fbpx

Kuula ja vaata teiste kogemusi seoses autismispektrihäiretega

Me kõik oleme natukene erinevad. Mõni on pikem, teine on blondim ja kolmas kannab prille. Sellised erinevused on lausa silmaga näha. Osad erinevused ei paista aga esmapilgul üldse välja. Näiteks nagu autismispektri häire. Igal aastal saab Eestis 150 inimest sellise diagnoosi. Kuid mis see autism siis on? Vaata lähemalt Eesti Puuetega Inimeste Koja tellimusel valmistatud õppefilmist.

Kuidas ennast autismispektrihäirega toimetulekul toetada?

Autismispektrihäiretega või selliste joontega võib kaasneda mitmeid raskusi, mis on eelkõige seotud sotsiaalse suhtlemisega:

  • Mõnedel noortel võivad, eriti koolivahetuse, istuma jäämise või õpetajate vahetumise korral tekkida suured raskused koolis käimisega, kuna kohaneda on äärmiselt raske.
  • Teised võivad sattuda halva käitumisega või kuritegelikesse kampadesse, kuna ei taju sotsiaalseid reegleid ja teiste inimeste kavatsusi.
  • Tavalistest lastest oluliselt rohkem autistlikke lapsi kannatab koolikiusamise all, kuna nende käitumine võib olla omapärane, veider või silmatorkav.

Võib olla raske taluda ootamatusi ja ennustamatuid olukordi, raske on kohaneda muutuste, uue keskkonna ja inimestega. Nagu kõigil inimestel, võivad need raskused autismispektrihäirega inimestel tekitada suurt ärevust ja depressiooni, mille vastu saab abi otsida.

Alati ei pruugi autistlikud jooned olla nii silmatorkavad. Sa võid kogeda ebamugavustunnet sotsiaalsetes olukordades, ärevust, konflikte eakaaslastega või kohanemisraskusi. Sa võid tunda end teistsugusena. Kõigel sellel võib olla ka muid seletusi, kuid kaaluda võib ka kergemaid autistlikke jooni.

Mida ma peaks tegema, kui mul on palju ülalkirjeldatud jooni? Kas ma olen siis autist?

Nagu öeldud, on paljudel inimestel mõningaid ülalkirjeldatud jooni. Ühel või teisel moel võib meil olla aeg-ajalt raske teistest inimestest aru saada, võib olla tundlikkust lõhnade või helide suhtes jne. Kui tunned, et tahaksid täpsemini aru saada, kas Sinu raskused võivad olla seotud autistlike joontega, tasub aru pidada (laste)psühhiaatriga.

Kui Sa märkad, et Sul on palju autismispektrihäirega kaasnevaid tunnuseid, pea aru mõne usaldusväärse inimesega. Kui Sul on küsimusi, mida üks või teine väljend või žest tähendab, küsi hea sõbra või täiskasvanu käest. Jälgi ja õpi, kuidas teised käituvad, sest suur osa sotsiaalsetest oskustest on õpitavad. Loe siit: kuidas olla hea sõber; lahendada tülisid; käituda kiusamise korral.

Kui Sul on diagnoositud mõni autismispektri häire, pea meeles, et see ei takista Sind milleski! Loomulikult tuleb olla oma raskustest teadlik, kuid samamoodi tuleb mõelda oma headele külgedele. Sa võid tunda end teistest väga erinevana, aga Sul võib olla omadusi ja jooni, mida mitte kellelgi Sinu tuttavatest ei ole! Näiteks saavad autismispektri häirega inimesed sageli ära kasutada oma erihuvisid ja -võimeid ning töötada erialadel, kus neid vaja läheb. Kuigi Sul ei tule suhtlemine alati hästi välja või on raske teistest inimestest aru saada, võid Sa olla suurepärane teadlane, kirjanik või matemaatik!

