Kuidas aidata lähedast või sõpra, kellel on liigne ärevus?
- Vali rääkimiseks sobilik hetk, mil olete mõlemad rahulikud ja teil on aega. Vahel on hea rääkida midagi koos tehes, jalutuskäigul, mängides vms, kus ei pea kogu aeg üksteisele otsa vaatama.
- Kui sa ise algatad vestluse, alusta sellest, mida oled märganud ja mis sulle muret teeb. Vahel on hea alustuseks küsida konkreetsete tervisenäitajate kohta nagu uni, keskendumine vms ja mitte otseselt selle kohta, mida teine parasjagu tunneb.
- Ära kipu kohe nõu andma ja valmis lahendusi pakkuma.
- Ära hakka murest kuuldes oma murega “üle trumpama”.
- Püüa hoiduda lööklausetest: “Võta end kokku!”, “Teistel on veel hullem!”, “Mõtle positiivselt!”.
- Vaimse tervise vestluse pidamise kohta saad lisaks lugeda siit.
- Kui tead rohkem ärevusest ja ärevushäirest, siis mõistad lähedast paremini, saad teda tõhusamalt toetada ning teie läbisaamine on üldiselt parem.
Tutvu ka ärevuse maandamisvõimaluste ning ärevushäire ravi ja abiga, alustada saad siit.
- Motiveeri ärevusega lähedast end aitama ja vajadusel ravima, tuleta talle meelde ärevuse vähendamise võimalusi ning ole ravi ja abi tulemuste suhtes optimistlik ning lootusrikas.
- Tal võib olla mõnusam ja teil mõlemal tore, kui käite koos trennis, joogas või teete muid ärevust vähendavaid tegevusi.
- Arsti või psühholoogi poole pöördumine või aja registreerimine võib olla päris hirmutav. Kui sul on võimalik, siis paku praktilist abi.
- Liigne ärevus toob sageli kaasa vältiva käitumise – ärevuse korral näib lihtsam ärevust põhjustavaid olukordi või tegevusi vältida. Tegelikult süvendab sellisele soovile järeleandmine ja ärevuse vältimine ärevust veelgi.
- Sõbra või lähedasena saame aidata ärevusega inimesel ebamugavate tunnetega paremini toime tulla nii, et inimene ei peaks ärevust vältima.
- Näiteks võib olla, et ärevusega inimesele ei meeldi teha telefonikõnesid või kontakteeruda võõrastega ja esitada tööalaselt oma soove või lükkab ta ärevust tekitavaid ülesandeid edasi. Abiks on, kui aitad tal need ebamugavad ettevõtmised jagada väiksemateks sammudeks. Saate koos läbi mõelda, kuidas käituda, mida öelda ning kuidas ärevuse tunnet erinevates olukordades maandada.
Eraelulistes suhetes on oluline, et me ei võtaks ainult aitaja või toetaja rolli, vaid hoolitseksime selle eest, et suhe oleks ikka vastastikune. On väga kosutav iseenda kohta käivaid tundeid ja mõtteid jagada ning lihtsalt koos olla.
Tunded on teatavasti nakkavad – seda on ka ärevus. See tähendab, et kui su lähedane inimene on ärev, on suur võimalus, et sa muutud ka ise veidi ärevaks. Teadvusta endale oma reaktsioone ning võta kasutusele erinevad vahendid oma enesetunde reguleerimiseks. Kui sõbral või lähedasel on tõeliselt raske ning sa toetad teda, siis planeeri pärastiseks tegevusi, mis su oma enesetunnet parandavad ja pinget maandavad – näiteks jalutamine, mõni sportlik või loominguline tegevus või muu sulle sobiv ettevõtmine.
Kuidas aidata lähedast või sõpra, kellel on paanikahoog?
Kui kellelgi esinevad paanikahoo sümptomid ning sa kahtlustad, et tal võib olla paanikahoog, küsi esmalt, mis juhtus ja kas tal on varem paanikahooge olnud. Kui inimene vastab jaatavalt ja usub, et tal on järjekordne paanikahoog, siis küsi, millist abi ta vajaks ja paku talle seda.
Kui lähed appi võõrale inimesele, siis kõigepealt tutvusta ennast.
Paanikahoo sümptomid võivad sarnaneda südameataki või mõne teise terviseprobleemiga. Ei ole võimalik olla täiesti kindel, et inimesel on just paanikahoog. Seda, kas tegemist võib olla millegi tõsisemaga, saab öelda ainult meditsiinitöötaja. Kui inimesel ei ole varem paanikahooge olnud ning ta ei usu, et tegemist on paanikahooga, peaksid kasutama füüsilise tervise esmaabivõtteid.
Kui inimene kaotab teadvuse, kasuta füüsilise esmaabi võtteid. Kontrolli abivajaja hingamist ja pulssi, kutsu kiirabi.
Ütle abivajajale, et see, mida ta üle elab, on paanikahoog.
Tähtis on see, et sa jääksid ise rahulikuks ega läheks omakorda paanikasse. Räägi inimesega rahustaval, kuid kindlal toonil ja ole kannatlik.
Räägi selgelt ja kiirustamata, lühikeste arusaadavate lausetega.
Selle asemel, et teha oletusi, mida inimene võiks vajada, küsi temalt otse, mis teda aitaks.
Ära pisenda inimese kogemust! Tunnista, et hirm, mida paanikahoos viibija tunneb, on reaalne, kuid samas rahusta teda teadmisega, et paanikahoog, kuigi hirmutav, ei ole eluohtlik. Veena inimest, et ta on väljaspool ohtu ning paanikahoo sümptomid mööduvad.
Kui inimese paanikahoog on möödunud, küsi temalt, kas ta teab, kust on võimalik paanikahäire/ärevushäire kohta informatsiooni leida. Kui ta ei tea, siis anna talle mõned soovitused.
Räägi talle, et kui tal esineb paanikahooge ja need teda häirivad, siis võiks ta professionaalset abi otsida. Uuri järele, millist professionaalset abi on sinu elukohas võimalik paanikahäire korral saada. Kinnita abivajajale, et paanikahoogude ja paanikahäire vastu on olemas tõhusaid ravimeetodeid.
