Enesevigastamise müüdid ja reaalsus

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” css_animation=”left-to-right”]Ennast vigastatakse tähelepanu saamiseks
[/vc_cta_button2]
[vc_cta_button2 h4=”Tegelikkus:” style=”outlined” css_animation=”right-to-left”]Uuringute kohaselt ei räägi enda vigastamisest kellelegi umbes 2/3 inimestest, kes end vigastavad. Pigem peavad ennast vigastavad inimesed vigastamist häbiväärseks saladuseks ning üritavad märke sellest varjata. Enda vigastamise põhjuseks on püüd kas vältida või kontrollida tugevaid tundeid, nagu näiteks viha enda või teiste vastu, kurbus, meeleheide või madal enesehinnang, aga ka teistele oma valust märku andmine.[/vc_cta_button2]
[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” css_animation=”left-to-right”]Enesevigastamine on enesetapukatse
[/vc_cta_button2]
[vc_cta_button2 h4=”Tegelikkus:” style=”outlined” css_animation=”right-to-left”]Pigem vigastatakse end selleks, et tulla toime tugevate tunnete või raskete sündmuste ja olukordadega. Inimene, kes ennast vigastab, võib seda isegi pidada viisiks, kuidas enesetappu vältida. Uuringute kohaselt ei ole ligikaudu pooltel end vigastanud inimestest enda vigastamise ajal enesetapumõtteid.[/vc_cta_button2]
[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” css_animation=”left-to-right”]Enda vigastamise abil soovitakse lihtsalt teistega manipuleerida
[/vc_cta_button2]
[vc_cta_button2 h4=”Tegelikkus:” style=”outlined” css_animation=”right-to-left”]Enesevigastamisel on mitmeid erinevaid põhjuseid, näiteks tunnete juhtimine või kontrollitunde saavutamine, kui kõik ümberringi on kaootiline. Kuigi enesevigastamine võib panna teisi soovitud viisil käituma, peaks tähelepanu pöörama hoopis sõnumile, mida inimene oma käitumisega edastab, ja aitama tal leida viise väljendada seda teisiti. Enamasti näevad inimesed ka palju vaeva, et oma ennastvigastavat käitumist varjata.[/vc_cta_button2]
[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” css_animation=”left-to-right”]Inimesed, kes end vigastavad, on hullud ja tuleks luku taha panna
[/vc_cta_button2]
[vc_cta_button2 h4=”Tegelikkus:” style=”outlined” css_animation=”right-to-left”]Inimestel, kes end vigastavad, on raske oma tundeid sõnadega väljendada, nad teevad seda käitumise abil. Nagu psüühikahäired laiemalt, kõneleb ka enesevigastamine raskustest ja haavatavusest, millega inimene on pidanud silmitsi seisma. See ei muuda kedagi hulluks. Hulluks tembeldamise müüt häbimärgistab vaimse tervise raskusi ning võib saada takistuseks abi otsimisel.

Siiski on ennastvigastav käitumine ohtlik ning vajab ravi.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” css_animation=”left-to-right”]Ennast vigastavad ainult teismelised tüdrukud
[/vc_cta_button2]
[vc_cta_button2 h4=”Tegelikkus:” style=”outlined” css_animation=”right-to-left”]Ehkki enesevigastamist esineb noorte (eriti neidude) seas keskmisest rohkem ja ennast vigastav käitumine saab enamasti alguse noorukieas, võib seda ette tulla erinevast vanusest ja soost inimestel.[/vc_cta_button2]
[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” css_animation=”left-to-right”]Kui inimene on juba ennastvigastavalt käituma hakanud, jääb ta seda alati tegema.[/vc_cta_button2]
[vc_cta_button2 h4=”Tegelikkus:” style=”outlined” css_animation=”right-to-left”]Paraneda ja olukorda muuta on täiesti võimalik. Enesevigastamine on abinõu oma tunnete juhtimiseks, see on õpitud käitumine. Käitumisse saab aga lisada ka uusi ja turvalisi tunnetega toimetulemise oskusi. Sedaviisi asendavad need aja jooksul enesevigastamise.

Kõige tõhusamad meetodid enesevigastamise tungi vastu võitlemiseks on hoida ennast tegevuses, olla ümbritsetud sõpradest, rääkida/kirjutada oma tunnetest, olla füüsiliselt aktiivne, nt liikuda õues, teha trenni, füüsilist tööd jms.[/vc_cta_button2]

Kuidas aidata kedagi, kes end vigastab?

