Kui inimene tunneb, et vaimse tervisega seotud sümptomid tema elu häirima hakkavad, on mõistlik pöörduda asjatundja konsultatsioonile. Muutused unerütmis, toitumises, suhetes, toimetulekus tööl või koolis võivad toimuda küll aegamööda, kuid need on siiski tunnused, mida on kergem märgata kui näiteks rõõmu tundmise vähenemist. Kuulda tasub võtta ka lähedaste inimeste mõtteid ja tähelepanekuid. Kui esineb näiteks üks-kaks depressiooni sümptomit mõne päeva või nädala jooksul, ei ole muretsemiseks põhjust – kui neid leidub juba enam ning kuu jooksul, oleks põhjust abi otsida. Abi tasub viivitamata otsida sel juhul, kui pähe tükivad enesetapumõtted või isegi plaanid!
5 sammu paranemise teel:
Otsustan, et minu psüühiline seisund on muutunud ja see häirib.
Panen kinni aja sobiva spetsialisti juurde:
a) perearst:
Perearst saab kirjutada ravimeid, pakkuda esmast nõustamist ning teha uuringuid võimalike kehaliste haiguste osas, mis samuti vaimse tervise häirele sarnaseid sümptome võivad põhjustada. Sageli teevad perearstid e-konsultatsioone psühhiaatriga. Kiire tegutsemise võimalus! Sobilik kasutada eriti juhul, kui on perearstiga hea kontakt. Perearst saab ka suunata psühhoteraapiasse.
b) kriisiabi või valvepsühhiaater:
Esmane abi mõne tunni jooksul, vajadusel saab seda kaudu ka kiiresti haiglaravile. Meeles tuleb pidada asjaolu, et reeglina ei piisa ühest kiirvisiidist! Erakorraline psühhiaatriline abi on tasuta.
Erakorraline abi on 24 h kättesaadav suuremates linnades:
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 650 (24h) Paldiski mnt 52
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h) Raja tn 31
Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h) Ristiku tn 1
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h) Jämejala, Pargi tee 14
Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h) Haigla 1
Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h) Ahtme mnt 95
c) vaimse tervise õe või psühhiaatri vastuvõtt polikliinikus:
Vaimse tervise õele või psühhiaatrile saab aja kinni panna lihtsalt helistades polikliiniku registratuuri, saatekirja vaja ei ole. Psühhiaater saab hinnata seisundit, anda sobilikke soovitusi raviks, määrata retseptiravimeid, suunata psühhoteraapiasse. Arvestada tuleb asjaoluga, et vastuvõtule pääsemine võib võtta aega, kuna ravijärjekorrad on kõigil eriarstidel. Võib läbi helistada eri polikliinikute registratuure või vaadata digiregistratuurist, et saada esimest võimalikku aega, aga umbes kuu või kahega võib reeglina arvestada. Haigekassa kindlustuse olemasolul tuleb üle 18aastastel maksta visiiditasu 5 eurot.
d) eravastuvõtt psühhiaatril, kliinilisel psühholoogil, psühholoog-nõustajal:
Ravivõimalused samad, mis polikliinikutes, kuid vastuvõtud on tasulised, saatekirja vaja ei ole. Vahel on eravastuvõtus ja- kliinikutel ka lepingud Tervisekassa või kohaliku omavalitsusega, mis tähendab, et vaid osa ravikuludest tuleb endal tasuda. Eravastuvõtus võib olla ka võimalust saada Töötukassa või Ohvriabi suunamisel, seda tasub vastavst asutusest uurida. Ravijärjekorrad on eravastuvõttudes reeglina lühemad kui polikliinikutes.
e) kui enesetunne on nii halb, et ei suuda ise spetsialisti otsida,
tasub seda lasta teha mõnel lähedasel, abi otsimisel tuge leida Peaasi.ee lehelt või helistada kriisiabi telefonile.
Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)
Vaimse tervise tugiliin: 116123
Lasteabi: 116111 (24h)
Ohvriabi: 116006
Samuti võib sellisel juhul, ning eriti kui enesetapumõtted peale tükivad, kutsuda endale kiirabi – helistada numbril 112.
Seni, kuni ootan vastuvõtule pääsemist, loen vaimse tervise kohta ning kasutan vähemalt mõnda soovitust enda aitamiseks. Uurin, kuidas parandada oma und, toiuda tervislikult ja regulaarselt, liikuda piisavalt ning olen ühenduses teiste inimestega.
Lähen kokkulepitud vastuvõtule. Kui üksi on raske minna, võtan kaasa mõne lähedase.
Ütlen endale “aitäh” – esimesed neli sammu paranemise teel on juba tehtud!
