Eelnevatest depressiooni alalõikudest said teada, et depressiooni tekkel on erinevaid põhjuseid. Depressiooni hoiab aga alal see, mil viisil me neid põhjuseid ja olukordi tõlgendame, hindame ja neist mõtleme. Mõtlemine mõjutab meie tundeid ja käitumist. Ehk mitte põhjus või olukord ise ei tekita tundeid, vaid tundeid tekitab meie tõlgendus olukorrast.
Sammud depressiooniga tegelemiseks
Kuidas ennast depressiooni korral aidata?
Kui depressiooni tunnuseid on nii palju, et nad Su elu segavad, tuleb leida viis olukorra muutmiseks.
Hea oleks, kui saaksid oma enesetunnet esmalt arutada oma vanematega. Kui vanem ei saa kohe aru või kõhkled, kuidas temaga rääkida, näita talle kasvõi seda veebilehte ja ütle, et sellest ongi jutt.
Selleks, et koolis depressiooniga paremini hakkama saada, oleks kasulik, kui saaksid oma enesetundest rääkida ka klassijuhatajaga või mõne õpetajaga, keda usaldad. Uurida, kas neil on võimalik arvestada, kui Sa ei saa alati kõike kaasa teha või vahel puudud. On hea, kui saad vaatamata depressioonile õppetöös siiski osaleda. Mõnes koolis on võimalik teha paranemise protsessi ajaks individuaalne õppekava.
Depressiooniga võib saada abi perearstilt, psühholoogidelt, psühhiaatrilt. Kui Sul on koolis psühholoog, võiksid rääkida ka temaga. Depressiooni saab ravida nii perega koos teraapias käies, üksi teraapias käia, võtta depressiooni ravimeid. Abi on kindlasti sellest, mida Sa ise ette võtad enda enesetunde parandamiseks. Enda abistamiseks võib lugeda ka sõpradega oma mõtete jagamist ja abi vastu võtmist.
Kui soovid abi otsimist kellegagi arutada või ei tea täpselt, kust või kuidas alustada, küsi nõu Peaasi.ee e-nõustajatelt.
Mõned nipid ja näpunäited enda paremaks toetamiseks:
Sammud depressiooniga tegelemiseks:
Depressiooni hoiab aga alal see, mil viisil me neid põhjuseid ja olukordi tõlgendame, hindame ja neist mõtleme. Mõtlemine mõjutab meie tundeid ja käitumist. Ehk mitte põhjus või olukord ise ei tekita tundeid, vaid tundeid tekitab meie tõlgendus olukorrast.
Mõtted
Tunded
Negatiivsed mõtted tekitavad negatiivseid tundeid. Nt mõte: “Ma olen väärtusetu” tekitab kurbust, mõte: “Kõik on minu süü” tekitab süütunnet, mõte: “Kõik on halvasti” lootusetust jne. Depressiooniga võib kaasas käia ka viha ja ärrituvus, näiteks mõte: “Miks mina?” tekitab just neid tundeid. Tunded näivad omakorda mõtteid tekitavat ja negatiivsed tunded süvenevad.
Kehalised reaktsioonid
Tundeid tajume me reaktsioonidena oma kehas: pinge, väsimus, valud, söögiisu muutused, uneprobleemid.
Käitumine
Ja lõpuks käitume me täpselt oma mõtetele, tunnetele ja kehalistele reaktsioonidele vastavalt. Väsimuse tõttu jäävad kohustused täitmata, valud ei lase tunda rõõmu asjadest, mis varem rõõmu valmistasid, mõte, et midagi ei muutu paremaks, ei lase midagi uut proovida ja paneb eemale hoidma sõpradest ja lähedastest.
Joonis1 : Depressiooni nõiaring
Nõiaringi lõhkumine:
Selleks, et nõiaringi lõhkuda, tuleb esmalt selgeks teha, millised mõtted, tunded ja käitumine Sinu puhul depressiooni alal hoiavad. Vaata Joonist 1. Kuidas Mart oleks end tundnud, kui ta oleks vaatamata oma mõtetele voodist välja tulnud, söönud hommikusööki, käinud duši all, riietunud ja läinud jalutama? Kuidas oleks need tegevused tema depressiooni mõjutanud? Millised oleksid tema mõtted siis olnud?
On väga tõenäoline, et Mardi enesetunne oleks paranenud ja ta oleks hakanud natuke realistlikumalt mõtlema. Võib-olla oleks ta oma päevast rõõmu tundnud ja kogenud, et ta on MIDAGI teinud.
Nüüd mõtle hiljutisele olukorrale või sündmusele, milles Sina negatiivseid tundeid kogesid.
Milline olukord või sündmus see oli?
Püüa kirjeldada seda olukorda võimalikult täpselt, siin on mõned abistavad küsimused: Mis juhtus? Millal juhtus? Mis selle olukorraga veel seotud oli? On seda juhtunud ka varem? Kellega Sa koos olid?
Millised mõtted või kujutluspildid Sul selle sündmusega seoses peast läbi käisid?
Mis Sind häiris? Mida see sündmus Sulle tähendas?
Milliseid tundeid Sa kogesid?
Näiteks kurbust, ärritust, depressiivsust, süüd, pettumust, masendust, lootusetust, häbi …
Milliseid kehalisi reaktsioone Sa märkasid?
Näiteks väsimus, apaatsus, pingetunne, peavalu, kõhuvalu, aeglustunud kõne, aeglased ja rasked liigutused, rahutus, raskus paigal püsida …
Mida Sa tegid? Mida Sa ei teinud? Kuidas Sa toime tulid?
Ei tulnud voodist välja, lamasid, tekk üle pea; lihtsalt istusid ja vaatasid ühte punkti või vaatasid televiisorit, mõistmata, mis seal toimub; ei vastanud telefonile, ei suhelnud arvuti vahendusel; lükkasid sõprade kutsed tagasi; ei teinud tööd, ei õppinud; alustasid millegagi, kuid ei viinud lõpuni, ei tundnud millegi vastu huvi …
Mida depressiooni korral ette võtta?
Hea on teada, et depressioon on ravitav. Kui depressiooni sümptomid on kestnud üle kahe nädala või mõni sümtomitest esineb väga häirivalt, siis on mõistlik abi otsida. Räägi oma muredest inimesele, keda usaldad ja kes saab sind aidata abivõimaluste leidmisel.
Depressiooni ravi
Depressiooni ravis kasutatakse nii psühhoteraapiat kui medikamentoosset ravi.
Psühhoteraapia
Psühhoteraapia on depressiooni ravis tihti väga mõjus. Rääkimine annab võimaluse näha asju erinevate nurkade alt ning leida sel viisil lahendusi.
Peamiselt kasutatakse depressiooni ravis kognitiiv-käitumuslikku teraapiat, suhete teraapiat ja psühhodünaamilist teraapiat. Sageli kombineerivad psühhoterapeudid erinevaid meetodeid.
