Oleme kokku pannud kriisiga toimetuleku soovitused. Esmalt võib kasu olla enda rahustamise võtetest, seejärel saab mõelda, kuidas teistele toeks olla. Tähtis on jääda iseendaks, hoida oma väärtusi ning jätkata olulisi tegevusi.
VAATA: Pearaadio soovitused, kuidas hoida vaimset tervist kriisis (vali esitlusloendist teemad, mis Sind just praegu kõnetavad)
Ohuolukorras lülitub meie aju võitle-või-põgene reziimile. See võimaldab teha kiireid otsuseid, mis on seotud näiteks taandumise või ründamisega, kuid ei võimalda analüütilist mõtlemist ega planeerimistegevust. See on tänuväärne ja kõikidele loomadele ühine reaktsioon, mis on võimaldanud meil ka liigina püsima jääda. Eripärane inimeseks olemise puhul on see, et sama protsess käivitub ka olukorras, kus proovime ohtu ette kujutada või see on ettenähtav tulevikuperspektiivis. Aju ei pruugi vahet teha, kas oht on siin ja praegu või tegeleme tuleviku ennustamisega.
Kui kehtib teine variant, olukord, kus hetkel ei ole vaja jooksu pista või rünnakut tõrjuda, oleks mõistlik pisut end rahustada, et oleks võimalik selgemalt mõelda ning plaane teha. Tavaliselt on vaja end kehaliselt rahustada, vahepeal mõtted mujale saada, lähedaste tuge kasutada. Seejärel oleks hästi kasulik endalt küsida – mida ma teha saan? Mida saan teha kohe, mida homme, mida lähinädalatel? Kellega koos seda teha saan? Millist ressurssi mul selleks vaja on? Kuidas ma aru saan, et see eesmärk nüüd täidetud on? Näiteks kui otsustan, et saan teha seda, et kogun lisainfot ohu realiseerumise kohta, siis millal olen piisavalt erinevates uudisteportaalides surfanud? Ehk piisab poolest tunnist päevas? Ärevus ja hirm on meile kasulikud tunded, mis aitavad ellu jääda. Nad annavad meile energiat tegutsemiseks ning seda võiks tarvitada kasulikuks muretsemiseks ehk realistlike plaanide tegemiseks ning ka nende elluviimiseks. Kui suudame enda vaimset tasakaalu hoida, saame paremini abiks olla ka teistele.
Praegusel ajal oleks paslik meenutada, kuidas saime hakkama pea kaks aastat tagasi, mil meieni jõudis koroonaviiruse kriis. Kuigi oht oli teistsugune, võime tunda sarnast abitust, kontrolli kaotuse tunnet ning hirmu tuleviku ees. Muidugi tuleb olla valmis ka halbadeks stsenaariumideks, kuid nendega ei saa pidevalt oma peas tegelema jääda, see võib nõrgestada meie vaimset vastupanuvõimet, mida on vaja raskete aegadega toimetulekuks.
Hea on ennast hoida rakkes igapäevarutiinide-ja tegevustega. Teadlikult kasutada tehnikaid, mis meid rahustavad (näiteks minna loodusesse, jalutama, kuulata muusikat, teha lõõgastusharjutusi või sporti). Vaadata üle oma vaimse tervise vitamiinide tasakaal ning seda tugevdada. Eelkõige on oluline olla ühenduses lähedastega ning rasket tunnet teistega jagada. Aktiivne tegutsemine stressivas olukorras annab tunde, et saad hakkama ning aitab nii suunata närvilist energiat, kui ka muuta energilisemaks neid, kes on liiga teotahtetuks muutumas. Ehk siis tuleks teha seda, mida saab, kasvõi korrastada oma lähikeskkonda, uurida, mida saame teha oma Ukraina sõprade heaks, näiteks läbi annetuste. Piirata võiks uudiste tarbimist ja kasvõi leppida kellegagi kokku, kes ütleb, kui toimub midagi, mida kindlasti on oluline kohe teada saada.
- Hoia või loo lapsega hea usalduslik suhe. Veetke koos mõtestatult ja häid emotsioone kogedes aega. Anna lapsele teada, et ta on väärtuslik ja hea kaaslane. Too välja head, mida head temas märkad. Nii on suurem tõenäosus, et laps räägib tema jaoks õigel hetkel sulle ka oma muredest ja vajadustest.
- Tekita ja soodusta turvatunnet: läheduse pakkumine, tunnete märkamine ja peegeldamine, kuulamine, koostegutsemine, tavaelu rutiinide jätkamine.
