Enne teema juurde asumist loe peaasi.ee lehelt kognitiivse arengu ja SE-pädevuste üldiste seoste kohta.
Mõtiskle, mille kohta tahaksid lisainfot saada. Hoia see küsimus järgnevat, täidesaatvate funktsioonide materjali läbi töötades meeles ning võib-olla leiad sellele vastused.
Mis on eneseregulatsiooni alusprotsessid?
Eneseregulatsiooni alusprotsessidena saab käsitleda kombinatsiooni täidesaatvatest funktsioonidest nagu töömälu, pidurdus ja kognitiivne paindlikkus ehk ümberlülitumine ning lisaks tähelepanu teadlik juhtimine. Kõike seda on tarvis, et enda käitumist valitud eesmärgi saavutamiseks teadlikult suunata.
Näiteks mõista tegevuste järgnevusi (nt kõigepealt tuleb jalga panna püksid ja alles siis jalanõud), pidurdada harjumuspäraseid või automaatseid reageeringuid nende reageeringute kasuks, mis on konkreetsele olukorrale sobivamad (nt vastuse hüüdmise asemel on parem käsi tõsta), hoida tegevuste sobivaks sooritamiseks meeles vajalikku teavet (nt lapsevanema palvet pesta enne sööma asumist käed puhtaks), toime tulla segajatega, kasutada olemasolevat infot, et teha olukorrast lähtuvaid otsuseid ning olla paindlik uudsetes suhtlusolukordades.
Nende protsessidega seotud oskused osutuvad vajalikuks kõikides olukordades, mis nõuavad keskendumist, planeerimist, probleemilahendust, koordinatsiooni, teadlike otsuste tegemist, valides erinevate alternatiivide vahel ning pidurdades esmaseid reaktsioone. Täpsemalt saab mõnede protsesside seostest õppimisega lugeda ja kuulata sarjast „Õppimine ja psühholoogia“.
Vaata:
Alloleval interaktiivsel joonisel on Jones jt materjali põhjal välja toodud eneseregulatsiooni alusprotsesside täpsemad kirjeldused ning näited, kuidas nende kasutamine õpilaste tasandil välja võiks näha.
Näidete vaatamiseks kliki alumises reas olevatele nuppudele ⤵
Enne järgmise teema lugemist saad mõelda enda täidesaatvate funktsioonide peale (lk 10).
1) Hinda, kuivõrd kirjeldavad järgmised väited su käitumist neljapalliskaalal.
1 – ei nõustu; 2 – pigem ei nõustu; 3 – pigem nõustun; 4 – nõustun
- Ärritun, kui mu tegevused ei lähe plaanipäraselt.
- Unustan mitmeetapilisi ülesandeid tehes mõne osa tegemata.
- Minu jaoks on vestluses keerukas teisi kuulata ja mitte vahele rääkida.
- Minu jaoks on raske muuta juba paigas olevat päevakava või plaane.
- Vajan meeldetuletusi, et tegemist vajavaid ülesandeid meeles pidada.
- Tegutsen tormakalt ja tagajärgedele mõtlemata.
2) Püüa meenutada, mida sa täidesaatvate funktsioonide kohta lugesid, ja mõtle, millist täidesaatvat funktsiooni võiks kirjeldatud väide iseloomustada.
3) Mõtiskle, kuidas mõjutavad su täidesaatvad funktsioonid su SE-pädevust.
Kuidas on täidesaatvad funktsioonid seotud SE-pädevusega?
Bailey ja Jones on pakkunud välja eneseregulatsiooni arengulise käsitluse, mis võimaldab paremini mõista ka SE-pädevuse arengut.
Lasteaiaealistel (4–6 aastat) hakkavad välja kujunema eneseregulatsiooni alusprotsessid, kus algselt eristuvad üksteisest paremini töömälu ja pidurdusprotsesside dimensioonid, kuid kooliea lähenedes muutub muu hulgas kättesaadavamaks ka ühelt tegevuselt teisele ümberlülitumine.
Siinkohal on oluline harjutada eraldi just kõiki alusoskusi.
Koolieas hakkavad eneseregulatsiooni alusprotsessid uute teadmiste oskuste ja kogemuste lisandumisel mitmekülgsemaks muutuma ning varasemalt omandatud oskusi rakendatakse ja õpitakse kasutama nii enda kognitsiooni ehk mõtlemisprotsessi kui ka emotsioonide ja sotsiaalsete suhete teadlikumaks juhtimiseks.
Siinkohal ei pruugi näiteks eraldi täidesaatvate funktsioonide arendamiseks mõeldud harjutused anda enam soovitud ülekantud tulemusi klassiruumi ja igapäevastesse suhtlusolukordadesse. Näiteks nõuab emotsioonide juhtimine paremaid emotsioonidega seotud teadmisi ning empaatiaoskus pidurdada enda perspektiivi teise parema mõistmise nimel ja vahetada vaatenurki.