Arvatakse, et nii W.A. Mozartil, Albert Einsteinil, Isaac Newtonil, Michelangelol, Bob Dylanil, Bill Gatesil, Andy Warholil, Courtney Love’il, Woody Allenil kui Michael Jacksonil on (esinenud) palju autistlikke jooni. Märka, mis Sinul hästi välja tuleb, ja arenda seda edasi! Suhtle inimestega, kes sulle meeldivad, ja usu, et on olemas inimesed, kellele Sa meeldid just sellisena, nagu Sa oled.

Kuidas olla hea sõber?

Suhtlemine täidab meie päevi koolis, kodus, sõpradega. Näost näkku, telefonis, sms-idega, arvutis. Sõnadega, naeruga, ilmetega, poosidega. Head suhted on üks inimese põhivajadusi, sellepärast tunnemegi end nii kehvasti, kui oleme üksikud ja pole kellegagi mõtteid jagada, kui seda vajame. Aga kuidas neid häid suhteid saada? Selleks on mitmeid oskusi, mida saab õppida, ja põhimõtteid, mida järgida.

Kuidas olla hea sõber?

Hea sõber olla pole alati lihtne. Aja jooksul vanad sõbrad lähevad ning tekivad uued, see on loomulik asjade käik. Kuid vanad sõbrad on hindamatud ja tasub teada põhilisi oskusi, mille abil on võimalik head ja sooja sõprussuhet luua ning hoida.

Ole usaldusväärne.

Pea lubadustest kinni kui vähegi võimalik. Ära anna lubadusi, mida tead, et ei suuda täita

Mõnikord muidugi juhtub, et see ei õnnestu kuidagi – sellele võiks hea sõprus ikkagi vastu pidada. Kui tekib probleem ja sa ei saa lubadust täita, ütle seda sõbrale ausalt, seleta talle olukord lahti ja proovi kokkuleppele jõuda. Kuidas lubadust andes käituda? Vaata silma, räägi selgelt ja aeglaselt, mõtle läbi, mida ütled, räägi siiralt. Ütle seda, mida mõtled. Ära ütle midagi lihtsalt sellepärast, et arvad, et oleks sobilik seda öelda.

Ole selline, keda saab usaldada

Sõber peab saama vajadusel sind usaldada ja sulle toetuda. Altvedamine ja tühjade lubaduste andmine õõnestab sõprust. Kui sa pole kindel, et midagi teha saad, siis nii ütlegi. Kui näed takistusi, ütle selgelt, et seekord ei õnnestu kaasa lüüa / midagi teha. Ole sõbra jaoks olemas nii toredal kui raskel hetkel. Ära pelga sõbra tugevaid tundeid, ta näitab neid sulle, sest usaldab sind.

Vabanda, kui oled vea teinud

Peaasi_koomiksid_vabandamine

Kuigi võib olla meelitav mõte jätta endast veatut muljet, ei ole seda meist keegi. Kui oled midagi valesti teinud, julge vabandust paluda ja üles tunnistada, see näitab su sõbrale sinu küpsuse kohta enam kui teesklemine, et midagi pole juhtunud, enese õigustamine või – veel hullem – süü kellegi teise kaela ajamine. Mõtle järele ja ole siiras, kui vabandust palud. Seda on häälest kuulda ja sõbral on hea teada, et tõesti kahetsed. Ah et kuidas seda teha? Siin on mõned viisid, kuidas oma kahetsust väljendada:

  • “Anna andeks, et ma sulle halvasti ütlesin.”
  • “Palun vabandust, kui ma su tundeid riivasin.”
  • “Mul on väga kahju, et sind vihasena lõin. See oli viga. Ma ei tee seda enam.”
  • “Vabanda, palun, et su peale karjusin. Ma olin väga vihane.”

Vabandamine võib suhted kohe korda teha, teinekord võtab leppimine aga aega. Anna sõbrale aega, mõnikord vajad ka sina seda, kui keegi on sinule haiget teinud. Igal juhul on vabandamine andnud võimaluse teie suhte haavadel paraneda ja edasi minna.

