Mis see väga lühidalt on?
Autismispektriga kaasnevad väga lühidalt kokku võttes sotsiaalse, verbaalse ja mitteverbaalse kommunikatsiooni probleemid, jäigad käitumismustrid, harjumused ja huvid ning püsivad suhtlemisraskused.
Pikemalt:
Autismispektrit (ehk pervasiivsed arenguhäired) iseloomustavad mitmed tunnused, millest osa on äratuntavad juba esimesel paaril elukuul, kui lapse sotsiaalne areng ei ole eakohane. Teistel ei avaldugi eriti mingeid eripärasid enne 3. eluaastat või tulevad need nähtavale koguni alles kooli minnes või suurte muutuste ajal põhikooli alguses. Kui autistlikud jooned ei ole tugevad ja keskkond on olnud toetav, võivad raskused tekkida alles hilises teismeliseeas, ülikooli minnes või muude suurte keskkonnavahetuste ajal. Osad inimesed õpivad elu jooksul muutuste ja sotsiaalsete nõudmistega paremini toime tulema, teistele on see keerulisem. Autismispektrit esineb poiste seas märgatavalt rohkem kui tüdrukute seas.
Kui tavaliselt on sotsiaalsete oskuste õppimine loomulik ja toimub muu arengu käigus, siis autismispektriga inimese jaoks on see sattumine maale, mille keelt ta ei räägi ja mida keegi õieti õpetada ei oska. Sotsiaalsed oskused tuleb sel juhul teadlikult õppida ja õpetada.
Autismispektrit esineb erinevate hinnangute ja diagnostiliste kriteeriumide põhjal 1:1000 kuni 1:100 inimese kohta, kuid selliseid jooni on tunduvalt rohkematel inimestel. Autismispektriga inimesi iseloomustavad eelkõige suhtlemisraskused, omapärane suhtlemisviis, omamoodi arusaamine teiste inimeste emotsioonidest, soovidest, kehtivatest reeglitest, jäikus eluviisides ja mõttelaadis, korduvad ja sügavad huvid, harjumused ja käitumised jms. Kui probleeme pole mujal kui sotsiaalsete märkide lugemise ja väljendamisega, võidakse seda nimetada “sotsiaalse kommunikatsiooni häireks”.
Mis see autismispekter tähendab?
Seda, et allpool kirjeldatud raskuste määr erineb. Mõnedel inimestel on autismispektri tunnuseid enam kui teistel, teistel jälle on neid ainult mõni. Kuigi paljud jooned on ühised, on iga autismispektris inimene unikaalne.
Tüüpilisemad jooned on:
Raskused sotsiaalsete märkide, näiteks kehakeele, žestide, hääletooni, näoväljenduste mõistmise ja tõlgendamisega.
See toob sageli kaasa probleeme, kuna inimene ei pruugi mõista, millal teine inimene temaga suhelda tahab/ei taha, ja käituda teiste raskelt mõistetavalt või hoopis igaks juhuks eemale tõmbuda segadustunde tõttu, mida teiste inimeste kehakeel ja näoväljendused temas tekitavad. See võib tekitada raskusi nii koolis, trennis kui perekonnas.
Erinev empaatiavõime ja teiste inimeste vaatenurga mõistmise probleemid. Teisiti öeldes ei ole autismispektris inimestel välja kujunenud vaimu- ehk meeleteooria (ingl.k. theory of mind), mis võimaldab aru saada, et teised inimesed võivad asju näha ja tõlgendada teisiti ning näha maailma teisest vaatenurgast. Vaimuteooria erinev areng tähendab, et autismispektris inimestel on raske mõista teiste inimeste kavatsusi, soove, mõtteid ja tundeid. Samuti võib olla raskusi kujutlusvõimega, mis väljendub nii selles, et inimene ei suuda ette kujutada ega oletada teise inimese mõtteid ega tundeid kui ka üldiselt fantaseerida, unistada, kujutleda midagi, mida pole päriselt siin ja praegu olemas.
Raskused empaatiavõime kasutamisel
Korduvad käitumised või rigiidsed harjumused.
Autismispektrile on omane äärmiselt tugev vajadus rutiini ja harjumuspärase järele. Nii on raske oma päevakavas ja keskkonnas muutustega harjuda või neid sisse viia. Samuti võib olla väga raske harjuda uute inimestega oma ümbruses. Osadel inimestel on vajadus sooritada teatud tegevusi mingil erilisel kindlal moel. Näiteks meeldib mõnedele autismispektris inimesele käia ärevatel hetkedel oma lemmikkohas kiikumas, et rahuneda; teised plaksutavad käsi; armastavad alati kanda ühte ja sama mütsi ega ole nõus seda vahetama vms.
Erihuvid.
Autismispektris lastel, noortel ja täiskasvanutel on sageli spetsiifilisi huvisid, millega nad tegelevad pikalt ja põhjalikult muude asjade arvelt. Erihuvid võivad olla kaugel igapäevastest teemadest, nt.seotud kosmose, dinosauruste, teadusega, kuid hõivatus võib tekkida ka mingist väga igapäevasest teemast, näiteks numbritest või rongidest. Siis uurib inimene end huvitavat teemat väga põhjalikult, jättes kõrvale muud tegevused, tegeleb sellega ülemäära suure osa oma ajast ja võib sellel kitsal alal omada äärmiselt põhjalikke teadmisi. Näiteks õppis kõrgelt funktsioneeriva autismi diagnoosiga inglise kirjanik Daniel Tammet pähe matemaatilise arvu “pii” 22514 numbrit , on busse puudutava erihuviga autislike joontega inimesi, kellel on peas kogu linna kõigi busside sõiduplaanid jms.
