Aeg, päev, igapäevased kohustused

Aja planeerimisel on kõige suuremaks abimeheks kalendri täitmine. Kui oled tehnikaga sina peal, siis on kõige hõlpsam kasutada telefoni või arvutit. Kui Sulle meeldib asju pigem paberil silme ees näha, siis kasuta olemasolevat seinakalendrit või märkmikku, kuhu hakka regulaarselt märkima lähipäevade ja -kuude kohtumisi, õppimise/töö tähtaegu, sünnipäevi jm üritusi. Nii tegutsedes väldid näiteks olukorda, mil hea sõbra sünnipäevapidu kattub vanaema 80 juubeliga. Päris piinlik olukord!

Loo endale päevakava ja proovi seda järgida. Rutiiniga harjumine võib alguses olla väga raske. Päevakava ei pea kohe hõlmama tervet päeva. Võid alustada kõige kriitilisemast ja tihedamast päeva osast. Kiida ennast, kui oled suutnud seda järgida!

Nt. Mine magama ja/või ärka igal päeval samal kellaajal. Kui mõlemad variandid sulle ei sobi, proovi algul ühte variantidest. Oluline on piisavalt magada. Noorel inimesel 8-10 tundi öösel, täiskasvanutel vähemalt 7-8.

Otsi endale ka üks konkreetne tegevus või rutiin, millega alustad või lõpetad eranditult igat päeva olenemata kas on tööpäev või mitte. Selleks võib olla näiteks klaasi mahla joomine, näo pesemine, toitva ja maitsva hommikusöögi söömine või lemmiksarja vaatamine. Oluline on, et see tegevus oleks midagi, mis sulle meeldib. Sellega aitad oma meelel valmis lülituda, et nüüd tuleb päeva alustada või lõpetada.

Tee iga päev nimekiri asjadest, mida soovid sel päeval kindlasti teha. Nt trennis käimine, jõulukingi ostmine sõbrale vm.  Kirjuta üles, mida soovid sel päeval saavutada ning tõmba tehtud asjad nimekirjast maha. Ära mine suurest hasardist liiale. Jää realistlikuks ja pane kirja pigem 1-2 asja. Liigselt asju kirja pannes on ootused ebareaalsed ja saaksid ainult ebaõnnestumise kogemuse.

Aja planeerimisel: tee nimekiri asjadest, mida teha otsekohe, mida kohe ja mida tulevikus. Näiteks nii:
1) Tuleb teha kohe
2) Oluline, kuid sellega võib oodata
3) Pole oluline
4) Ajaraiskamine
Jaota oma aeg nende kategooriate järgi ja püüa viimast kahte osa vähendada või kõrvaldada.
Mis on tehtud need kriipsuta läbi. See on kõige mõnusam tunne, kui midagi on hästi tehtud

Õpi ütlema ei. Teiste kutseid ja palveid on täiesti lubatud tagasi lükata.

Kasuta telefonis meeldetuletusi kohtumisteks, arvete maksmiseks, sünnipäevadeks jm.

Samas pea ekraaniaja osas mõistlikku piiri. Kuigi võib olla raske end köitvast nutitegevusest lahti rebida, on hea enesetunde jaoks väga oluline jätta piisavalt ruumi nii magamiseks, söömiseks, liikumiseks, heade emotsioonide korjamiseks kui teiste inimestega koos olemiseks.

Kasuta märkmikus erinevaid värve.  Nt “trennid” märgista ühe värviga, “kodutööd” teisega. See loob struktuuri, mida on kergem jälgida.

Kasuta postiteid/märkmekleepse ja paiguta kleepsud sinna, kus sa neid kindlasti märkad – vannitoa peeglile või külmiku uksele “nt vii raamat raamatukogusse”.

Sea end kooli/tööleminekuks valmis iga päev ühtemoodi ja samal ajal.

• Kui kipud unustama, et 3 korda päevas korralikku einet süüa, harjuta endale sisse, et hoida päeva jooksul silmnähtavas ja kättesaadavas kohas mõnda kerget, kuid toitvat snäkki. Näiteks pähklisegu, müslibatooni või krõbedaid leivalaaste.
• Pane päevakavasse vähemalt 20 minutit liikumist. Katseta, mis just Sulle sobib, jooksmine, jooga, lemmikmuusika järgi tantsimine… Katseta, kas asendada tavalise trenni tegemine proovides seostada seda mõne mänguga. Näiteks kui oled jooksija ning omad mõnda GPS seadet, ürita oma trajektooriga joonistada kaardi peale mõni kujund.
• Määra endale kindel kellaaeg igaks päevaks kui tegeled mõne endale meeldiva tegevuse või hobiga, olenemata sellest kas või kui palju tööd selleks ajaks tehtud on.
• Regulaarse vee joomise meeleshoidmiseks pane endale helisema korduv äratuskell või hoia pidevalt täidetud veepudelit endale silmnähtavas ja kättesaadavas kohas.
• Hoia suhteid Sulle oluliste inimestega ning planeeri teadlikult aega nendega koos olemiseks.

• Saa tuttavaks oma erinevate emotsioonidega ning leia viise positiivsete emotsioonidega osakaalu suurendamiseks ja negatiivsetega toimetulekuks.
• Ole enda vastu lahke! Tunnusta end selle eest, kui oled midagi enda heaks teinud. Jälgi oma sisekõnet – kas oled enda suhtes kriitiline või heasoovlik? Kriitika ei tekita just head tuju ega aita meil vajalike tegevustega pihta hakata või neid lõpule viia. Proovi rääkida endaga, nagu oma väga hea sõbraga, see tõstab tuju ja motivatsiooni.
• Kiida end nendes olukordades, kus oled pingutanud. Isegi, kui tegemist ei ole suuremat sorti õnnestumisega.
• Määra endale preemiad tüütute või igavate tegemiste tegemise eest. Näiteks kui oled 25 minutit täitnud tüütut tabelit, võid 5 minutit vaadata naljakaid videoid.