Kuidas saab toetada?

  • Sageli piisab täiesti lihtsalt füüsiliselt kohal olemisest. Kui inimene räägib, siis tema kuulamisest. Ka siis, kui sinu arusaam tema olukorrast ei ühti tema omaga, austa tema seisukohti ja tundeid – ära vastandu, loe moraali ega anna hinnanguid! Eesmärk ei ole vaielda või vaidlustada tema mõtteid. Kommentaarid „see on nii rumal“ või „see teeb mulle haiget, et sa nii käitud“ avaldavad tihti ütleja eesmärkidele vastupidist mõju
  • Pea meeles, et väga harva muutub inimese käitumine koheselt. Uute toimetulekuoskuste õppimine võtab aega ja mõnikord võib inimene olla enesevigastamisest sõltuvuses viisil, mis nõuab pikaaegset tööd. Tagasilangus on normaalne osa ja ei tähenda, et mingeid edusamme ei oleks toimunud
  • Väljenda uhkust selle üle, kui ta tuleb keeruliste tunnetega toime muul viisil kui enesevigastamine. Teistmoodi käitumine nõuab temalt suurt eneseületust ja selle tunnustamine suurendab selle käitumise uuesti esinemise võimalust
  • Julgusta, ent ära liigselt survesta! Pea meeles, et sinu võimuses on julgustada inimest muutuste ja abi otsimise poole. Kuid tema sundimine muutuseks võib tuua hoopis tagasilööke ja suurendada ennastvigastavat käitumist. Võid teemat iga mõne aja tagant tõstatada: võib-olla kui nooruk saab aja jooksul aru, et sinu kavatsused on heatahtlikud, on ta valmis sinu mõtteid vastu võtma. Ole olemas, kuid ära käi peale. Jäta isiklik ruum alles
  • Mõned kohesed probleemilahendused: uuri, kas noorukil on turvaline koht kuhu minna/kus olla; kas tal on usaldusväärne täiskasvanu, kellega ta saab rääkida/kes saab aidata; soovita pöörduda psühholoogi, psühhiaatri poole. Lisaks on töövihiku lõpus toodud ka praktiline 6-sammuline probleemilahenduse tööleht, mida saab noorega koos lahendada
  • Ära palu tal lubada, et ta enam rohkem end ei vigasta ning ära teosta kontrolli ta keha üle. Sageli on enesevigastamise taga niigi palju häbi ja süüd. Kui nooruk ei suuda lubadusest kinni pidada, võib ta tunda veel suuremat süütunnet sinu altvedamise pärast. Keha kontrollimine võib murda usaldusliku suhte ja panna teda veel rohkem varjama kohti, kus vigastamine on esinenud
  • Julgusta professionaalset abi otsima. Paku variante ja kontakte, kus ja kellega ta veel saaks oma muret arutada
  • Uuri lisaks ka enesetapumõtete kohta. Enesevigastamine võib, ent ei pruugi olla osa suitsidaalsusest. Seepärast on oluline ka eraldi selle kohta uurida.
    • „Kas sul on vahel tunne, et sa ei taha või ei jaksa enam elada?“
    • „Kas sa mõtled enesetapu peale?“
      • Kui ta vastab sellele jaatavalt, siis küsida juurde, kuidas ja millal on ta mõelnud seda teha.

Mida täpsem ja konkreetsem on plaan, seda suurem on suitsiidioht!

  • Aita tal korrastada igapäevarütme. Söögiajad olgu iga päev enam-vähem samal ajal, füüsilist aktiivsust piisavalt, samuti und. Viimane mängib eriti olulist rolli impulsiivsete ja tungiga seotud käitumiste osas, vähene uni muudab impulsiivsemaks. Vaadake koos üle tema päevaplaan: kas see on muutunud liiga pingeliseks ja vajab mingit muutust 
  • Kui nahal on jälgi enesevigastamisest, ära jää neid pikalt vahtima – see võib süvendada häbi- ja süütunnet

 

Mida teha, kui keegi räägib, et ta ennast vigastab?