On mõningaid autismispektris inimesi, kellel on erilised võimed või oskused. Tihti kattuvad need võimed erihuvidega, mida eelmises punktis kirjeldatud, kuid mitte alati. Mõnel inimesel võib seega olla erakordne numbrimälu, teisel ruumi- ja orienteerumistaju, kolmandal fotograafiline mälu, neljas võib õppida nädalaga ära võõra keele jne.
Ebatavaline tundlikkus mõnede keskkonnastiimulite osas.
See tähendab, et autismijoontega käib sageli kaasas ülitundlikkus lõhna, värvide, valguse, heli, puudutuse vms tajude suhtes. See tundlikkus on oluliselt suurem kui teistel inimestel ja võib kaasa tuua mõnede keskkondade või olukordade vältimise. Näiteks ei suuda mõned autismispektri häirega inimesed viibida mürarikkas keskkonnas, suurtel üritustel, süüa tugeva lõhna või maitsega toitu või isegi viibida sellega samas ruumis, jne. Ka puudutused võivad tunduda liiga tugevad ja ebameeldivad, mistõttu välditakse mõnikord füüsilist kontakti teiste inimestega, kanda ainult mingist kindlasti materjalist ja õmblusteta riideid, vms.
Raskused emotsioonide regulatsiooniga.
Tihti on autismispektris inimestel raske enda ja teiste emotsioone ära tunda, nimetada ja reguleerida. See võib kaasa tuua liiga tugevad eneseväljendused suhtlemisolukordades, näiteks karjumise, karmid väljaütlemised või vahel ka agressiivsuse teiste inimeste suhtes. Autistlike joontega inimeste emotsioonid võivad olla nii tugevad ja neid on nii raske hallata, et kaasneda võib ka enesevigastamist või endale haiget tegemist. Teised, vastupidi, väljendavad emotsioone äärmiselt vähe ja näivad teistele tuimad, tundetud, vähe reageerivad. Sellest ei peaks aga välja lugema, et inimene enda sees ei võiks tugevaid emotsioone tunda.
Raskus sõprussuhteid luua ja tavapärases kahepoolses vestluses osaleda.
Autistlike joontega inimestel on väga raske tajuda, millal on tema kord vestluses rääkida, mida oleks üldse sobilik öelda ja mida teiselt inimeselt küsida. Nii on keeruline hoida ülal isegi igapäevast vestlust ning raskused on ka sõpruse loomisel ja hoidmisel. Autistlike joontega inimene võib rääkida liiga vähe, liiga palju või kohatu sõnakasutusega. Seejuures on autismispektris inimestel enamasti soov sõpruse järele täiesti olemas. Mõnikord on ka arusaam sõprusest tavapärasest erinev, näiteks võib autismispektris nooruk öelda, et tal on palju-palju sõpru, kuid kõrvalt vaadates näevad lähedased, et tavapärast sõprust kellegagi ei ole, vaid nimetatud sõpradega viibitakse näiteks lihtsalt ühes ruumis koos, otseselt teineteisega suhtlemata.
Probleemid verbaalse kommunikatsiooni (sõnalise suhtluse) ja kõne mõistmisega.
See tähendab, et autismispektriga kaasneb sageli kõne hiline areng, mistõttu eakohane arusaam ja suutlikkus vestluses osaleda võib olla häiritud. Teistel jälle on kõne areng eakohane, ent ikkagi on puudulik kõnes sisalduvate peente sotsiaalsete sõnumite taju. Näiteks ei mõista autistlike joontega inimesed sageli metafoore, irooniat, sarkasmi ja nalju. Teiste inimeste juttu võetakse enamasti sõna-sõnalt ja nii võib autistlike joontega nooruk sattuda päris hätta, kui teised tema üle nalja teevad või kiusavad. Näiteks tuleb autismispektris inimesega kõneldes olla teadlik oma sõnakasutusest ja mitte öelda, et “sajab nagu oavarrest”, sest vestluspartner võib sellest segadusse sattuda ja hakata tõepoolest oataime otsima. Samuti võib autistlike joontega inimene ise olla kohatult otsekohene, öelda tahtmatult halvasti, solvata või rääkida teemadel, mida sobivaks ei peeta.
Autismispektris inimestel võib olla kõikuv vaimse võimekuse profiil.
See tähendab, et tal võib olla suuri raskusi mõne aspektiga mõtlemisvõimes, näiteks keelelistes võimetes või sümboolses mõtlemises, kuid suurepärased võimed mõnes teises aspektis, näiteks matemaatilistes võimetes või ruumimälus. Mõnel teisel võib võimete jaotus olla täitsa vastupidine või hoopis kolmandat moodi ebaühtlane. Raskemate autismispektri vormidega lastel võib autismiga kaasneda ka vaimne alaareng. Suur osa autistlike joontega lastest on aga normaalse vaimse võimekusega või isegi üle keskmise intelligentsed (seda nimetatakse sageli ka Aspergeri sündroomiks). Tavapärane on vähene võime näha tervikut ja konteksti, seetõttu on nii olukordade, oma mõtete ja käitumise kui ka koolis õpitava terviklik ja üldistav analüüs väga raske.