- Hoidu stressitekitavatest tegevustest: jätke võimalusel kõrvale pingeid tekitavad tegevused või viige need läbi kõrgendatud hoolivusega (nt kontrolltööd ja testid, võistluslikud tegevused jms) – meist keegi ei ole hetkel oma parimas sooritusvalmiduses, kuna meie meel ja keha tegelevad uue olukorra ja vähemalt või suuremal määral ärevusega.
- Keskendu positiivsetele märkamistele ja tunnustamisele, jäta kriitika ja korrigeerivad märkused kõrvale – vajame praegu enesekindlust, hakkama saamise tunnet ja jõustamist, mida saame ainult positiivse suhtlemise kaudu.
- Võtke koos plaani mõni ühine tegevus, mis aitab tekitada hakkamasaamise tunde. Midagi, mis natuke aitab ennast ületeda või piire nihutada, aga mis näitab seda, et me koos saame hakkama. Nii kasvatame usku raskutega toimetulekus ja tõstame õlg-õla tunnet.
- Kuula, laste lastel ja noortel rääkida ning märka, kellel võib-olla vaja lisatuge. Lapsed käituvad ärevusest ja hirmust erinevalt – tõmbuvad endasse, viskavad nalja, käituvad ebasobivalt – need on erinevad tunded, millega laps ei oska toime tulla. Ole hinnanguvaba ja paku mõistvat suhtumist ja turvatunnet.
- Kasuta meetodeid, mis võimaldab säilitada austust ja turvatunnet eri arvamusel olevate laste hulgas. Rahumeelseks teema käsitluseks kasuta “Taastava aruteluringi”
- Hea on ka lastega koos arutada seda, mida saame teha, et enda või teiste olukorda paremaks muuta. Lastel on sageli vahvaid ideid ning rohkelt loovust. Heategude tegemine on ka üks häid viise, kuidas enda vaimset tervist hoida.
- Kindlasti tuleb lastega arutada maailmas toimuvat. Hea on nende käest uurida, mida nad on kuulnud ning vastata küsimustele. Kuulamine on olulisem kui rääkimine! Laps ja noor peab saama oma muremõtted välja rääkida, sest stressis inimene ei ole suuteline ka õppima ja muude igapäevaste asjadega ennastsäästlikult toime tulema.
- Räägi konkreetsetest faktidest eakohasel viisil ning mitte jagada lastele oma tulevikuennustusi või kõige hirmsamaid fantaasiad. Lastele on oluline teada, et koos saame hakkama, kuigi praegu on keeruline aeg.
- Jälgi, et lapsed ei puutuks kokku häiriva materjaliga ega jääks hirmutava infovoo sisse. Vanemate lastega saad rääkida ka allikakriitilisusest.
- Halbu tegusid ei tohi võrdsustada rahvusega.
- Hoia ja toeta ennast. Hoolitse enda vaimse tervise vitamiinide Täiskasvanu ei pea oma tundeid laste eest varjama – see on hea viis, kuidas näidata eeskuju tunnetega toimetulekul ja lootuse säilitamisel. Lapsed peavad tundma, et täiskasvanud saavad hakkama.
Allolevas videos selgitab Annegrete Johanson, kuidas viia läbi taastavat aruteluringi. Materjalid, mis toetavad aruteluringi läbiviimist leiad omakorda video alt.
Taastav aruteluring on üheks taastava õiguse praktikaks. Selle rakendamine on ideaalne võimalus anda ka lastele ja noortele võimalus rahumeelselt ning turvaliselt jagada enda mõtteid ja tundeid seoses Ukrainas toimuvaga. Taastavas aruteluringis osalemine annab võimaluse juhitud vestlusringis väljendada oma mõtteid ja tundeid seoses juhtunuga, kuulata teiste mõtteid ja leida hingelist tasakaalu. Osalemine aruteluringis toetab turvatunnet ning aitab kaasa hirmu vähendamisele. Käesolev juhendmaterjal on loodud õpetajatele ja teistele laste-noortega töötavatele inimestele, kes saavad läbi viia taastavat aruteluringi. Vajadusel on võimalus nõu ja juhendamist küsida taastavoigus@sotsiaalkindlustusamet.ee või FB-s: Taastav Õigus Eestis.
Aruteluringi juhivad kaks läbiviijat, kes annavad osalejatele võimaluse jagada turvalises ruumis nii palju kui nad soovivad, andmata hinnanguid, analüüsimata või kokkuvõtteid tegemata. Tegemist ei ole nõustamise ega teraapiaga.