Antidepressandid
Ravimeid soovitatakse depressiooni raviks kasutada üldiselt juhul kui depressioon on mõõdukas või raske. Medikamentoosne ravi on alati tõhusam, kui seda kombineerida psühhoteraapiaga.
Antidepressandid mõjutavad kolme neurotransmitteri (serotoniini, noradrenaliini ja dopamiini) tasakaalu nendes aju osades, mis reguleerivad meeleolu, reaktsiooni stressile ja füüsilisi tunge, nagu uni, söögiisu ja seksuaalsus.
Suurem osa antidepressantidest tõstab neuronite vahelistes sünapsites ühe või mitme eespool nimetatud neurotransmitteri taset. Sageli toimub see presünaptilise transporteri blokeerimise kaudu.
Antidepressant suurendab monoamiini hulka sünaptilises pilus. Selle tulemusena jääb vastavate postsünaptiliste retseptorite hulk väiksemaks. See tähendab, et tasakaalustuvad depressiooniga seotud muutused retseptorite arvus.
Antidepressandid avaldavad toimet ka geeni ekspressiooni mõjutamise kaudu (närvikasvufaktorite süntees kasvab ja retseptorite süntees väheneb). Antidepressantide mõjul tõuseb aju kasvufaktori BDNFi tase, mis soodustab neurogeneesi ning seega ka depressioonist paranemist.
Aju stimuleerivad ravimeetodid
Aju stimuleerivad ravimeetodid
Need on protseduurid, mille puhul mõjutatakse ajutegevust elektriliselt. Enim kasutatakse meetodit, mille käigus antakse ajule elektrilised impulsid elektoodidega, mis on peanahal (elekterimpulssravi) ning kasutatakse ka võimalust, et impulsid tekitatakse magneetiliselt (transkraniaalne magnetstimulatsioon). Need kaks meetodit on ka Eestis kättesaadavad.
Elekterimpulssravi (EIR)
See on neist raviviisidest olnud kõige pikemalt kasutusel ja kõige enam uuritud.
Kasutatakse raskete psüühikahäirete ravis ning enamasti juhtudel kui muud ravid ei ole olnud piisavalt efektiivsed (sh raviresistentne depressioon, aga ka bipolaarse meeleoluhäire või skisofreenia korral) või on vajalik kiire ravivastus (näiteks suitsiidiriski, katatoonia vms puhul).
Elekterimpulss ravi annab sageli raviefekti varem kui ravimid, sageli esimesel ravinädalal.
Uuringud kinnitanud, et EIR efektiivne ravimeetod mitmete psühhiaatriliste haiguste ravis.
Sageli kasutatakse EIRi kombinatsioonis teiste ravimeetoditega nagu medikamentoosse raviga ja/või psühhoteraapiaga.
Elekterimpulssravi käigus antakse peanahale asetatud elektroodide kaudu elektriline impulss, mis mõjutab kesknärvisüsteemi. Enne protseduuri viiakse inimene üldanesteesiasse ning manustatakse lihaslõõgastit, et lihaskond oleks protseduuri ajal liikumatu ja lõõgastunud. Kogu protseduuri vältel jälgib inimese seisundit anestesioloog – pidevalt jälgitakse hingamist, südametööd, vererõhku.
5-10 minutit peale protseduuri patsient ärkab. Esialgu võib enesetunne olla üldanesteesia tõttu veidi kehv. Enamasti tunni möödudes tunneb inimene end hästi ning saab päevaga jätkata.
Elekterimpulssravi rakendatakse kuuridena. Sageli mitu korda nädalas mitme nädala vältel. Tavapärane on näiteks 6-12 elekterimpulssravi seanssi. Vahel tehakse edasi harvemaid seansse, et vältida psüühikahäire tagasi tulemist.
Enamasti rakendatakse samaaegselt elekterimpulssraviga medikamentoosset ravi ja psühhoteraapiaid.
Levinumad võimalikud elekterimpulssravi kõrvaltoimed:
- peavalu
- seedehäired
- lihasvalud
- mäluhäired
Mäluhäired on neist kõrvaltoimetest kõige häirivamad. Kui need ilmnevad, siis enamasti on häiritud protseduurile eelnenud ja järgneva mäletamine. Üldiselt need mäluhäired leevenevad või mööduvad ajaga, aga mõningatel harvadel juhtudel on tõsisemad. Erinevad elekterimpulssravi rakendamise viisid (unilateraalne või bilateraalne) tekitavad erinevalt mäluhäireid.
Transkraniaalne alalisvoolu stimulatsioon (tDCS, ingl k transcranial direct current stimulation)
Kasutatakse depressiooni ja ka teiste tõsiste psühhiaatriliste haiguste ravis. Enamasti kasutatakse kombinatsioonis teiste ravimeetoditega nagu medikamentoosne ravi ja psühhoteraapiad.
Selle protseduuri käigus stimuleeritakse peaaju nõrga elektrilise vooluga. Stimulatsiooniks paigaldatakse peanahale kaks elektroodi ning enamasti ka spetsiaalne müts. Elektroodide kaudu kulgeb nõrk elektrivool peanahale ja mõjutab peaaju neuronaalset aktiivsust. Protseduur kestab umbes 30 minutit. Protseduur viiakse läbi anesteesiata ehk ärkvel olles, see on valutu ning ei põhjusta teadvusekadu. Protseduuri ajal on võimalik vestelda, lugeda, vaadata televiisorit jne.
tDCS soovitatakse läbi viia ravikuurina, 2-3 nädala vältel tehakse mitmeid protseduure nädlas. Vahel soovitab arst jätkata harvemini läbi viidavate protseduuridega toetusravina.
Mitmetes uuringutes on leitud, et tegemist on efektiivse ja ohutu ravimeetodiga. Eriti sageli soovitatakse seda ravi juhtudel kui tablett ravi ja psühhoteraapiad ei ole olnud piisavalt efektiivsed või kelle puhul ei ole ravimite kasutamine soovitatav (nt rasedad, imetavad emad, talumatute kõrvaltoimete puhul).
Ei ole teada, et protseduur põhjustaks tõsiseid kõrvaltoimeid. Kõrvaltoimed on kerged või mõõdukad ning lühiajalised. Nendeks kõrvaltoimeteks on peavalu, peanaha ebamugavus elektroodi asetamise kohal; näolihaste surin vms ebamugavad tunded; pearinglus.
Tõsised kõrvaltoimed on väga harvad. Nendeks on olnud krambid, maania (eriti bipolaarse häire korral), kuulmislangus juhul kui protseduuri käigus on ebapiisavalt kaitstud kõrvu.
Naistepuna preparaadid
Naistepuna
Palju on räägitud naistepuna kasutamisest ja efektiivsusest depressiooni ravis.
