Ärevus on meie keha reaktsioon nii reaalse ohu kui ka meie jaoks oluliste sündmuste korral. Ärevus on nagu seesmine häiresüsteem. Ta valmistab meid ohuks ette ja aitab meie kehal valmistuda ohuga toimetulekuks. Näiteks võimaldab ärevus hüpata meil kiirendava autol eest ära. Ärevus aitab meil end kokku võtta ja anda endast parim eksamiteks õppides. Ärevus on midagi sellist, mida kogevad kõik inimesed. Ärevust mitte tundvaid inimesi ei ole olemas!
Kui ma olen ärev, siis mis minuga toimub?
Ärevus mõjutab meie mõtteid, keha ja käitumist. Tõelise ohuga silmitsi seistes on Su mõtted murelikud. Su keha valmistub Sind ohu korral aitama. Ja see võimaldab Sul ohu eest kas põgeneda või valmistuda sellega võitlema. Seega ärevus kaitseb Sind. Ärevus on miski, mille abil oleme me suutnud liigina püsima jääda. Ärevuseta oleksime juba ammu väljasurnud.
Mis minuga veel toimub, kui olen ärev
Ärevus mõjutab meie mõtteid, keha ja käitumist. Kujuta ette, et jalutad väljas ja äkki hakkab suur koer teisel pool aeda haukuma. Sulle kargavad pähe mõtted nagu: “Mis siis, kui ta pääseb üle aia ja ründab mind?!” Ka su keha reageerib (silmapupillid laienevad, süda taob kiiremini, lihased tõmbuvad pingule). Võimalik, et võpatad, kiirendad sammu või hoopis tardud paigale.
Ärevuse puhul kasutatakse sageli väljendit “fight-flight-freeze” (põgene ja/või võitle reaktsioon). Mis see on?
See on automaatne reaktsioon, mis aitab Sul ohuga toime tulla. Näiteks kui tunned, et Sind rünnatakse, võid päris kärmelt reageerida ja vastu rünnata.
Kui aga näiteks on tegemist seltskonnaüritusega, kus on võõrad inimesed ja Sul on seetõttu ebamugav, võib Sul tekkida soov neid inimesi vältida (üldse sinna üritusele mitte minna).
Mõnikord võid ohu korral aga ka hoopis tarduda ja loota, sind ei panda tähele.
Võib juhtuda, et näiteks kui õpetaja esitab mõne küsimuse, läheb su pea hoopis tühjaks.
See “põgene ja võitle reaktsioon” on tegelikult päris äge. See on looduse poolt antud lisavõime, mida saad enda kaitsmiseks rakendada.
