Mis on ärevushäired?

Igal viiendal (20%) Eesti inimesel on ärevushäire risk.

Ärevushäired algavad tüüpiliselt teisemeas või nooremas täiskasvanueas.

Ärevushäirete rühma kuulub sagedamini esinev sotsiaalfoobia, mis seostub kõrgenenud ärevusega sotsiaalsetes olukordades, samuti üldistunud ärevushäire, mis tähendab ülemäärast muretsemist, ning paanihahäire, mis kulgeb ägedate ärevushoogudena.

Kõigi nende häirete puhul on oluline nii geneetiline komponent, kujunemiskeskkond kui ka stressi tekitavad elusündmused, sh töökeskkond.

Ärevushäirete puhul võib esmahaigestumisest abi saamiseni kuluda kuni paarikümmend aastat. Hinnanguliselt on ärevushäirete puhul ravimata jäämise protsent kuni 80. Seda põhjusel, et ärevus on kõigile mingil määral omane, häireks kujunemine toimub sageli aja jooksul ja märkamatultki. Ärev olemist peetakse sagedamini isiksuse omaduseks kui seisundiks, mis elu häirib.

Töö kontekstis võib periooditi olla keeruline näiteks keskendumine, (võõrastele) helistamine, esinemine, kontakt suure hulga võõraste inimestega, teiste ees söömine, aja juhtimine, tegevuste planeerimine, ajaline surve tööülesannete sooritamisel ja stressirohke töökeskkond. Tööülesandeid võidakse edasi lükata, raskusi võib olla tähtaegadest kinni pidamisega.

Ärevushäirete, nagu ka teiste vaimse tervise raskuste puhul. on oluliseks probleemiks psüühikahäirete stigmatiseeritus.

Ärevushäirete ravi

Raviks kasutakse peamiselt psühhoteraapiat, vahel ka ravimeid (eelkõige antidepressante). Esmalt võiks pöörduda perearsti poole, vajadusel kaasata psühhoterapeut või psühhiaater. Õigeaegse ja kohase ravi korral on paranemise tõenäosus väga suur. Kindlasti on abi ka erinevatest eneseabitehnikatest, stressijuhtimisoskustest, vaimse tervise vitamiinidest.

Loe lähemalt ärevuse kohta SIIT.

Mida võiks teha meeskonnas ärevuhäiretest teadlikkuse kasvatamiseks?

Leidke meeskonnas kuni tund, et ärevust ja ärevushäireid jutuks võtta. Vaimse tervise hoidmise ja raskustega toimetuleku juures on kõige olulisem see, et vaimsest tervisest saaks vabalt rääkida. Kui teemat julgelt ja avalikult jutuks võtta, väheneb vaimse tervise stigma, mis teeb inimesi haigemaks ning takistab abi otsimist.

Kogu meeskonnale on kasulik, kui on võimalik leida ühine sõnavara ning tuua see igapäevane teema ka töö konteksti. Vaimne tervis on igaühel ja selle seisund võib kõigil muutuda nii paremaks kui halvemaks. Vaimsest tervisest rääkimiseks ei pea olema väljaõppinud ekspert. Igaüks võib saada iseenda vaimse tervise eksperdiks ja kõige suuremaks sõbraks.

Kui soovid oma kolleegi toetada ja temast paremini aru saada, siis küsi. Vajadusel küsi teist korda veel.

Vahel on kõige olulisem märkamine ja küsimine. Lahendused ja vastused on tihti inimeses endas, ta peab need vaid üles leidma. Seda on tunduvalt lihtsam teha teise inimese küsimustele vastates. Halva enesetunde saladuses pidamine ja stressi varjamine teevad haigeks. Empaatiline tähelepanu ja osavõtlikud küsimused võivad olla aga oluliseks katalüsaatoriks paranemise teel. Mõned soovitused selliste vestluste läbiviimiseks:

1. Mõelge enda jaoks läbi, millest vestlust alustate. Samuti, kuidas põhjendada vestluse pidamist ja seda, kuidas saate aidata. Näiteks annate teada, et olete kolleegi juures märganud muutusi, saate korraldada tööülesannete ümberjagamist, aidata abi leidmisel vms.
2. Leidke vestluseks sobilik koht (soovitavalt privaatne, kus pole segajaid) ja aeg (planeerige piisavalt aega, et oleks võimalik ilma kiirustamata tekkinud küsimusi arutada).
3. Andke kolleegile teada, mida muret tekitavat olete märganud ja kuidas saate abiks olla.
4. Küsige avatud küsimusi, mis panevad kolleegi oma seisukohti selgitama, ärge tormake kohe nõu andma.
5. Lõpetuseks küsige üle, kas midagi olulist jäi rääkimata ja kas kolleegil on soovi täiendava abi järele. Julgustage kasvõi väikest sammu ette võtma, et olukord muutuks paremaks.