Uuringutes ei ole naistepuna olnud püsivalt efektiivne depressiooni ravis.
Naistepuna mõjutab mitmete ravimite toimimist kehas ning kombinatsioonis teiste ravimitega (sh teatud antidepressantidega) võivad tekkida tõsised kõrvaltoimed ning ta võib mõjutada teiste ravimite efektiivsust.
Naistepuna kõrvaltoimed:
- allergilised reaktsioonid;
- väsimus ja rahutus pikaajalisel kasutamisel;
- vererõhu tõus;
- naha päikesetundlikkus suureneb;
- seedehäired.
Kindlasti ei soovitata naistepuna rasedatel, lastel, kroonilisi haiguseid põdevatel ja muid ravimeid tarvitavatel vanematel inimestel.
Valgusravi
Soovitatakse peamiselt hooajalise depressiooni ravis. Hooajaline depressioon (ingl k seasonal affective disorder, SAD) on häire, mis on seotud sügisese ja talvise vähesema päevavalgusega. Samas on ka uuringuid, kus on leitud, et valgusravil on mõju üldisemalt depressiooni ravis.
Valgusteraapiat on vaja viia läbi selleks ettenähtud lambiga. Seda saab kasutada ja sageli on mõistlik kasutada kombinatsioonis medikamentoosse ravi või psühhoteraapiaga.
Valgusteraapia lampe on saadaval erinevaid ning iga mudeli kasutamine on kirjeldatud lambiga kaasas olevas juhendis. Sageli soovitatakse kasutada lampi hommikuti 1 tunni jooksul peale ärkamist, siis on see sageli kõige efektiivsem. Enamasti soovitatakse valugsravi läbi viia päeva ajal, kuna uneeelne lambi kasutamine võib rikkuda une-ärkvelolekutsüklit. Ühe valgusteraapia kasutuskorra pikkus peaks olema umbes 20-30 minutit. Lambi kaugus kasutajast oleneb lambist ja selle võimsusest, enamasti umbes 40-60cm. Kasutamisel tuleb hoida silmad avatuma, aga mitte vaatama otse lampi.
Ravimõju tuleb sageli mõne päevaga, aga võib tulla ka alles 3 nädala pärast.
Kuidas lampi valida?
Mõistlik on arutada lambi valikut raviva arstiga. Kui sul on mõni silmahaigus, näiteks glaukoom või põed bipolaarset meeleoluhäiret, siis tuleb neid arvesse võtta.
Üldiselt:
- Valgusteraapia lamp imiteerib õue valgust.
- peab olema võimsusega 10 000 luxi
- võimalikult vähe UV valgus
- usaldusväärne tootja, lamp tuleb koos juhendiga
Kõrvaltoimed
Valgusteraapia ja selleks ettenähtud lambi kasutamine on üldjoontes ohutu. Selle kasutamist on soovitatav siiski arutada oma arstiga. Kui sul on silmade või nahatundlikkus, siis kindlasti räägi selles oma arstiga. Kui depressiooni sümptomid ei vähene või süvenevad, siis on oluline konsulteerida raviva arstiga.
Kõige tavapärasemad kõrvaltoimeid on:
- ebamguavus silmades;
- peavalud;
- vähene pingetunne;
- iiveldus;
- higistamine.
Neid kõrvaltoimeid saab vähendades vähendades valgusteraapialambi kasutamise aega.
Antidepressandid ja aju
Ravi antidepressandiga algab arsti (enamasti perearsti või psühhiaatri) poole pöördumisega. Selles osas saab teavet siit andmebaasist – https://www.lahendus.net/est/andmebaas. Arsti poole pöördumine on suur samm – kui vajad selleks lisainfot või julgustust, siis pöördu peaasi.ee e-nõustaja poole – https://noustamine.peaasi.ee/kysi-noustajalt. Valmisolek abi vastu võtta ja arsti poole pöörduda on oluline algus ning avab uusi võimalusi.
Vastuvõtul arst kõigepealt uurib pöörduja seisundit. Ta küsitleb inimest tema praeguste raskuste ja toimetuleku kohta, aga räägitakse ka lapsepõlvest, arenguloost, kehalisest tervisest ja muust seonduvast. Sageli tehakse täpsustavaid teste ja uuringuid. Inimese seisundi täpsustamine võtab enamasti aega rohkem kui ühe vastuvõtu ning vahel tuleb selleks külastada mitut spetsialisti (näiteks psühhiaatrit ja kliinilist psühholoogi).
Kui arst on saanud selguse inimese seisundis, saab ta panna diagnoosi. Ta tutvustab pöördujale oma nägemust diagnoosist ning ootab selles osas ka tagasisidet. Antidepressanti soovitatakse enamasti siis, kui inimesel on diagnoositud depressioon, ärevushäire, aga vahel ka buliimia, traumajärgse stressihäire, isiksushäire või muude psühhiaatriliste probleemide korral.
Peale diagnoosi selgitamist tutvustab arst erinevaid ravivõimalusi. Enamasti tähendab see teraapiaid ja/või medikamentoossest ravi. Depressiooni ravis kasutatakse teatud juhtudel ka aju stimuleerimist elekterimpulssraviga või transkraniaalse magnetstimulatsiooniga (lingid, täpsustavad tekstid allpool). Neid kasutatakse siis kui medikamentoosne ravi ja psühhoteraapiad ei ole aidanud või on inimese seisund väga raske. Neid ravimeetodeid rakendatakse enamasti haiglaravil olles. Arst annab ka üldisemat laadi tervisesoovitusi, sh soovitab öösel piisavalt magada, regulaarselt liikuda, mõistlikult ja tervislikult toituda, püüda parandada suhteid, mis valmistavad raskusi vms. Kindlasti ei tasu jääda ootama efekti ainult ravimitest, vaid tuleb võimalusel pöörduda psühhoteraapiasse ja/või rakendada tervist parandavaid muutusi, näiteks regulaarne liikumine.
Ravi ravimitega
Enne ravimraviga alustamist räägi arstile kindlasti oma kehalisest tervisest, kaebustest, kroonilistest haigustest (sh suhkruhaigus, epilepsia, kõrgvererõhutõbi, neeru- ja maksapuudulikkus) ja läbipõetud raskematest haigustest.
Enne antidepressant-ravi tuleb välistada varasem bipolaarse häire maania või hüpomaania episood (haiguslikult kõrgenenud meeleoluga periood), kuna antidepressandid võivad sarnaselt paljudele teistele ravimitele seda esile kutsuda. Oluline on ka rääkida, kui on esinenud ebaloomuliku meeleolu tõusuga perioode elus.
Oluline on kindlasti rääkida, kui sul esineb elutüdimus- või suitsiidmõtteid, suitsiidkavatsust või -plaani.