Ole aus

Kui oled aus oma tunnete suhtes ja väljendad neid sobivatel hetkedel, lood aluse siiraks ja rahuldustpakkuvaks sõpruseks. Ole aus nii sõbra kui iseenda suhtes. Kui su sõber sulle haiget teeb, anna talle sellest märku. Kui sulle teeb muret näiteks sõbra liigne alkoholi tarbimine või vähene söömine, ütle talle, et oled seda märganud ja mures. Ta võib pahandada, aga see on väike asi selle tunde kõrval, mis te mõlemad ausast suhtlemisest saate. Ta saab teada, et paned tõepoolest tähele, mis temaga toimub, ja sina avad tee ausale suhtlusele, kus sõbral on võimalus sulle oma murest rääkida. Ära aja ausust segi jämedusega. Kui sõbranna uus kleit sinu arust natu imelik välja näeb, siis las ta olla, pole vaja kõike välja öelda. Ole aus ka iseenda vastu – lähtu sõprade valikul oma väärtustest ja järgi oma sisehäält, milliste inimestega sulle koos olla sobib. Püüa säilitada sõprust nende inimestega, kelle seltsis end tõesti iseendana ja vabalt saad tunda.

Ära kasuta inimesi ära

Kui püüad kellelegi külje alla hoida, kuna nad on populaarsed või sulle kuidagi muul moel kasulikud, tuleb see varem või hiljem välja. Selline sõprus ei paku teisele osapoolele midagi. Suhe on andmise ja saamise tasakaalu küsimus, nii et kui su sõber pidevalt sulle mingit teenet osutab (õppida aitab või igal hommikul auto peale võtab), paku kindlasti midagi omalt poolt ka vastu. Loomulikult pole küsimus rahas või kommis, vaid emotsionaalses andmises ja saamises. Seega, vasta teenele teenega, lahke sõnaga, ütle aitäh.

Ole lojaalne

Peaasi_koomiksid_lojaalsus

Ära tee ega ütle midagi, mida sa ei tahaks, et sõber sinu kohta ütleks või teeks. Pea saladusi, ära räägi taga, ära ütle seljataga sõbra kohta midagi sellist, mida sa talle näkku ei julgeks öelda. Kui kellelgi su sõbra kohta midagi ütlemist on, kaitse teda. “Ma tunnen teda, ja see ei kõla üldse tema moodi. Las ma räägin temaga ja katsun tema vaatenurga teada saada. Enne, kui see on selge, ära palun seda juttu kusagil levita.” Selline lojaalsus ja teadmine, et hea sõbra näol on olemas tagala, kust sind kaitstakse ka siis, kui sa ise kohal ei ole, on pikaajalise sõpruse üks olulisi omadusi. Ära unusta oma sõpra ka uute tuttavate või poiss- või tüdruksõbra taustal.

Austa sõpra

Sõprus on võimalik ja äge isegi siis, kui teie väärtused on mõnes küsimuses väga erinevad. Te peaksite saama erinevaid seisukohti avatult arutada, ilma et üks oma vaateid peale suruks. Kuula, mis su sõbral öelda on, ja mõtle selle üle, milline on tema minevik ja taust, miks ta nii mõtleb. Asjad, mis sulle igavad näivad, võivad talle palju lugeda. Ära anna enesekeskseid hinnanguid, et üks mõte on õige ja teine vale lihtsalt sellepärast, et sina nii arvad. Austa sõbra arvamust ja seisukohta, siis austab tema ka sind. Kuula huvi üles näidates, küsi juurde küsimusi, püüa end teise olukorda asetada.