Just haridusasutus on selline mitmekülgne keskkond, kus kõiki neid oskusi harjutada.
Seetõttu on oluline mõista võimalusi, kuidas toetada eneseregulatsiooni arengut erinevates kontekstides nii, et sellel oleks õppijate arengule võimalikult terviklik mõju.
Aja jooksul süsteemselt harjutades muutuvad mitmekülgsemaks ka õppijate sotsiaal-emotsionaalsed oskused – esialgu tükkidest kokku ehitatud kogemused muutuvad aina terviklikumaks ennast juhtida aitavaks oskuste komplektiks.
Kuidas saab teadmine eneseregulatsioonioskuste arengust aidata planeerida SE-pädevuse õpetamist klassiruumis?
Alljärgnev SE-pädevuse arengu skeem arvestab aju küpsemise loogikat ning eneseregulatsioonioskuste arengut.
Kliki nuppudel ja astmetel, et lugeda iga tasandi kohta lähemalt ⤵
Siingi tuleb silmas pidada asjaolu, et SE-protsessid ei arene iseseisvalt, vaid suhtes keskkonnaga, kus suur mõju õppijate arengule on nii õpetajate, lastevanemate kui klassi-/rühmakaaslaste SE-pädevusel.
Vajalik on mõista, kuidas toetada erinevas vanuses ka SE-oskuste arengut n-ö lähimas arengutsoonis, pakkudes eakohaseid võimalusi.
Uurimused on näidanud, et varasematel suhtluskogemustel on edasise sotsiaalse pädevuse kujunemise ja n-ö akadeemilise heaolu puhul oluline mõju. Just eneseregulatsiooni alusprotsesside eakohane arendamine näiteks eelkoolieas võimaldab koolieas laduda edasised „ehituskivid“.
Nii näiteks on pidurdusprotsessid seotud erinevate etappidega sotsiaalse info töötlusest. Õppijad, kellel on eelkoolieas kehvemad pidurdusprotsessid, jäävad edaspidi hätta ka sotsiaalsete vihjete suhtlust soodustaval viisil tõlgendamisega ning sobivamate vastureaktsioonide valimisega, mis on oluline alus parematele sotsiaalsete oskustele. On küll perioode, kus mingite oskuste omandamine tuleb hõlpsamalt ning samal ajal ka teame sedagi, et kunagi ei ole liiga hilja lapse ja noore, kuid ka täiskasvanu SE-pädevuse arengut toetada.
Eneseregulatsiooni alusprotsesse arendavad tegevused klassiruumis
SE-pädevuse arengu loogikast lähtudes on Jones jt koostanud materjali (eesti keeles IVAd), mis võimaldab teha erinevas vanuses õppijatega klassiruumis tegevusi, mille kohta on näidatud nende tõhusust SE-pädevuse arengus.
Materjali esimene osa, nimetatud kui mõtlemise jõud, keskendub just eneseregulatsiooni alusprotsessearendavatele tegevustele. Neid tegevusi on arenguloogikast lähtudes hea kasutada näiteks lasteaias ja algklassides, kuid kindlasti sobivad osad tegevused ka vanematele õpilastele.
IVAsid kasutades pea meeles, et need on tõhusad siis, kui järgid neid rakendades valemit:
„Tutvustan ja arutan õpilastega eesmärki ja mõju – viin tegevuse ellu – analüüsin koos õpilastega“.
Kõik need osad on alljärgnevas materjalis sinu jaoks lahti kirjutatud.
Enne materjali uurimist kuula IVA-de kohta lähemalt videost ⤵
Tutvu IVA-dega ja mõtiskle, kas ja mida sobiks sinu klassiga kasutada. Kuidas kasutada materjali nii, et see oleks päriselt tõhus?
Meenuta loetut järgmiste küsimuste kaudu:
- Kas SE-pädevust saab arendada või mitte? Põhjenda oma arvamust vähemalt kahe aspektiga selle põhjal, mida sa siit lugesid.
- Kuidas võib õpetaja aru saada, et ta ei usu sellesse, et osade õpilaste SE-pädevust saab arendada? Kuidas võib see välja paista õpetaja käitumises ja näiteks tagasisides õpilasele?
- Kas väide, et täidesaatvad funktsioonid moodustavad SE-pädevuse avaldumise aluse, on tõene või väär? Põhjenda oma vastust.
- Kui lähtuda noorukite arengulistest vajadustest, siis mis on noorte jaoks neid ümbritsevas keskkonnas oluline? Kuidas see neid suhtluses mõjutab?
- Mida oleks Bailey jt (2019) SE-pädevuse arenguloogika põhjal oluline võtta fookusesse esimeses kooliastmes, soovides SE-pädevust toetada?