Arstil on väga oluline teada ka seda, milliseid ravimeid sa parajasti tarvitad. Kindlasti anna teada, kui oled rase, üritad rasestuda või imetad last.
Kui arst soovitab antidepressant-ravi, siis põhjendab ta seda soovitust ja kirjeldab oodatavat kasu. Ta selgitab, kas ravim on mõeldud kurvameelsuse ja lootusetuse tunde leevendamiseks, energiapuuduse vastu võitlemiseks, vähese motiveerituse parandamiseks, üldise ärevuse tunde vähendamiseks, ärevuse teiste avaldumisvormide leevendamiseks vms. Sageli mõjutab haigus, mille all inimene kannatab, ka tema suhtumist ravisse: ärevushäirete puhul võib inimene karta kõrvaltoimeid, depressiooni korral võib ka ravi tunduda lootusetu. Kindlasti räägi oma mõtetest ja tunnetest arstiga.
On olemas mitmeid antidepressante – arst tutvustab antidepressanti, mida ta soovitab. Ta tutvustab konkreetse ravimi toimimisviisi, oodavat kasu ja ka kõrvaltoimeid. Erinevatel ravimitel on erinevad kõrvaltoimed. Üldiselt on antidepressandid hästi talutavad ning tugevaid kõrvaltoimeid esineb väga harva.
Kindlasti aruta arstiga võimalikke kõrvaltoimeid enne ravi ja ravi ajal.
Paljudel antidepressantidel on esimestel päevadel ja esimesel kahel nädalal kõrvaltoimeid, mis mööduvad kiiresti. Mitmed antidepressandid tekitavad iiveldustunnet, vähesel või mõõdukal määral kõhuvalu või seedehäireid. Teatud antidepressantide võtmise alguses võib tekkida ka vähene või mõõdukas ärevusetaseme tõus, mis möödub enamasti mõne päevaga. Kergemate ja mõõdukate kõrvaltoimete puhul kasutatakse sageli nn ootamise-vaatamise taktikat, kuna need kõrvaltoimed sageli mööduvad.
Antidepressandid võivad tekitada ka kõrvaltoimeid, mis ilmnevad pikema aja jooksul ja ei pruugi mööduda enne ravi lõpetamist. Näiteks võivad mõned ravimid tekitada unisust või uinumisraskuseid, seksuaalfunktsiooni häireid, aga ka maksa näitajate tõusu veres, nägemishäireid, vererõhu tõusu vms. Paljud sellised kõrvaltoimed on leevendatavad – näiteks kui ravim põhjustab unetust, siis tasub seda võtta hommikul ja kui unisust, siis õhtul; suukuivuse puhul soovitatakse nätsu näridal jne.
Kui häiriv kõrvaltoime ei möödu ega ole leevendatav, siis soovitab arst enamasti ravimit vahetada.
Väga harvadel juhtudel võivad antidepressandid kaasa tuua tõsiseid kõrvaltoimeid. Need esinevad tõesti väga harva, aga siiski on oluline neid teada.
Harva esinevaks tõsiseks kõrvaltoimeks on serotoniini mõjutavate antidepressantide puhul ka serotoniini sündroom. See algab tavaliselt mõne tunni jooksul peale uue ravimiga alustamist või peale ravimi annuse tõstmist.
Serotoniinisündroomi sümptomid:
- segadusseisund;
- rahutus või agiteeritus;
- laienenud pupillid;
- peavalu;
- vererõhu ja/või kehatemperatuuri muutused;
- iiveldus ja/või oksendamine;
- kõhulahtisus;
- südamelöögisageduse kiirenemine;
- treemor;
- lihastõmblused, lihaste koordinatsioonihäired;
- värisemine ja/või kananahk;
- tugev higistamine.
Peale ravimiga ravi alustamist kutsub arst enamasti su tagasi vastuvõtule nädala või paari pärast. Sellel vastuvõtul uurib arst ilmnenud kõrvaltoimete ja võimalike ilmnenud toimete kohta. Antidepressandid hakkavad enamasti mõjuma peale 2 ravinädalat ning reeglina esimese 4-6 ravinädala jooksul. Enamasti tõstetakse ravimi annust esimestel ravinädalatel. Iga annuse tõstmise järel tuleb taas olla tähelepanelik võimalike kõrvaltoimete osas.
Erinevate seisundite ja häirete puhul on antidepressandid erineva efektiivsusega, aga enamasti, kuid mitte alati, nad siiski aitavad.
Ravi on pikaajaline
Antidepressantravi on hea toime ja sobivuse korral üldjuhul pikaajaline. Depressiooni ja ärevushäirete korral soovitatakse, et ravi kestaks vähemalt 1 aasta peale sümptomite taandumist.
Regulaarne jälgimine
Ravimi võtmise vältel kutsub arst sind aegajalt vastuvõttudele, et jälgida ravimi efekti, kõrvaltoimeid ning ka muude rakendatavate meetodite – elustiili muutuste või teraapiate – toimimist. Arst nõustab ja toetab sind.
Ravimravi lõpetamine
Antidepressantravi lõpetamine tuleb kaalutlemisele, kui tervise hea seisund on kestnud umbes aasta või on muid põhjuseid ravimi ära jätmiseks. On oluline, et ravi ravimiga jäetakse ära rahulikul eluperioodil ning paljud spetsialistid soovitavad ravimi ära jätta kevadel või suvel – valgel ajal. Ravimravi ärajätmise perioodil on oluline jätkata kõikide teiste head enesetunnet toetavate tegevustega, sh hea unehügieen, regulaarne liikumine, tervislikud suhtlemisstrateegiad ja võimalusel ka psühhoteraapia.
Ravimi ärajätmisel ilmnevad tervisevaevused
Antidepressante jäetakse ära enamasti aeglaselt ja järkjärgult. Sel perioodil hoiab arst tõenäoliselt sinuga tihedamat kontakti, kuna sel perioodil võivad tekkida ajutised tervisekaebused ravimi ärajätmisest või haiguse sümptomid taasilmneda.
Antidepressantravi lõpetamine
Depressiooni puhul on enamasti soovitatav antidepressantraviga jätkata umbes aasta peale sümptomide taandumist, samuti on soovitatav ärevushäire puhul pikaajaline ravi. Kui sul on haiguse episoode esinenud rohkem kui üks, siis on hea ravi teha veelgi pikemalt.
Hea on, kui teraapia ja elustiili muutused on toonud tervislikke muutuseid su ellu ning igapäevane elu toetab ravi.
Vali aeg, mis on suhteliselt rahulik ja kindel nii tööalaselt kui ka eraeluliselt. Sageli soovitatakse ravi ära jätta valgel ajal, see tähendab, et kevadel või suvel.
Loodetavasti oled medikamentoosse ravi ajal alustanud juba psühhoteraapiaga, sellega kindlasti jätka.