Ole toetav

Ole isetu

Muidugi mitte kogu aeg ja nii et sinust üle sõidetaks, vaid nii, et ühe ja teise huvid oleks tasakaalus. Lihtsalt – ära ole isekas; muidu jätab see sulle külge märgi, et kasutad inimesi enda huvides, ja nii uued inimesed sinuga eriti sõprust teha ei taha. Kui tunned, et oled pidevalt see, kes teisi aitab, kuid midagi vastu ei saa, võib tegu olla probleemiga ja vaja on õppida ennast veidi paremini kehtestama. Ja teisalt – kui märkad, et ainult sinule tehakse teeneid või öeldakse häid sõnu, püüa ikka samaga vastata. Tee midagi kena, ütle kompliment, maksa võlad täpselt ja kiiresti tagasi, aita sõpra. Aga tee heategu oma südame põhjast, mitte sellepärast, et pead või midagi vastu tahad.

Ole hea kuulaja

Võta aega oma sõpra tõesti mõista ja toetada, kui ta sinuga räägib. See võib tobedalt kõlada, aga jälgi, et sa kuulad sama palju sõpra kui iseendast räägid. Ära lenda peale nõuannete ja oma arvamusega, lase sõbral ka rääkida. Muide, ta märkab, kui kibeled, et ta lõpuks ometi lause lõpetaks ja sa saaksid öelda, mida tahtsid. Rahune, oota. Ära anna hinnanguid.

Ole empaatiline (►)

Peaasi_koomiksid_kaastunne_vs_empaatia

Empaatia on võime mõista teise inimese tundeid ja näha asju tema vaatenurgast. See tähendab, et sa tunned ära erinevad emotsioonid – viha, rõõmu, kurbuse, hirmu…. Sa ei tea, mida teha? Kas sa pead kohe seda tugevat tunnet leevendama hakkama? Ei, piisab, kui näitad, et saad aru, mida teine tunneb. Sa ei pea kohe tormama lahendusi pakkuma. Empaatia ei ole sama, mis kaastunne. Empaatia toob kaasa ühendustunde teisega, mõistmise – sa püüad näha asju tema vaatenurgast ja saada aru, mis see on, mida ta kogeb. Kaastunne asetab sind sõbrast eraldi, eemale, kõrgemale, ega lase tal tunda, et teda tõesti mõistetakse.

Näiteks: “Mu tüdruk jättis mind maha.” Kaastundlik vastus: “Pole viga, vähemalt sul oli tüdruk, minul ei olegi suhet olnud…” Empaatiline vastus: ”Ma võin ainult ette kujutada, et sa oled praegu päris õnnetu. Mul on hea meel, et sa mulle rääkisid.”

Vaata siit lõbusat videot empaatia ja kaastunde erinevustest:

Aita sõpradel raskustega toime tulla

Peaasi_koomiksid_raskused

Et oma sõpra tõesti toetada, pead olema olemas ka rasketel aegadel. Kui tundub, et sõber on hädas probleemiga, mille üle neil endal hakkab kontroll kaduma – narkootikumid, alkohol, juhusuhted… – võta julgus kokku, räägi sellest ja vii ta sellest olukorrast ära. Ära eelda, et sõber ise hakkama saab. Muidu oleks ta ehk juba midagi ette võtnud. Ole mõistuse hääl ja ütle talle, et oled mures, seda on talle vaja, ükskõik kui veidralt sina end ka ei tunne. Ole õlg, kelle najal nutta. Mõnikord sellest piisabki, kui saab rääkida. Aga kui vaja, aita leida ka praktilisi lahendusi ja räägi vajadusel täiskasvanute või spetsialistidega (koolipsühholoog, arst, õpetaja, oma vanemad, tema vanemad vms).

