See on päris pöörane, milline jõud on mõtetel ja kuidas mõtted mõjutavad meie tuju. Sa võid sõpradega ringi hängida ja samal ajal tunda end tõeliselt õnnetuna, kuna kogu tähelepanu püsib muredel. Päris raske on nautida käesolevat hetke, kui peas on muremõtted.
Hea uudis on see, et tegelikult saad Sa oma mõtteid juhtida ja tunda enam rahu ning kontrolli mõtete üle.
Me mõtleme kogu aeg igasuguste asjade üle – õed-vennad võivad meile närvidele käia, meil võib olla erinevaid mälestusi, mis pähe turgatavad, kodutööde tähtajad ei taha meelest minna jne. Peas toimub paras möll – see on nagu masin, mis on kogu aeg töös.
Sellist püsivat mõtete liikumist nimetatakse automaatmõteteks ja dialoogiks iseendaga. Selleks, et ärevusega hakkama saada, pead mõtlemise kohta rohkem teadma.
Hey! I am first heading line feel free to change me
Sinu mõtted millegi kohta ei pruugi olla tõesed. Ära usu kõike, mida mõtled!
Mida Sa endale sisendad?
Kui me midagi tajume – näiteks kuuleme keset ööd akna taga kolinat, tulevad meile automaatselt ja välkkiirelt pähe erinevad kujutluspildid ja mõtted. Seetõttu, et nad tulevad nii kiirelt ja automaatselt, nimetatakse neid automaatmõteteks. Automaatmõtted on osa meie sisekõnest. Päris tihti ei ole me isegi teadlikud sellest, et need meil olemas on.
Kuuldes keset ööd akna taga kolinat – millised on Sinu mõtted? Võimalik, et midagi sellist:
Väljas on miski – pime – kas aknad on kinni? Kes seal on? Kas keegi tahab sisse tungida? Kus on telefon? Poe peitu! Sul võib tekkida ka automaatne kujutluspilt inimkujust, kes end pimedusesvarjab ja nuputab, kuidas sisse pääseda.
Need automaatsed mõtted käivitavad TUGEVA ärevuse alarmi.
Mis oleks, kui nende alarmeerivate mõtete asemel oleks hoopis teistsugused mõtted:
Müra väljas? – mõni loom? Tuul? Uks on lukus. Isa on kodus. On turvaline. Kuulatan veel.
Ehkki ka need mõtted võivad sind tiba ärevaks muuta, saad selliste mõtete korral paanitsemise asemel mõelda ja tegutseda selgelt.