Arva, kas need väited ja arvamused on tõesed või on need müüdid?
Klõpsa lahti ja saa targemaks!
Kas on tõsi: "Vaimse tervise teemad puudutavad rohkem naisi"?
Ei ole tõsi!
Vaimse tervise teemad puudutavad mehi ja naisi sama palju. Kõik tahavad, et neil oleks hea vaimne tervis – et nad saaksid teha asju, mida nad tahavad. Vaimse tervise häired esinevad eri sugudel erinevalt ja see sõltub suuresti sellest, kuidas ja kui palju on inimene valmis oma raskuseid välja näitama.
Kas on tõsi: "Vaimse tervise häired on harvad"?
Ei ole tõsi!
Vaimse tervise häired esinevad tegelikult elu jooksul kuni 40% inimestest. Seega on need haigused täiesti tavalised.
Kas on tõsi: "Alkoholi kuritarvitamine on halb harjumus, see pole kuidagi seotud vaimse tervisega"?
Ei ole tõsi!
Alkoholi kuritarvitamine ja sõltuvus on psüühikahäired. Sageli näeme ka seda, et erinevad muud psüühikahäired viivad alkoholi liigse tarvitamise ning siis kannatab inimene kahjuks mitme psüühikahäire all.
Kas on tõsi: "Meestel ja noormeestel diagnoositakse vähem psüühikahäireid kui naistel"?
See on tõsi, kuid …
Läänekultuuri maades tehtud uuringutes on leitud, et naised tõepoolest pöörduvad sagedamini abi saama ning diagnoose pannakse naistele rohkem. Eesti tervisestatistika näitab samuti, et ühel aastal käib ambulatoorselt psühhiaatrilisel ravil mõnevõrra rohkem naisi kui mehi. Laste puhul on see teisiti – statistika alusel võib öelda, et oluliselt rohkem pöördutakse ravile kuni 15-aastaste poistega kui sama vanade tüdrukutega.
Kas on tõsi: "Pahast tujust, muredest ja hirmudest pole mõtet rääkida - sest see ei aita"?
Ei ole tõsi!
On leitud, et usaldusväärsetele inimestele oma raskustest rääkimine aitab. Seda seetõttu, et sel juhul kannatab inimene vähem üksindustunde all ning üksindus on väga suur lisastress. Jagamine vähendab üksindust. Teiseks saab teine inimene ehk ka praktiliselt aidata, pakkuda lahendusi, mida on ise kasutanud.
Kas on tõsi: "Raskustest rääkimine teeb asja hullemaks, sest siis tunnen end veel suurema läbikukkujana"?
On ja ei ole tõsi!
Vaielda sellega, kuidas inimene end tunneb tegelikult ei saa. Kui inimene elab teadmises, et raskustest rääkimine on alandav, siis tal tõesti on raske raskustest rääkida ning ta kogebki seda, mida eeldab.
Kui suuta see mõttekäik enda jaoks ümber mõelda – kui mõelda, et raskustest rääkimine on vaprus, julgus või lihtsalt normaalne ja tavaline (sest kõigil on teinekord raskuseid), siis rääkija nii ka tunneb.
Paljud mehed ja naised suudavad rääkida oma päris raskustest tundmata end seejuures nõrkade, väetite, hädaliste, vingujatena. Nad teavad, et nad pole oma raskustes erandlikud.
Kas on tõsi: "Vaimse tervise heaks ja enda heaoluks ei saa ise midagi teha - see sõltub välisest ja geneetikast"?
Ei ole tõsi!
Inimene õnneks siiski saab soovi korral end ka ise aidata. Saab katsuda elada nii, et on võimalik hea olla. Selleks soovitame öösiti magada vähemalt 8h, päeval liikuda ja olla õues, suhetes ümbritsevatega proovida lahendada konfliktid ning leida suhetest rõõmu, loobuda narkootikumide tarvitamisest ja alkoholi liigtarvitamisest, süüa regulaarselt ja mitmekesiselt.
Kas on tõsi: "Mina ei saa sõpra või tuttavat vaimse tervise raskuste korral aidata, ta peab ainult professionaalide poole pöörduma"?
Ei ole tõsi!
Tõsi on, et vaimse tervise raskuste korral on vajalik pöörduda professionaalide poole. Aga samal ajal saavad lähedased ja sõbrad-tuttavad palju teha selle inimese toetamiseks ja turgutamiseks. Saab kuulata muresid, saab lihtsalt koos aega veeta, saab anda teada, et ta võib rääkida, saab rääkida, mida teine ise on teinud oma raskuste korral, saab soovitada ja julgustada pöörduda abi saama.
Kas on tõsi: "Pikaajaline masendus, väsimus, energiapuudus, hirmutunne või muud vaimse tervise probleemid ei ole tõsised probleemid - need lähevad ise üle"?
Ei ole tõsi!
Need probleemid võivad ise mööduda, aga nad võivad ka muutuda pikaajalisteks ja kroonilisteks ning inimene võib nendega seoses jääda ka kehaliselt haigeks või ka surra. Igal aastal teevad Eestis enesetapu umbes 200 inimest ning 80% enesetappudest tehakse meeste poolt. Peaaegu alati on enesetapp seotud psüühikahäirega.
Kas on tõsi: "Psüühikahäired viitavad sellele, et need inimesed on nõrgemad"?
Ei ole tõsi!
Psüühikahäired viitavad sellele, et inimesel on mingil eluhetkel vaimse tervise rike. Inimene on võimeline paljudest psüühikahäiretest paranema ja paljud neist ei ole eluaegsed.
Ka pikaajaliste või eluaegsete psüühikahäirete korral on inimesel palju väärtuslikke isikuomadusi, teadmisi, oskusi, mis võivad neid teha teistest teatud olukorras märkimisväärselt tugevamaks. Nende panused ühiskonda võivad olla erakordsed.