Ole olemas ka kriisihetkel

Külasta haiglas olevat sõpra. Aita sõbral kadunud koera otsida. Kui ta koolist puudub, võta talle materjalid ja tee tema eest märkmeid. Kui sureb keegi tema lähedastest, mine matustele. Näita sõbrale, et ta saab su peale tõesti igal hetkel loota. Muidugi jälgi, et kriisid poleks teie sõpruse ainsaks alustalaks. Igal juhul on üks osa sõprusest emotsionaalse toe pakkumine. Lase sõbral end avada ja nutta, kui ta tahab. Sa ei pea midagi ütlema, kui see ei tundu õige, ole lihtsalt rahulik, temaga koos, kuula avatult ja ulata talle taskurätik. Ära ütle sõbrale, et “kõik saab korda”, kui tegelikult ei saa. Anna lihtsalt teada, et oled temaga, mis iganes ka ei juhtu. Ole aus, aga positiivne. Kui su sõber mainib enesetapu sooritamist, räägi sellest kindlasti kellelegi. Sa tahad muidugi tema privaatsust austada, aga praegu pole see koht. Sa pead kellelegi rääkima. Soovita tal muretelefonile helistada või anna spetsialisti kontaktid. Enne kellegi teise kaasamist räägi enda ja tema vanematega või kaaslasega (kui just nemad polegi probleemide põhjuseks).

Suitsiidist

Anna mõistlikku nõu

Peaasi_koomiksid_moistlik_nou

Hea sõber kaalub olukorda sõbra vaatenurgast ja annab oma arvamuse, kuid ei suru seda peale. Ära anna sõbrale hinnanguid (“No kuule, miks sa nii tegid?”), anna talle lihtsalt natuke nõu, kui ta seda palub. Küsi alati enne üle, kas tohid nõuannet anda. Mõnikord on olukord aga ohtlik ja vaja on karmimalt selgemaks teha, mis oleks õige. Ole diskreetne ja ettevaatlik, ära hakka loengut pidama. Iseloomusta lihtsalt olukorda teadaolevate faktidega ja paku, mida sina selles olukorras teeksid (“Hmm, kas ma võin öelda, mida ma asjast arvan? … Arvestades seda, et ta sulle nii ütles… Võib-olla ma läheks ja küsiks tema enda käest, mida ta sellega mõtles.”). Ära oota, et sõber sinu nõuandega alati nõus on. Sellest pole midagi, kui te eri arvamusele jääte.

Anna sõbrale ruumi, kui ta seda vajab

Üks osa toetusest on mõistmine, et sõber ei taha alati kogu oma aega sinuga veeta. Anna talle ruumi, astu samm tagasi. Püüa mõista, millal sõber tahab olla üksi ja millal teistega aega veeta. Kui sa hirmsasti klammerdud või iga kahe sekundi tagant uurid, kus ta on ja mis ta teeb, muutub see ahistavaks ning see ei meeldi kellelegi. Kui su sõbral on ka palju teisi sõpru, ära ole kade – iga sõprus on eriline ja see ei tähenda, et su sõber sind ei hinda! Nii on veelgi toredam uuesti kokku saada ja üksteisest rõõmu tunda, kui olete vahepeal hingata saanud!

Muuda sõprussuhted püsivaks

Õpi andestama ja edasi minema.

Keegi pole täiuslik ja kui su sõber tõesti kahetseb või kui ta ei teinud midagi eriti jubedat, peaksid sa lõpetama vimmapidamise ning edasi liikuma. Harva võib juhtuda, et sõber tegi midagi täiesti andestamatut. Siis võib olla parem edasi liikuda, mitte lõhki lennanud suhet lappida. Kui oled sõbra peale vihane, aga pole selle põhjust talle öelnud, ei saa sa talle andestada ega edasi minna. Nii et kui sa seda tahad, räägi temaga juhtunust.