  • Näita välja, et sa saad aru, mida ta räägib. Väljenda oma hoolimist
  • Väljenda muret vigastuste pärast. Ole kaastundlik ja austa inimest, kes enesevigastamisest räägib, suhtu temasse lugupidavalt
  • Väljenda selgelt, et enesevigastamisest võib rääkida ning seda saab mõista. Kui sa oled mures vigastuste pärast, siis ole selles suhtes aus, aga anna mõista, et tuled oma murega toime
  • Anna mõista, et austad inimest, kes on end vigastanud, ning austad tema püüdu eluga toime tulla isegi siis, kui see toob kaasa enesevigastamist. Ta on andnud endast antud hetkel parima
  • Väljenda, et sa mõistad, et end vigastavale inimesele võib tunduda väga raske elada ennast vigastamata
  • Kui enesevigastamist on toimunud rohkem kui kord või paar, siis soovita pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole

 

Kuidas alustada vestlust nooruki enesevigastamisest?

Siin on näide ühest võimalikust viisist.

Esmalt pööra tähelepanu iseenda tunnetele – ära lähene noorukile enne, kui oled ise rahulik ja enda emotsioonid ära maandanud. Seejärel vali vestluseks aeg, mille puhul tead, et saate rahus rääkida kahekesi ning mingeid ajalisi piiranguid või teiste inimeste sekkumisi ei tule ette.

 

  1. Alusta vestlust sellest, mida oled märganud. Näiteks: „Mari, ma soovin Sinuga rääkida. Mulle tundub, et Sa ei ole päris Sina ise enam ja ma olen Sinu pärast mures.“
  2. „Ma olen märganud, et Su kätel on on jäljed, ja see paneb mind mõtlema, kas Sa vigastad ennast.“
  3. Tõenäoliselt muutub noor kaitsvaks, aga ära lasku temaga võimuvõitlusesse. Ole valmistunud selleks ning jää empaatiliseks. Pea meeles, et noore jaoks on see ilmselt raske hetk ning ta proovib samal ajal tulla toime oma häbi, viha ning ärevusega
  4. Kinnita noorele, et oled seal tema toetamiseks ja aitamiseks ning saad aru, et see on tema jaoks keeruline
  5. Anna ülevaade võimalikest järgmistest sammudest: „Vaatame koos enesevigastamise töövihikut“ või „paneme aja perearsti/vaimse tervise õe/psühholoogi juurde“ ning kinnita, et leiate viise, kuidas selles olukorras toime tulla ja toetad teda kogu protsessi vältel

 

Kõige olulisem on kuulata, kuulata ning veelkord kuulata noort! Ära ärritu, ära jaga hinnanguid ega esita talle ultimaatumeid, vaid anna mõista, et näed teda inimesena ja tahad talle pakkuda tuge. Kui vaja, leia vaimset tuge ka iseendale.

 

Kui ma räägin temaga sellest, kas ta võib selle peale hakata rohkem ennast vigastama?

Siinkohal on hea lähtuda põhimõttest, et kuidas ma räägin võib olla tunduvalt olulisem sellest,  kas ma räägin. Paljud inimesed, kes on end vigastanud, tunnevad seetõttu suurt häbi. Rääkides tuleb meeles pidada, et igasugused sildid ja hinnangud (nt „see on nii rumal“) võivad panna inimest veelgi enam häbi tundma ja see omakorda viia uuesti ennastvigastava käitumiseni. Kui aga rääkida malbelt ja rahulikult, on ohud rohkemaks enesevigastamiseks üldiselt üsna maandatud.

 

Kuidas ma saan aru, kas mu lähedane on lisaks enesevigastamisele ka suitsidaalne?

Lihtsaim viis selle väljaselgitamiseks on temalt otse küsida. Välise vaatluse põhjal üksi ei saa eristada, millisel eesmärgil keegi end vigastab. Küll aga on võimalik tähele panna mõningaid ütlemisi või käitumisi, mille puhul on edasine tähelepanelikkus eriti oluline. Loe selgeks ohumärgiks, kui keegi:

  • räägib ja naljatab enesetapust
  • avaldab näiteks selliseid mõtteid: „Oleks parem kui ma oleksin surnud“, „Soovin, et ma kaoksin igaveseks“, „Kui mind enam ei ole, siis…“, „Varsti ma ei tüüta sind enam.“ jms
  • räägib surmast positiivses ja lootusrikkas toonis, näiteks „Kui ma sureksin, siis inimesed armastaksid mind rohkem“; kirjutab surma-teemalisi jutte ja luuletusi
  • käitub enda suhtes hoolimatult, temaga juhtub tihti tõsiste vigastustega õnnetusi
  • annab ära, jagab laiali või viskab ära väärtuslikke esemeid
  • jätab perega ja sõpradega hüvasti erilisel moel, tavapärasest erinevalt
  • varub relvi, ravimeid või muid enesetapuvahendeid
  • kirjutab enesetapukirju
  • teeb arusaamatuid või veidraid mõtteavaldusi

Ebamäärasemad, kuid siiski ohumärgid on, kui:

  • ta tõmbub enesesse, eraldub perest ja sõpradest
  • käitub tavapärasest oluliselt erinevalt
  • tal on koolis probleeme
  • tema söögiisus ja magamisharjumustes on muutusi
  • ta ei huvitu varasemalt rõõmu pakkunud tegevustest
  • on jätnud hügieeni ja välimuse unarusse

Need tunnused võivad viidata ka muudele psüühikahäiretele või kriisidele ja probleemidele. Selliste muutuste tähelepanemisel on kõige parem noore käest küsida, kuidas tal läheb või mis tal mõttes mõlgub.

 

Kasutatud kirjandus

Kuidas ennast aidata?

Enesevigastamine võib tunduda loogiline kaitsemehhanism vältimaks või “saamaks lahti” häirivatest ja valusatest tunnetest. On üldlevinud hoiak, et emotsioonid on ebasoovitavad. Tõde on see, et kõik meie emotsioonid, kaasa arvatud valusad, on inimese elus normaalsed ja hädavajalikud ning me ei saa nende tundmist välistada. Enesekahjustamise harjumusest vabanemine tähendab õppimist, kuidas negatiivseid tundeid taluda ja ebatõhusate tunnetega toimetulekuviisi asendamist tõhusamate meetoditega.

NB! Enesevigastamisesest lugemine võib suurendada tungi ennast kahjustada!

Järgnevalt saad lugeda ja samaaegselt mõelda oma ennastkahjustavast käitumisest. Pane tähele, kas enesevigastamisest lugemine tekitab sinus soovi ja tungi ennast vigastada. Sel juhul loe ja tee harjutusi kellegagi koos.

Tegele enesevigastamisest loobumisega samm-sammult

Kui enesevigastamine on muutunud harjumuseks ja toimetulekustrateegiaks, siis tavaliselt ei pruugi sellise käitumise otsekohe ja päevapealt lõpetamine õnnestuda. Selle asemel on kasulik planeerida raskete tunnetega toimetulekuks uusi strateegiaid, mis hakkavad enesevigastamist asendama.

Vähenda enda vigastamise ulatust või tugevust

Esimese sammuna vähenda endale tekitatava kahju ulatust või tugevust.

Suuna vigastamise tung millelegi muule ja vähemkahjustavale tegevusele

Mõned inimesed on leidnud, et neid on aidanud jääkuubikute käes hoidmine ja pigistamine. Löö patja, käi külma või sooja duši all.

Tee loetelu tähelepanu kõrvale juhtivatest tegevustest

Koosta loetelu tegevustest, mis aitavad sul tähelepanu enese vigastamiselt kõrvale suunata. Teistega
koos olemine on väga efektiivne lahendus.

Tunne oma ennastkahjustava käitumise vallandajaid

Vallandaja on mingi kindel olukord, sündmus või tunne, mis sinus alati enesevigastamise tungi esile kutsub. Kui sa need vallandajad ära tunned, siis saad teha plaani, kuidas neis olukordades teisiti toimida. Näiteks tekitab kööginoa nägemine tungi endale sisse lõigata. Sel juhul saad teravad noad panna ära nii, et nad ei jääks su nägemisulatusse.

Lükka ennastvigastav käitumine edasi

Kui sul tekib tung end vigastada, siis lükka see tegevus edasi. Sa ei pea ennast kohe vigastama. Sa võid nüüd ja kohe teha midagi muud. Mõtle, miks enda vigastamine sulle head ei tee.

Tööleht, mis sind selle punkti juures aitab, lae alla siit.

