu ja mitmed neist on ka Eestis esindatud, kuid nimetatud kolm on leidnud enam teaduslikku tõestust, et need tõepoolest mõjuvad. Teised teraapia liigid võivad küll hästi sobida enesearendamiseks ning rehabilitatsiooniks. Enne teraapiasuhtesse astumist on oluline välja selgitada, kas teraapia on tõenduspõhine, millised kogemused on terapeudil ning milline on antud teraapialiigi väljaõpe. Reeglina eeldab psühhoterapeutiline väljaõpe aastetepikkust koolitust, laialdasi teadmisi psühholoogias ning supervisiooni.

Lisaks psühoteraapiale ning nõustamisele saab psühholoogi juures teha ka erinevaid uuringuid. Vahel võib uuringutele suunata arst, kui on vaja diagnoosi täpsustada või hinnata mõnd psüühika aspekti. Uuringutele võib ka inimene ise pöörduda, kui on soovi enda kohta rohkem teada saada. Leida endas tugevaid külgi, mida saab enda heaks kasutada või nõrku külgi, mida on võimalik arendada.

Uuringuid teostatakse vastavalt testi spetsiifikale erineval viisil, põhiliselt kasutatakse paber-pliiats meetodit, kuid mõned testid on ka arvutiseeritud. Osa teste saab teha instruktsiooni järgi iseseisvalt, suurem osa testidest tehakse koos psühholoogiga.

Uuritakse näiteks:

• Kognitiivseid funktsioone nagu mälu, tähelepanu, mõttekäigu iseärasused
• Neurokognitiivseid funktsioone nagu reaktsioonikiirus, täidesaatvad funktsioonid, erinevad mälu liigid
• Vaimseid võimeid, intelligentsust
• Isiksust erinevate isiksuse uurimise meetoditega
• Emotsionaalset seisundit
• Elukvaliteeti

Üks psühholoogide eetikakoodeksi põhipunkte on konfidentsiaalsus. See tähendab, et psühholoog kaitseb talle avaldatud isiklikku informatsiooni, dokumenteerib sellest ainult asjakohase ning ei avalda saadud informatsiooni ilma kliendi/patsiendi nõusolekuta.

Konfidentsiaalsust võib murda ainult seaduses ettenähtud juhtudel. Seaduste järgi võib teatud infot avaldada kolmandatele isikutele juhul kui on tekkinud oht kellegi elule või tervisele. Näiteks juhul kui klient/patsient on teatanud soovist ennast tappa või kellelegi teisele tõsiselt viga teha, võib psühholoog võtta ühendust inimese lähedaste või politseiga. Sellisel juhul avaldab psühholoog siiski ainult asjasse puutuvat infot,  mitte teraapia käigus või vestlustel ilmsiks tulnud isikliku elu detaile.

Infot vastuvõtul või teraapias käimise kohta tuleb psühholoogil anda ka siis kui vastava ametliku järelpärimise teeb politsei.

Muudel juhtudel ei avalda psühholoog mitte mingit infot inimese kohta (isegi mitte selle kohta, et temaga kokkupuuteid on), ilma inimese enda nõusolekuta. Ei inimese tööandjale, sugulastele, tuttavatele, ega ammugi omaenda tuttvatele.

Teatud informatsioon psühholoogi vastuvõtul käimise või teraapia kohta võidakse salvestada ka elektrooniliselt inimese isklikus e-terviseloos. Seal on inimesel endal võimalik piirata juurdepääsu andmetele, piirata saab ligipääsu nii kõigile meditsiiniandmetele kui ka valitud dokumentidele.