 

[Vaata konflikti lahendamise kohta siit ]

Aktsepteeri sõpra sellisena, nagu ta on

Ära püüa teda muuta ega talle oma maailmavaadet peale suruda. Võta teda sellisena nagu ta on, ära vaidle, sest teie erinevad vaatenurgad annavad mõlemale värskeid kogemusi juurde. Mida enam sõbraga koos oled, seda vähem idealiseerid ja seda rohkem võtad teda sellisena nagu ta on. See ongi päris sõprus – teineteisest sügavalt hoolimine vaatamata kõigile inimlikele vigadele.

Aita ilma palumata

Sõber ootab, kuni kodutöö ära teed ja suurepärane sõber on terve öö üleval, et sind aidata. Kui sina oled hea sõber, tahavad teised ka sulle heaks sõbraks olla. Aita oma sõpra, see kasvatab teievahelist sõprust. Tunne need hetked ära ja õpi ridade vahelt lugema. Mõnikord vajab sõber sind hoolimata sellest, et muudkui kordab: “Oh, sa ei pea seda tegema…”

Hoia igal juhul kontakti

Isegi kui elate teineteisest kaugel ja näete harva, on oluline meeles pidada, et te polnud põhjuseta sõbrad. Kui see põhjus on alles ja oma sõbrast ikka hoolid, anna talle sellest teada, ta on selle üle õnnelik. Seadke kas või eesmärk, et hoiate näiteks kord kuus kindlasti telefoni või Skype’i teel ühendust, kui tahes suur ajavahe teie vahel ka poleks. Kui sõbraga kontakti hoidmine muutub harjumuseks, suudab teie sõprus kaugele vahemaale vastu pidada.

Lase sõprusel areneda

Kui tahad olla hea sõber, pead mõistma, et sõprus ei püsi terve elu – põhikoolis, keskkoolis, ülikoolis, täiskasvanuna – samasugune. Nii nagu ülejäänud elu muutub, muutub ka teie sõpruse iseloom ja see on normaalne. Ära püüa praegust sõprust hoida samasugusena nagu see oli kümme aastat tagasi. Kujutle, et sõprus on elastne ja liikuv, mitte kivikõva käntsakas. Su sõber võib olla abielus ja kahe lapse vanem – püüa seda aktsepteerida, mis siis, et ta sulle enam 24/7 kättesaadav pole, ta hoolib sinust ikka. Õpi koos nende muutustega kasvama ja naudi muutusi, mida elu teie sõprusele toob.

Kui suhtlemine ja sõpruse loomine tundub sulle raske

Peaasi_koomiksid_vestlus

Suhtlemine ja sõbrasuhete loomine on lihtsam, kui kasutad järeleproovitud ja tõestatult kõige paremaid viise:

  • Vaatle ja õpi teistelt sotsiaalsetelt inimestelt, kuidas nad käituvad.
  • Harjuta suhtlemist, mis siis, kui see alguses raske tundub! Sotsiaalsed oskused on nagu teisedki oskused, kus harjutamine teeb meistriks!
  • Ära mõtle, et pead tingimata ise rääkima; kuula, lase teisel rääkida!

Et seda soodustada, küsi inimeselt midagi tema enda kohta. Kui tema sinult vastu küsib, vasta talle. Pea meeles: vestlus on nagu võileib. Vestluspartner küsib sinult midagi ehk annab võileiva. Sa lisad võileivaleühe kihi ehk ütled midagi ja küsid ka sõbralt küsimuse. Sa annad võileiva talle tagasi ja tema lisab sinna omalt poolt veel ühe kihi ehk vastab ja küsib ehk veel midagi.

  • Jälgi veidi oma kehakeelt. Ole avatud kehahoiakuga, veidi vestluskaaslase poole suunatud, loo aeg-ajalt silmkontakti – see teeb olemise mugavaks ja võimaldab vaba vestlust.
  • Küsi avatud küsimusi, millele saab pikemalt ja iseenda arvamusest lähtudes vastata: “Räägi mulle!” “Mida sa sellega mõtled?”
  • Otsi teisi strateegiaid headest allikatest (loe suhtlemisraamatuid, küsi nõu nõustajalt või psühholoogilt).