Meeskondadele
Viimastel päevadel oleme olnud sügavalt mõjutatud sõjast Euroopa südames.
Oleme olnud hirmul, vihased, tundnud abitust, ärevust, ebareaalsustunnet.
See on normaalne reaktsioon. Nüüd peame aga oma vaimset vastupanuvõimet tugevdama, et mitte lasta hirmul võimust võtta ja käsi rüppe langeda. Kui igaüks teeb praegu hästi seda, mida oskab ja suudab ka teistele toeks olla, oleme nagu üks vaimne vastupanuliikumine sõja õudustele.
Praegu on tähtis oma sisemisi ressursse käivitada, hoida lootust ning tunnet, et saame ühiselt hakkama.
Täna võiks oma meeskonnas võtta 15-30 minutit, et:
-Jagada omavahel tegevusi, nippe ja tehnikaid, mis aitavad hirmu ja vihaga hakkama saada; Kuidas ennast rahustate? Kuhu suunate ärevusest või vihast tekkiva energia?
-Meenutada ja jagada mõnd kogemust, kus oli tunne, et “Sain hakkama!”;
-Pista koos mulda mõned päevalille (Ukraina rahvuslille) seemned;
-Teha koos midagi aktiivset ja käegakatsutavat. Näiteks valige välja viis, kuidas saab Ukrainale abi osutada ja korraldage seda ühiselt;
-Planeerida ühiselt mõni (soovitavalt füüsiline) tegevus, mis aitab elu meie ümbruses paremaks muuta. Kasvõi leidke naabruskonnast mõni kõnnitee, mis vajab jääst vabastamist, looge korda. Ka Eesti inimesed ja meie lähikond vajavad turvatunde kasvatamist.
-Sõnasta endale oma vaimse tervise vitamiinide taseme tugevdamise ja pingetega hakkamasaamise rutiin. Kuidas oma vaimse vastupanuvõimet tugevdad, kuidas saad ennast rahustada? Kasuta seda ja jaga ka teistega, et seda teed.
-Arvesta, et inimesed vajavad selget infot ja läbipaistvust otsuste kohta, kuid liigne emotsionaalsus või detailirohkus võib mõjuda üleujutavalt.
-Ole nähtaval, jaga lootust ja kindlust, oma nägemust olukorrast ja sellest, mida teha saab.
-Aktsepteeri enda ja teiste tundeid antud olukorras, ära püüa olla kunstlikult optimistlik. (Näiteks väldi selliseid lausungeid, nagu, “Paanikaks pole põhjust”, “Midagi hullu ei ole, päike ju paistab” jms)
-Praegu võib olla inimestes hirmu, abitust, ärevust, viha, ebareaalsuse tunnet, raskusi keskendumisel, see on normaalne reaktsioon ebanormaalsele olukorrale. Vestlusel uuri esmalt, kuidas inimestel läheb ja alles siis võta jutuks otseselt tööga seonduv. Võibolla on vaja ka tööd natukene ümber korraldada, et oleks võimalik vaimselt kohaneda.
-Mõtle läbi, mida saad teha selleks, et inimeste turvatunnet kasvatada ning üksteise toetamist soodustada. Juhi tähelepanu väikestele heategudele, õnnestumistele ja inimlikule lahkusele.
-Kui võimalik, saage silmast-silma kokku. Võta plaani mõni ühine tegevus meeskondadele, mis aitab tekitada hakkamasaamise tunnet. Midagi, mis natukene aitab ennast ületada või piire nihutada. Nii on võimalus kasvatada usku raskustega toimetulekusse.
-Kuula inimesi ja nende vajadusi ning märka neid, kellel võib olla lisatuge vaja. Palu, et ka teised kolleegid üksteist märkaksid. Näiteks kui keegi on rohkem endasse tõmbunud, väga ärev, hajevil, kel on varasemalt või hetkel keeruline isiklikus elus.
-Olge leidlikud, loomingulised ja paindlikud.
-Hoia oma väärtusi, sihte ja usku endasse!
Hetkeolukord Ukrainas tekitab inimestes erinevaid tundeid ja mõtteid. Kõik annavad nendega toimetulekuks enda oskustest ja teadmistest tulenevalt parima. Selleks, et näidata kollektiivile asutusepoolset valmisolekut kõigile toeks olla, tuleb seda valmisolekut väljendada ja tekitada aega ning võimalusi oluliste teemadega tegelemiseks. Konfliktide tekkimise riskide juhtimine töökeskkonnas