Kindlasti jätka muu tervislikuga – liigu regulaarselt, söö tervislikult, maga piisavalt, väldi alkoholi ja narkootikume.
Kindlasti jäta ravi ära koostöös arstiga ning ole temaga sel perioodil ja ka mõni aeg peale ravimi ära jätmist kontaktis ning käi ka vastuvõttudel.
Jälgi raviskeemi, mille arst on sulle koostanud.
Nende tekkimisel võta vajadusel ühendust arstiga või kui need on kerged, siis oota ja ole kannatlik. Üldiselt need mööduvad.
Antidepressandid
Fluoksetiin, sertraliin, paroksetiin, tsitalopraam, estsitalopraam.
Kasutatakse palju depressiooni ja ärevushäirete ravis, sageli kombinatsioonis teraapiaga (eestkätt käitumis-kognitiivse teraapia või pereteraapiaga). Peale selle kasutatakse aeg-ajalt ka muude häirete – näiteks buliimia, traumajärgne stressihäire, fibromüalgia, ärritunud soolesündroom jms ravis.
Toimivad eeskätt serotoniinergilisele süsteemile – tõstavad serotoniini hulka sünaptilises pilus. Ühe teooria järgi arvatakse, et suurem hulk serotoniini sünapsipilus parandab närvirakkude omavahelist suhtlemist meeleolu reguleerivates närviringetes. See toob kaasa ka teisi toimeid molekulaarsel ja rakulisel tasemel. Oluliseks neist peetakse aju kasvufaktori taseme tõusu ajus, mis suurendab aju plastilisust.
Eestis on SSRId saadaval vaid tablettidena.
Kasulikku mõju võib oodata alates umbes 2 nädala pärast peale ravi algust ning 4-6 nädala jooksul. Sageli alustatakse ravi väikesest annusest, et vältida häirivate kõrvaltoimete tekkimist ja annust tõstetakse esimestel nädalatel.
Kõrvaltoimed: Tugevaid kõrvaltoimeid esineb SSRIde kasutamisel harva. Esimestel nädalatel võivad tekkida mõne päeva või nädalaga mööduvad kõrvaltoimed nagu iiveldus, peavalu, ärevuse tõus. Need on kõige levinumad kõrvaltoimed. Enne ravimiga alustamist räägi arstiga läbi, kuidas saad end nende vaevuste tekkimisel aidata ja kuidas saad arstiga ühendust.
Levinumateks kõrvaltoimeteks on lisaks pearinglus, nägemise muutus, seksuaalfunktsioonihäired, meestel erektsioonihäired. Täpsemalt räägib kõrvaltoimetest sinuga ravimi määranud arst.
SSRId jäetakse ära samm-sammult või teatud ravimite puhul ka ühe korraga (sageli fluoksetiini puhul). Harva võivad ravimi ära jätmisel esineda sellised mööduvad vaevused nagu peavalu, pearinglus ning taastuda võivad ravitava haiguse sümptomid. Ravimi ära jätmise ajal on oluline olla kontaktis raviarstiga.
Venlafaksiin, duloksetiin
Kasutatakse kõige enam depressiooni, ärevushäirete ja kroonilise valu ravis, aga teatud juhtudel ka muude psühhiaatriliste haiguste korral.
Toimemehhanism:
Toimivad serotoniinergilisele ja noradrenaliinergilisele süsteemile ning kaudselt ka dopamiinergilisele süsteemile. Väikestes annustes toimivad nagu SSRId (vaid serotoniinergilisele süsteemile), suuremates annustes ka noradrenergilisele ja dopamiinergilisele süsteemile.
Kõrvaltoimed:
Esimestel ravipäevadel esineb sageli ärevuse tõusu, iiveldust, peavalu, suukuivust, higistamist. Nähud on sageli pigem kerged ja mööduvad paari nädalaga. Püsivamateks kõrvaltoimeteks võivad olla libiido alanemine, seksuaalfunktsiooni häired ja vererõhu tõus. Need nähud üldjuhul mööduvad ravimravi lõpetamisel.
Täpsemalt räägib kõrvaltoimetest sinuga ravimi määranud arst.
Efekt saabub peale 2 nädalat, sageli 4-6 nädala jooksul. Ravi alguses enamasti suurendatakse ravimi annust järk-järgult.
Venlafaksiini ravi lõpetamine võib tekitada vaevusi, eriti kui ravi lõpetada äkki. Võib tekkida taas iiveldus, unehäired, tuimus või kõditunne (tingling) kätes ja jalgades, agiteeritus või ärevus, peavalud, värisemine. Samuti võivad taastuda ravitava haiguse sümptomid, eriti liiga varajase ravi lõpetamise puhul.
Kindlasti on oluline ravimit ära jätta järk-järgult ja koostöös arstiga.
Bupropioon
Kasutatakse depressiooni ravis. Ravim toimib rõõmutuse, tahteaktiivsuse alanemise ja väsimuse vastu. Bupropioon on efektiivne suitsetamise mahajätmise toetamiseks. Toime saabub enamasti umbes nädalaga.
Kõrvaltoimed: Sagedasemateks kõrvaltoimeteks on suukuivus, ärevuse tõus, unehäired, peavalud, iiveldus, kõhukinnisus, keskendumisraskused, uimasus. Sageli alaneb krambilävi, mis tähendab, et epilepsia korral on suurem võimalus krambihoo tekkeks. Suures osas on need kõrvaltoimed mööduvad või leevendatavad. Täpsemalt räägib kõrvaltoimetest sinuga ravimi määranud arst.
Ravimit ära jätta on soovitav järk-järgult.
Atomoksetiin, reboksetiin
Atomoksetiini kasutatakse Eestis peamiselt aktiivsus- ja tähelepanu häire puhul teise valiku ravimina ning antidepressandina kasutatakse seda ravimit harva.
Mirtasapiin
Kasutatakse depressiooni ja ärevushäirete ravis, aga väikestes annustes ka und soodustava ravimina.
Mirtasapiin on saadaval tabletina ja suus lahustuva tabletina.
Toime saabub mitme nädala pärast.
Kõrvaltoimed: unisus (sageli kasutatakse toimena), kehakaalu tõus, suukuivus, seksuaalfunktsiooni häired vähem kui SSRId ja SNRId. Täpsemalt räägib kõrvaltoimetest sinuga ravimi määranud arst.
Ravimit on soovitav ära jätta järkjärgult.
Amitrüptilliin, nortrüptilliin
Mõjutavad serotoniini ja noradrenaliini süsteemi ja suurendavad nende neurotransmitterite kontsentratsiooni sünapsides.
Väga tõsiste kõrvaltoimete tõttu kasutatakse harva. Kui kasutatakse, siis enamasti mitte esmavalikuna. Kasutatakse depressiooni, ärevushäirete ja teatud juhtudel ka teiste psühhiaatriliste haiguste ravis.
