Vii end oma lähedase inimese haiguse ja seisundiga kurssi. Tutvu kättesaadava informatsiooniga haiguse ja paranemise kohta. Mida paremini oled asjaoludega kursis, seda kergemini oskad lahendada ette sattuvaid probleeme. Suurem teadlikkus on rohuks ka teadmatusest tulenevate hirmude ja ärevuse vastu ning aitab valmistuda võimalikeks raskusteks.
Informatsiooni saab küsida näiteks ravimeeskonnalt, Peaasi.ee portaalist, osaledes pereliikmetele mõeldud tugigruppides või koolitustel.
Pööra tähelepanu ka endale, et vältida üleväsimuse ja kurnatuse tekkimist.
Hoolitse oma tervise eest, harrasta tervislikke eluviise. Söö tervislikult ja regulaarselt, katsu piisavalt magada, ole füüsiliselt aktiivne.
Planeeri oma päeva ka tegevusi, mis ei ole seotud oma lähedase eest hoolitsemise ega muude kohustustega, võta ette midagi endale meeldivat. Võimalusel võta endale hoolitsemisest puhkust, katsu leida selleks kas või mõned päevad või tunnid.
Väldi enese süüdistamist ning kasutut enesekriitikat. Haigestumises ei ole mitte keegi isiklikult süüdi, tegemist on õnnetute asjaolude kokkulangemisega.
Kõnele oma muredest ja kurbusest teistega, kes sind mõistavad.