Leia kohaseid tunnete väljaelamisviise

Enesevigastamine ei aita sul ennast pikema aja jooksul paremini tunda. Kui on vaja nutta, siis nuta – see on loomulik viis stressihormoonidest vabaneda. Kui tunned, et emotsioonid sinu sees möllavad, siis katseta erinevaid emotsioonide väljendamise viise, et näha, mis sinu puhul kõige paremini töötab.

Õpi ennast rahustama

Hoolitse enda eest, kui sul on raske. Proovi erinevaid asju, et leida kõige toimivam viis, mis rahunemist soodustab. Hästi aitab lõdvestumine, rahustava muusika kuulamine, veeprotseduurid, massaaź.

Loe lisaks siit viie meele harjutusest.
[vc_cta_button2 h2=”Enesevigastamise lõpetamise plaan” title=”Tööleht” css_animation=”appear” link=”url:http%3A%2F%2Fpeaasi.ee%2Fwp-content%2Fuploads%2F2016%2F01%2FEnesevigastamine_2.pdf||target:%20_blank”]Enesevigastamisel võib olla mitmeid põhjuseid. Enimlevinud põhjus on toimetulek raskete tunnete ja olukordadega ennastkahjustava käitumise abil. Tõde on see, et enese vigastamine enesetunnet ei paranda, vaid toob veelgi enam negatiivseid tundeid kaasa. Enese kahjustamine ei lahenda ka keerulisi olukordi.

Ennastkahjustava käitumisharjumuse muutmine vajab aega, julgust ja uute oskuste õppimist. Aga see ei ole võimatu!

Käesolev tööleht aitab sul koostada toimetulekuplaani – siin on meeldetuletused teistest käitumisviisidest ja tegevustest, mis aitavad sul tõhusamal viisil toime tulla. Tööleht aitab sul samm-sammult vähendada enese vigastamist, asendades selle tõhusamate toimetulekuviisidega.[/vc_cta_button2]

NB! Töölehe täitmine võib vallandada enesevigastamise tungi. Kui tunned tungi ennastkahjustavalt käituda, siis täida töölehte kellegagi koos. .

[vc_cta_button2 h2=”” title=”Tööleht” css_animation=”appear” link=”url:http%3A%2F%2Fpeaasi.ee%2Fwp-content%2Fuploads%2F2016%2F01%2FTurvaline_toimetulek_2.pdf||target:%20_blank”]

Turvalisuse tagamise kaart

[/vc_cta_button2][vc_cta_button2 h2=”” title=”Tööleht” css_animation=”appear” link=”url:http%3A%2F%2Fpeaasi.ee%2Fwp-content%2Fuploads%2F2016%2F01%2FTurvaline_toimetulek_3.pdf||target:%20_blank”]

Alternatiivsete mõtete ja tegevuste tööleht

[/vc_cta_button2][vc_cta_button2 h2=”” title=”Tööleht” css_animation=”appear” link=”url:http%3A%2F%2Fpeaasi.ee%2Fwp-content%2Fuploads%2F2016%2F01%2FTurvaline_toimetulek_4_probleemid.pdf||target:%20_blank”]

Probleemilahenduse tööleht

[/vc_cta_button2]

Enesevigastamise tunnused

Mis märgid viitavad ennastvigastavale käitumisele?

  • Seletamatud haavad ja armid: enamasti asuvad need randme ja käevarre piirkonnas, reitel, rindkerel, kõhul
  • Vereplekid riietel, käterätikutel, voodipesul; verised salvrätikud
  • Igapäevaste asjade hulgas (näiteks kotis, öökapil või mujal) on teravad esemed nt žiletiterad, noad, nõelad, klaasitükid, terava servaga pudelikorgid jms
  • Sagedased „õnnetused“: kui inimene end vigastab, siis võib ta väita, et tal juhtub tihti 
väikseid õnnetusi, nagu äralöömised või noaga sisse lõikamised. Ta teeb seda selleks, et ümbritsevatele oma haavu ja arme põhjendada
  • Armidega kehapiirkondade varjamine: inimene, kes end vigastab, võib kanda jalgu või käsi varjavaid riideid (pikki pükse, pikki varrukaid) ka siis, kui on väga soe; ta võib keelduda randa või sauna minemast
  • Soov olla pikka aega segamatult üksinda, eriti vannitoas või magamistoas
  • Eraldumine, ärrituvus

Enesevigastamine ja selle põhjused

Enesevigastamine on iseendale tahtlikult valu tegemine, oma kehale kahju tekitamine. Enesevigastamise viise on palju ning sugugi mitte kõik neist ei jäta kehale jälgi. Sageli on enesevigastamise eesmärgiks sisemiste pingete leevendamine. Eestis on leitud, et umbes iga kolmas kooliõpilane on end vähemalt korra tahtlikult vigastanud ning mõnevõrra enam on seda juhtunud neidude seas.

