Võimetus toime tulla igapäevaste probleemidega ja probleemilahenduseks vajalike oskuste puudumine võivad viia soovini põgeneda oma meelistegevusse arvutis. Probleemid, millele viitame, võivad olla erinevat liiki. Näiteks võivad nendeks olla päevasündmused, alates töö/kooliprobleemidest ning lõpetades konfliktidega kodus. Probleemolukorrad viivad viha, frustratsiooni, kurbuse või pettumuseni. Selles osas õpetame Sulle kuidas kasutada probleemilahendamise oskusi ja harjutusi ning õpetame toime tulema erinevate päeva jooksul kogetavate raskustega.
1. Määratle selgelt probleem / peatu ja mõtle
Varu probleemi määratlemiseks piisavalt aega vältimaks impulsiivseid reaktsioone. Võib juhtuda, et probleemi sõnastamise käigus leiad ka vastuse, kuid seda küll tüüpiliselt juhul, kui Sa probleemi määratlemisel ei kiirusta. Tõsi, see ei ole alati kerge! Eriti veel siis, kui tegeled probleemi tagajärgedega. Probleemi sõnastamisel saad ennast aidata, kui vastad järgmistele küsimustele:
• Mis on selle situatsiooni juures sellist, mis mulle ei meeldi?
• Mida täpselt tuleks muuta?
• Mida ma tahan?
• Mis on mu eesmärk? Mis on teisiti siis, kui seda probleemi enam pole?
• Mis mind takistab?
• Mis segab mul oma eesmärki saavutamast?
• Sind võib aidata ka kujutlus, et ühel hommikul ärgates seda probleemi enam ei ole.
• Kuidas Sa sel juhul tead, et seda enam pole?
• Mis on siis teisiti?
• Mis on siis inimeste käitumises teisiti?
Hey! I am first heading line feel free to change me
Kujutle maailma, kus seda probleemi ei ole, ja küsi endalt: milliseid muudatusi ma saaksin teha, et selles suunas liikuda. Selles kontekstis kätkeb muutus endas millegi teistmoodi tegemist või sellest teisiti mõtlemist. Igas muutuses, mille Sa omaks võtad, on potentsiaal mõjutada seda probleemi positiivse lahenduse suunas.
2. Pane kirja erinevad võimalikud lahendused
Probleemiga toimetulekuks on erinevaid viise. Võimalike lahenduste analüüsimist alusta sellest, et paned kirja võimalikult palju erinevaid lahendusi. Seejuures on oluline veel mitte hinnata nende lahenduste tulemuslikkust. Mida rohkem võimalusi suudad välja mõelda, seda tõenäolisemalt lahendad probleemi ja ületad sellega kaasnevad takistused. Siin on mõned küsimused aitamaks Sul leida võimalikke lahendusi:
• Mida saan teha selle probleemi lahendamiseks?
• Kuidas saan teisiti reageerida?
• Mida saan teha teisiti?
• Kas leidub konstruktiivsemaid viise olukorra tõlgendamiseks?
Hey! I am first heading line feel free to change me
Selles etapis ära välista ühtegi lahendust pelgalt seetõttu, et see tundub esmapilgul võimatuna. Hiljem, teises valguses või mingisuguse uue info lisandumisel, võib just see lahendus anda eelise.
3. Hinda igat lahendust
Enne eelistuse langetamist otsuse osas, kaalu põhjalikult kõiki lahendusi. Iga lahenduse puhul hinda võimalikke tagajärgi, kasutades järgmisi küsimusi:
• Mis juhtub, kui ma otsustan niiviisi toimida? Mis muutub?
• Mis on selle valiku eelised? Kuidas see probleemi vähendab?
• Mis on selle valiku kitsaskohad? Mis võib viltu minna?
Hey! I am first heading line feel free to change me
Taaskord, soovitame, et kirjutaksid vastused üles. See aitab Sul oma vastuseid põhjalikumalt uurida, neid mõista ja valida lõplikku tegevusplaani.
4. Vali lahendus
Nüüd oled valiku tegemiseks valmis. Vaata üle oma probleemi sõnastus ja erinevad lahendusvariandid, mida oled kirjeldanud. Vali see, mis tundub olevat hetkel sobivaim. Lahendust tuleb praktikas katsetada.
5. Katseta valitud lahendusega
Kui proovid oma lahendust tegelikus elus ja tulemus on rahuldav, siis on ju hästi! Kui aga lahendus ei andnud oodatud tulemust, pead pöörduma tagasi oma võimalike lahenduste nimistu juurde. Vali mõni teine lahendus, mis ehk hoiab ära probleeme, mida kogesid esimest lahendust katsetades. Katseta teisi lahendusi samuti tegelikus elus ja vajadusel korda proovimist niikaua, kui saavutad rahuldava tulemuse.
Nõuanded
Järgnevalt mõned nõuanded, mida järgida probleemidele lahenduste leidmisel:
Probleemilahenduse tööleht