See on antidepressiivne serotoniinisüsteemi mõjutav ravim, mille täpne toimemehhanism ei ole teada. Arvatakse, et vortioksetiin töötab samuti serotoniini tagasihaarde blokeerimise kaudu, aga selle toimemehhanism on farmakoloogiliselt erinev teistest SSRIdest, kuna ta mõjutab otseselt erinevaid serotoniini retseptoreid.
Toimed: Uuringutes on leitud, et vortioksetiin on efektiivne depressiooni ravis.
Kõrvaltoimed
Nagu teiste antidepressantide puhul, tuleb kõrvaltoimete hulgas jälgida võimalikku meeleolu alanemist, käitumise muutuseid ja suitsiidmõtete sagenemist ravi alguses. Ravile eelnevalt tuleb välistada varasem bipolaarse häire maania või hüpomaania episood (kohatult kõrgenenud meeleoluga periood), kuna vortioksetiin võib sarnaselt paljudele teistele ravimitele seda esile kutsuda.
Kuigi serotoniini sündroom esineb väga harva, ole siiski teadlik serotoniini sündroomi nähtudest.
Kõrvaltoimeks on harvadel juhtudel verehüübimise häired, eriti kui kasutada vortioksetiini koos NSAIDide, aspiriini, varfariini ja/või antikoagulantidega.
Täpsemalt räägib kõrvaltoimetest ravimi määranud arst.
Uuringutes on leitud, et erinevalt teistest serotoniinisüsteemi mõjutavatest ravimitest põhjustab vortioksetiin harvem seksuaalfunktsiooni häireid ja kaalu tõusu. Samas esineb ravi alguses iiveldust (üldjuhul mööduvat) isegi sagedamini kui SSRIde puhul.
See on atüüpiline antidepressant – toimib melatoniini retseptorile ja ühele serotoniini retseptorile. Agomelatiinil ei ole toimet serotoniini tagasihaardele ja ta ei tõsta serotoniini hulka sünaptilises pilus. Agomelatiin mõjutab positiivselt tsirkadiaanset rütmi. Arvatakse, et ta tõstab noradrenaliini ja dopamiini hulka eessagaras.
Kasutatakse peamiselt depressiooni ravis ja ka unetuse ravis.
Kõrvaltoimed:
Agolmelatiinil ei ilmne SSRIde puhul aegajalt esinevaid kõrvaltoimeid nagu kaalutõus, seksuaalfunktsiooni häired, ravimi ära jätmisel ärajäämanähud.
Aju stimuleerivad ravimeetodid
Need on protseduurid, mille puhul mõjutatakse ajutegevust elektriliselt. Enim kasutatakse meetodit, mille käigus antakse ajule elektrilised impulsid elektoodidega, mis on peanahal (elekterimpulssravi) ning kasutatakse ka võimalust, et impulsid tekitatakse magneetiliselt (transkraniaalne magnetstimulatsioon). Need kaks meetodit on ka Eestis kättesaadavad.
See on neist raviviisidest olnud kõige pikemalt kasutusel ja kõige enam uuritud.
Kasutatakse raskete psüühikahäirete ravis ning enamasti juhtudel kui muud ravid ei ole olnud piisavalt efektiivsed (sh raviresistentne depressioon, aga ka bipolaarse meeleoluhäire või skisofreenia korral) või on vajalik kiire ravivastus (näiteks suitsiidiriski, katatoonia vms puhul).
Elekterimpulss ravi annab sageli raviefekti varem kui ravimid, sageli esimesel ravinädalal.
Uuringud kinnitanud, et EIR efektiivne ravimeetod mitmete psühhiaatriliste haiguste ravis.
Sageli kasutatakse EIRi kombinatsioonis teiste ravimeetoditega nagu medikamentoosse raviga ja/või psühhoteraapiaga.
Elekterimpulssravi käigus antakse peanahale asetatud elektroodide kaudu elektriline impulss, mis mõjutab kesknärvisüsteemi. Enne protseduuri viiakse inimene üldanesteesiasse ning manustatakse lihaslõõgastit, et lihaskond oleks protseduuri ajal liikumatu ja lõõgastunud. Kogu protseduuri vältel jälgib inimese seisundit anestesioloog – pidevalt jälgitakse hingamist, südametööd, vererõhku.
5-10 minutit peale protseduuri patsient ärkab. Esialgu võib enesetunne olla üldanesteesia tõttu veidi kehv. Enamasti tunni möödudes tunneb inimene end hästi ning saab päevaga jätkata.
Elekterimpulssravi rakendatakse kuuridena. Sageli mitu korda nädalas mitme nädala vältel. Tavapärane on näiteks 6-12 elekterimpulssravi seanssi. Vahel tehakse edasi harvemaid seansse, et vältida psüühikahäire tagasi tulemist.
Enamasti rakendatakse samaaegselt elekterimpulssraviga medikamentoosset ravi ja psühhoteraapiaid.
Levinumad võimalikud elekterimpulssravi kõrvaltoimed:
- peavalu
- seedehäired
- lihasvalud
- mäluhäired
Mäluhäired on neist kõrvaltoimetest kõige häirivamad. Kui need ilmnevad, siis enamasti on häiritud protseduurile eelnenud ja järgneva mäletamine. Üldiselt need mäluhäired leevenevad või mööduvad ajaga, aga mõningatel harvadel juhtudel on tõsisemad. Erinevad elekterimpulssravi rakendamise viisid (unilateraalne või bilateraalne) tekitavad erinevalt mäluhäireid.
Kasutatakse depressiooni ja ka teiste tõsiste psühhiaatriliste haiguste ravis. Enamasti kasutatakse kombinatsioonis teiste ravimeetoditega nagu medikamentoosne ravi ja psühhoteraapiad.
Selle protseduuri käigus stimuleeritakse peaaju nõrga elektrilise vooluga. Stimulatsiooniks paigaldatakse peanahale kaks elektroodi ning enamasti ka spetsiaalne müts. Elektroodide kaudu kulgeb nõrk elektrivool peanahale ja mõjutab peaaju neuronaalset aktiivsust. Protseduur kestab umbes 30 minutit. Protseduur viiakse läbi anesteesiata ehk ärkvel olles, see on valutu ning ei põhjusta teadvusekadu. Protseduuri ajal on võimalik vestelda, lugeda, vaadata televiisorit jne.
tDCS soovitatakse läbi viia ravikuurina, 2-3 nädala vältel tehakse mitmeid protseduure nädalas. Vahel soovitab arst jätkata harvemini läbi viidavate protseduuridega toetusravina.
Mitmetes uuringutes on leitud, et tegemist on efektiivse ja ohutu ravimeetodiga. Eriti sageli soovitatakse seda ravi juhtudel, kui tablettravi ja psühhoteraapiad ei ole olnud piisavalt efektiivsed või kelle puhul ei ole ravimite kasutamine soovitatav (nt rasedad, imetavad emad, talumatute kõrvaltoimete puhul).