Ennastvigastav käitumine ei võrdu alati suitsidaalsusega: mõnikord võib ennastvigastav käitumine esineda suitsiidimõtetest täiesti eraldi. Samas võib ennastvigastav käitumine käia kaasas ka suitsiidimõtetega.

Enesevigastamine on see, kui inimene:

  • lõikab või kraabib oma nahka
  • kõrvetab ennast
  • lööb ennast, taob pead vastu seina või esemeid
  • taob või viskab ennast vastu asju
  • torkab nõelu jms läbi naha või naha sisse
  • takistab haavade paranemist, kraabib haavu
  • neelab esemeid või mürgiseid aineid
  • tekitab endale teadlikult ja tahtlikult ohtlikke olukordi: ohtlik autoga sõitmine, söömissööstud, narkootikumide või alkoholi kuritarvitamine, ebaturvalised seksuaalkontaktid

Enesevigastamisel võib olla palju erinevaid põhjuseid. Enesevigastamine võib olla:

  • võimalus tunda midagi, saada oma kehaga uuesti kontakti
  • viis leevendada mõtetest ja tunnetest tekkinud pingeid
  • viis väljendada viha
  • viis näidata oma valu
  • võimalus tunda kontrolli olukorra üle
  • viis tulla toime ärevusega
  • tingitud sellest, et paremaid toimetulekuoskusi ei ole
  • iseenda karistamine
  • viis näidata, et mured on päris, sest vaimne valu on teistele nähtamatu

Enesevigastamisel võib olla mitmeid põhjusi ja seletusi, aga tihti on inimestel, kes ennast vigastavad, üpris keeruline neid täpselt sõnastada. Mõned ütlevad, et kehaline valu leevendab mõneks hetkeks mõtetest ja tunnetest tingitud valu ning enesekahjustamine muutub negatiivsete emotsioonidega toimetuleku viisiks. Ennast vigastatakse ka iseenda karistamiseks või hoopis tagant sundimiseks, julgustamiseks, sisemise pinge väljaelamiseks, aga ka teistele oma valu näitamiseks või hoopis teistele haiget tegemiseks.

Enesevigastamine on oma olemuselt üsna sarnane sõltuvuskäitumisele. Valu tundes hakkab meie keha tootma kehasiseseid valuvastaseid heaoluhormoone – endorfiine. Endorfiinid koos ise oma peas loodud enesevigastamise põhjendustega tekitavad tugeva, sõltuvusliku iseloomuga harjumuse. Sarnaselt sõltuvusele võib inimene mõista, et tema käitumine ei ole tervislik, kuid ta ei suuda seda peatada. Seetõttu tavaliselt varjatakse ennastkahjustavat käitumist.

Enesevigastamine ei ole enesetapukatse!

Enesevigastamist on oluline eristada enesetapukatsest, kuna nende eesmärgid on väga erinevad. Esimese puhul on tegemist endale valu põhjustamisega, mitte eesmärgiga elust lahkuda. Tuleb aga olla tähelepanelik, sest kui keegi ennast vigastab, võib ta samal ajal mõelda ka enesetapust. See, et ennast vigastav inimene on lihtsalt „tähelepanu otsija“ ja tema puhul enesetapurisk puudub, on müüt. On oluline teada, et ennastkahjustav käitumine võib olla eluohtlik ja lõppeda surmaga. Enesevigastamine on suuruselt teine enesetappu ennustav tegur (esimene on varasem suitsiidikatse). Seetõttu on oluline enesevigastamise eesmärgist hoolimata leida enesevigastamise asemele muud turvalisemad enda käitumise juhtimise ja tunnetega toimetulemise viisid.

JÄTA MEELDE:

  • Enesevigastamine ei ole veel enesetapukatse!
  • Enesevigastamisel on alati eesmärk
  • Sageli on enesevigastamine inimesele sel hetkel kättesaadavaim (ja ainus) toimetulekuoskus
Vestle nõustamis-robotiga
Vestle nõustamis-robotiga