Enne vestluse alustamist võiks mõelda võimalike stigmat kandavate hoiakute peale, mis on nii ühiskonnas kui meie sees küllaltki levinud. Stigmat kannavad edasi nii need, kel on kokkupuude vaimse tervise probleemidega, meditsiinitöötajad, kui ka need, kes on ise või kelle pereliige on vaimse tervise probleemi kogenud. Stigmatiseerivate hoiakute teadvustamine on üks samm tervema ühiskonna poole.

Vaimse tervise stigma teeb inimesed reaalselt haigemaks – see sunnib oma raskusi varjama ja mõjub halvasti vaimsele heaolule. See mõjutab nii ühiskonna tasandit (tööandja kõhklused inimese palkamisel, koolituste võimaldamisel, edutamisel) kui enesestigmat, st vähenenud eneseusku, enesehinnangut seoses haigusega. Ei ole haruldane, et lisaks seisundist otseselt tulenevatele piirangutele, elab inimene alla oma võimete just stigma tõttu. Kardetakse, et diagnoosi korral ei võeta inimest tõsiselt, peetakse nõrgaks ning seetõttu vähenevad karjääri väljavaated.

Oluline on ka asjaolu, et jutuks olnud psüühikahäirete ja kehaliste terviseprobleemide puhul on sagedane koosesinemine ning ühe olemasolu raskendab teisest paranemist. Ei ole haruldane, et haigusleht võetakse mõne kehalise kaebusega, kuid tegelikult on selle põhjuseks vaimse tervise seisund.

Ressursid

Uuri lähemalt vaimse tervise esmaabi kohta SIIT.

Kuidas kuulata, uuri SIIT.

• Jagage üksteisega oma stressisoleku kasutusjuhendit. Kirjuta, mismoodi see välja võib paista, kui sa stressis oled ja mida sul on siis vaja, et teised teeksid või ei teeks. Jaga seda oma sõbraga, kolleegiga tööl või ühises suhtluskanalis, sotsiaalmeedias või hoopis e-mailis.  Mõistad ennast, mõistad ka teisi!
• Nagu jõulude ajal kingiloosiga, jagage loosiga igaühele nii-öelda “salajane sõber”, keda võite kuu aega eriliselt meeles pidada, talle komplimente teha või lilli saata.
• Tehke tänuring, iga meeskonnaliige ütleb kellelegi teisele midagi, mille eest ta kolleegile tänulik on. Seda praktikat võib kasutada ka regulaarselt – valige iga reede välja meeskonnaliige, kellele kõik saadavad ühises suhtluskanalis oma tänusõnad.
• Jagage ühe koosoleku raames teistega ühte aspekti oma tööst, mida peate tähenduslikuks ja oluliseks. See võib olla midagi pisikest või suurt. Tähelepanu pööramine sellele, mis muudab meie igapäevategevused tähendusrikkaks, muudab meid rõõmsamaks.

Vaimse tervise ja heaolu tegevuskava võimalik ülesehitus võiks koosneda järgmistest punktidest:

4. Kuidas levitada infot plaani kohta organisatsioonis.

5. Millal peavad tegevused algama ja millal lõppema.

6. Millal toimub tegevuskava tulemuste analüüs ning järgnevate tegevuste planeerimine.

Kasutatud allikad:

https://www.sm.ee/sites/default/files/tookeskkonna_vaimse_tervise_analuus_2019.pdf

https://mhfaengland.org/

https://www.safeworkaustralia.gov.au/topic/mental-health

https://mentalhealthactionplan.ca/

https://www.who.int/mental_health/prevention/guidelines_mental_health_work/en/

Economic analysis of workplace mental health promotion and mental disorder prevention programmes and of their potential contribution to EU health, social and economic policy obectives. Matrix, 2013

Scaling-up treatment of depression and anxiety: a global return of investment analysis. The Lancet, 2016.

LAE ALLA PDF TEGEVUSKAVA LOETELU