Ei ole teada, et protseduur põhjustaks tõsiseid kõrvaltoimeid. Kõrvaltoimed on kerged või mõõdukad ning lühiajalised. Nendeks kõrvaltoimeteks on peavalu, peanaha ebamugavus elektroodi asetamise kohal; näolihaste surin vms ebamugavad tunded; pearinglus.
Tõsised kõrvaltoimed on väga harvad. Nendeks on olnud krambid, maania (eriti bipolaarse häire korral), kuulmislangus juhul kui protseduuri käigus on ebapiisavalt kaitstud kõrvu.
Palju on räägitud naistepuna kasutamisest ja efektiivsusest depressiooni ravis.
Uuringutes ei ole naistepuna olnud püsivalt efektiivne depressiooni ravis.
Naistepuna mõjutab mitmete ravimite toimimist kehas ning kombinatsioonis teiste ravimitega (sh teatud antidepressantidega) võivad tekkida tõsised kõrvaltoimed ning ta võib mõjutada teiste ravimite efektiivsust.
Naistepuna kõrvaltoimed:
- allergilised reaktsioonid;
- väsimus ja rahutus pikaajalisel kasutamisel;
- vererõhu tõus;
- naha päikesetundlikkus suureneb;
- seedehäired.
Kindlasti ei soovitata naistepuna rasedatel, lastel, kroonilisi haiguseid põdevatel ja muid ravimeid tarvitavatel vanematel inimestel.
Soovitatakse peamiselt hooajalise depressiooni ravis. Hooajaline depressioon (ingl k seasonal affective disorder, SAD) on häire, mis on seotud sügisese ja talvise vähesema päevavalgusega. Samas on ka uuringuid, kus on leitud, et valgusravil on mõju üldisemalt depressiooni ravis.
Valgusteraapiat on vaja viia läbi selleks ettenähtud lambiga. Seda saab kasutada ja sageli on mõistlik kasutada kombinatsioonis medikamentoosse ravi või psühhoteraapiaga.
Valgusteraapia lampe on saadaval erinevaid ning iga mudeli kasutamine on kirjeldatud lambiga kaasas olevas juhendis. Sageli soovitatakse kasutada lampi hommikuti 1 tunni jooksul peale ärkamist, siis on see sageli kõige efektiivsem. Enamasti soovitatakse valugsravi läbi viia päeva ajal, kuna une-eelne lambi kasutamine võib rikkuda une-ärkvelolekutsüklit. Ühe valgusteraapia kasutuskorra pikkus peaks olema umbes 20-30 minutit. Lambi kaugus kasutajast oleneb lambist ja selle võimsusest, enamasti umbes 40-60cm. Kasutamisel tuleb hoida silmad avatuna, mitte vaadata otse lampi.
Ravimõju tuleb sageli mõne päevaga, aga võib tulla ka alles 3 nädala pärast.
Kuidas lampi valida?
Mõistlik on arutada lambi valikut raviva arstiga. Kui sul on mõni silmahaigus, näiteks glaukoom või põed bipolaarset meeleoluhäiret, siis tuleb neid arvesse võtta.
Üldiselt:
- valgusteraapia lamp imiteerib õue valgust;
- peab olema võimsusega 10 000 luxi;
- võimalikult vähe UV valgus;
- usaldusväärne tootja, lamp tuleb koos juhendiga.
Kõrvaltoimed
Valgusteraapia ja selleks ettenähtud lambi kasutamine on üldjoontes ohutu. Selle kasutamist on soovitatav siiski arutada oma arstiga. Kui sul on silmade või nahatundlikkus, siis kindlasti räägi selles oma arstiga. Kui depressiooni sümptomid ei vähene või süvenevad, siis on oluline konsulteerida raviva arstiga.
Kõige tavapärasemad kõrvaltoimeid on:
- ebamugavus silmades;
- peavalud;
- vähene pingetunne;
- iiveldus;
- higistamine.
Neid kõrvaltoimeid saab vähendada lühendades valgusteraapialambi kasutamise aega.
ANTIDEPRESSANDITEGA SEOTUD HIRMUD
Depressioon ja aju
Aju struktuur ja depressioon
Peaaju funktsioone visualiseerivates uuringutes on ilmnenud, et depressiooni all kannatajate ajudes on võrreldes tervetega väikesed, aga olulised erinevused. On leitud hipokampuse mahu vähenemist (põhjuseks arvatakse olevat neuronite surm, mahu vähenemise ulatus korreleerub haiguse kestvuse ja raskusega ning võib olla seotud kaasuvate mäluhäiretega), mitmete ajukoore piirkondade aktiivsuse ja mahu langust, basaalganglionide aktiivsuse langust (võib olla seotud psühhomotoorse pidurdusega), amügdala mahu ja aktiivsuse tõusu (oluline emotsionaalne keskus).
Kuigi uuringute tulemused ei ole lõplikud, saab siiski järeldada, et depressiooni puhul häirub oluliselt limbilise süsteemi talitlus ning sellega tihedas koostöös olevate basaalganglionide ja ajukoore tegevus.
Ajukoore tegevus tekitab mõtemisprotsessi ning depressiooni puhul on ajukoore tegevus häiritud sel viisil, et inimese mõtted muutuvad negatiivseks. Limbiline süsteem on emotsionaalsuse ja mälu bioloogiline alus ning depressiooni puhuste häirete puhul muutub emotsionaalne põhifoon masendunuks, kurvameelseks, pahuraks.
Muutuseid hipokampuses (meeleolu ja mälu keskuses) seostatakse ka neurogeneesiga ehk närvirakkude arengu ja kasvuga. Mõndades uuringutes on leitud, et depressiooni puhul on hipokampuse neuronite hulk mõnel määral vähenenud ning see ilmnes halvenenud mälufunktsioonides ja alanenud meeleous.
Samuti on leitud, et depressioon on seotud hüpotaalamuse ja hüpofüüsi hormonaalse süsteemiga. Teatud hormoonide tõusnud tase on seotud püsiva depressiooni seisundiga.
Stressi olukorras aktiveerub hüpotaalamuse-hüpofüüsi-neerupealiste hormonaalne telg. Hüpotaalamus toodab kortikotropiini vabastavat hormooni (CRF) ning arvatakse, et selle tõusnud tase võib olla seotud teatud tüüpi depressiooniga ning eeskätt just kognitiivsete ja ärkveloleku sümptomitega. CRF stimuleerib hüpofüüsi ning selle mõjul eritab hüpofüüs adrenokortikotroopset hormooni, mis omakorda stimuleerib neerupealiseid, mis selle mõjul eritavad kortisooli. Arvatakse, et tõusnud kortisooli tase alandab meeleolu.
Ajutüve tuumad nucleus raphe ja locus coeruleus on seotud signaali edastamisega teistesse aju osadesse. On alust arvata, et need tuumad on seotud depressiooniga. Neurotransmitterite (serotoniini, noradrenaliini ja dopamiini) või nende retseptorite tasakaalu häirumine selles piirkonnas võib tähendada depressiooni.
Mitmed uuringud on näidanud, et enamus eespool kirjelatud muutustest taanduvad antidepressiivse raviga.
Ravimid, mis tõstavad serotoniini taset stimuleerivad ka neurogeneesi ning sellega võivad suurendada muuhulgas hipokampuse mahtu. Üks olulistest ainetest, mis on neurogeneesiga seotud, on BDNF (brain derived neurotrophic factor) ehk ajus toodetud neurotroofiline faktor ehk ajukasvufaktor. On leitud, et depressiooni all kannatajate veres on BDNFi hulk oluliselt alanenud. Antidepressandid tõstavad BDNFi taset. Kuigi alanenud BDNFi taset on leitud erinevate häirete korral, on siiski alust arvata, et see aine on seotud depressiooni arenguga ning BDNFi taseme tõus seotud antidepressantide toimimisega.
Aju biokeemia ja depressioon
Kesknärvisüsteemis on eristatud üle 30 erineva neurotransmitteri. Praegu arvatakse, et depressiooniga on neist seotud eeskätt serotoniin, noradrenaliin ja dopamiin.
Tänapäeval arvatakse, et teatud neurotransmitteri taseme muutus teatud aju piirkonnas viib teatud psühhiaatriliste sümptomide tekkele. Näiteks arvatakse, et noradrenaliin on seotud ärkveloleku ja energia tasemega, aga ka ärevuse, tähelepanu ja huvitundega. Serotoniini taseme alanemine põhjustab ärevust, sundmõtteid ja sundkäitumist. Dopamiini peetakse seotuks tähelepanu, motivatsiooni, mõnu- ja rahulolutunde protsessidega. Nende seoste alusel on võimalik valida sobiv antidepressant.
Samal ajal on selge, et depressiooni ei saa seletada ainuüksi monoamiinide defitsiidiga.
Depressiooni lahtiselgitamisel räägitakse geeni ja keskkonna vahelistest interaktsioonidest, geneetilistest erinevust serotoniini talitluses, teistest neurotransmitteritest.
Kuidas oma lähedase või sõbra depressiooni ära tunda?
Kui Sa märkad, et Sinu lähedase või sõbra meeleolu on langenud, siis mõjutab see sind ennast ka. Tal võib olla raske aeg, kuid ta tuleb sellega toime. Tal võib olla raske aeg ja ta ei tule toime. Märka, kas ta on enesessetõmbunud, õnnetu ja masendunud juba üle kahe nädala. Milliseid depressiooni sümptomeid tal veel on? Räägi temaga, ta võib vajada Sinu abi. Sa saad aitata tal abi otsida, vajadusel temaga psühholoogi või arsti juurde kaasa minna. Depressiivne inimene ei otsi sageli ise abi ja ei väljenda Sulle oma tänulikkust, kuid usu, et vaatamata sellele on Sinu toetus ja kohalolek talle oluline.
Miks depressioon tekib?
Miks depressioon tekib? Mis teeb depressiooni suhtes vastuvõtlikuks?
Depressioonil ei ole ühte kindlat põhjust. Depressioon võib tekkida ka ilma kindla põhjuseta või ei oska inimene seda põhjust ise teadvustada. Tavaliselt on depressioonil mitmeid põhjuseid korraga ja need soodustavad haiguse teket.
Psühholoogilised või emotsionaalsed põhjused
Pikaajaline stress ja trauma võivad vallandada depressiooni. Mõned inimesed on vastuvõtlikumad stressirohketele elusündmustele. Näiteks koolikiusamine, vanemate lahutus, tüliderohked suhted, ebaõnnestumised, üksindus.
Minevikus toimunud kurvad ja õnnetud sündmused
Oluline osa depressiooni tekkel on lapseea läbielamised nagu näiteks vanemate kaotus, armastuse ja läheduse puudumine, füüsiline ja seksuaalne vägivald.
Muutused aju keemilises tasakaalus
Depressiooni korral on tegemist teatud keemiliste ainete (serotoniin, noradrenaliin, dopamiin) sisalduse muutusega ajus. Muutused aju keemilises tasakaalus mõjutavad inimese meeleolu ja seda, kuidas ta mõtleb või käitub. Need muutused võivad tekkida ka näiteks ravimite kõrvalnähtudena, pideva alkoholi või uimastite tarvitamise tagajärjel, haiguste korral, hormonaalsetest muutustest tingituna, päikesevalguse puudumisest.
Isiklik kaotus
Lein on loomulik reaktsioon, kuid pikalt kestev leinamine on üks depressiooni riskitegureid.
Keskkond
Elukeskkond ja -kogemused võivad samuti olla riskiteguriteks. Näiteks toetuse puudumine, stressirikkad olukorrad.
Pärilikkus
Nii nagu geenid võivad muuta inimese vastuvõtlikumaks kaaluprobleemidele või südamehaigustele, võivad need muuta teda ka vastuvõtlikumaks depressioonile. Pärilikud tegurid soodustavad depressiooni teket.
Isiksus
Liigne emotsionaalne tundlikkus, negatiivne mõtlemine, passiivne käitumine ja liigne perfektsionism võivad kaasa aidata depressiooni kujunemisele.
Küsimused depressiooni hindamiseks
Depressiooni kogemus võib igal inimesel olla erinev. Depressioon on väga mitmepalgeline haigus ning sel puudub üks ja kindel sümptom, kuid on teatud kindlad sümptomid, mis depressiooni korral esinevad. Sümptomid peavad olema kestnud kahe nädala vältel, ühekordne kogemine ei ole depressioon. Depressiooni sümptomid väljenduvad käitumises, mõtlemises, tunnetes ja keha füüsilistes reaktsioonides.
Peale testi aitab depressiooni hinnata ka järgnev küsimustik.
Kokkuvõtvamalt võiks mõelda järgnevatele küsimustele ja meenutada paari-kolme nädalat:
- Kas sa oled sageli kurb?
- Kas sa tunned, et sul ei ole tulevikult midagi head loota?
- Kas ei ole oma eluga sama rahul nagu varem?
- Kas Sinu minevikus on enam ebaõnnestumisi kui õnnestumisi?
- Kas sa tunned sageli, et oled milleski süüdi?
- Kas huvid, millega sa tegeled (tegelesid) ei pakuvad sulle enam huvi?
- Kas sa pead ennast kõvasti pingutama, et üldse midagi teha?
- Kas sa tunned pidevalt ärevust või oled rahutu?
- Kas sa oled pidevalt väsinud?