Autismispektri häired

Mis need väga lühidalt on?

Autismispektrihäiretega kaasnevad väga lühidalt kokku võttes sotsiaalse verbaalse ja mitteverbaalse kommunikatsiooni probleemid, piiratud jäigad käitumismustrid, harjumused ja huvid ning püsivad suhtlemisraskused.

Pikemalt:

Autismispektri häireid (ehk pervasiivseid arenguhäireid) iseloomustavad mitmed tunnused, millest osa on äratuntavad juba esimesel paaril elukuul, kui lapse sotsiaalne areng ei ole eakohane. Teistel ei avaldugi eriti mingeid eripärasid enne 3. eluaastat või tulevad need nähtavale koguni alles kooli minnes või suurte muutuste ajal põhikooli alguses. Kui autistlikud jooned ei ole tugevad ja keskkond on olnud toetav, võivad raskused tekkida alles hilises teismeliseeas, ülikooli minnes või muude suurte keskkonnavahetuste ajal. Osad inimesed õpivad elu jooksul muutuste ja sotsiaalsete nõudmistega paremini toime tulema ning omandavad vajalikud oskused, teistele on see keerulisem. Autismispektrihäireid esineb poiste seas märgatavalt rohkem kui tüdrukute seas.

Kui tavaliselt on sotsiaalsete oskuste õppimine loomulik ja toimub muu arengu käigus, siis autismispektrihäirega inimese jaoks on see sattumine maale, mille keelt ta ei räägi ja mida keegi õieti õpetada ei oska. Sotsiaalsed oskused tuleb sel juhul teadlikult õppida ja õpetada.

Autismispektri häireid esineb erinevate hinnangute ja diagnostiliste kriteeriumide põhjal 1:1000 kuni 1:100 inimese kohta, kuid selliseid jooni on tunduvalt rohkematel inimestel. Autismispektri häirega inimesi iseloomustavad eelkõige suhtlemisraskused, omapärane suhtlemisviis, omamoodi arusaamine teiste inimeste emotsioonidest, soovidest, kehtivatest reeglitest, jäikus eluviisides ja mõttelaadis, korduvad ja sügavad huvid, harjumused ja käitumised jms. Kui probleeme pole mujal kui sotsiaalsete märkide lugemise ja väljendamisega, võidakse seda nimetada “sotsiaalse kommunikatsiooni häireks”.

Kuidas ennast autismispektri häirega toimetulekul toetada?
Kuidas ennast autismispektri häirega toimetulekul toetada?
Kuula ja vaata teiste kogemusi seoses autismispektrihäiretega
Kuula ja vaata teiste kogemusi seoses autismispektrihäiretega

Mis see autismispekter tähendab?

Seda, et allpool kirjeldatud raskuste määr erineb. Mõnedel inimestel on autismispektri häire tunnuseid enam kui teistel, teistel jälle on neid ainult mõni. Kuigi paljud jooned on ühised, on iga autismispektri häirega inimene unikaalne ja eriline.

Tüüpilisemad jooned on:

Raskused sotsiaalsete märkide, näiteks kehakeele, žestide, hääletooni, näoväljenduste mõistmise ja tõlgendamisega.

See toob sageli kaasa probleeme, kuna inimene ei pruugi mõista, millal teine inimene temaga suhelda tahab/ei taha, ja käituda teiste raskelt mõistetavalt või hoopis igaks juhuks eemale tõmbuda segadustunde tõttu, mida teiste inimeste kehakeel ja näoväljendused temas tekitavad. See võib tekitada raskusi nii koolis, trennis kui perekonnas.

Vähene empaatiavõime ja teiste inimeste vaatenurga mõistmise probleemid. Teisiti öeldes ei ole autismispektri häirega inimestel välja kujunenud vaimu- ehk meeleteooria (ingl.k. theory of mind), mis võimaldab aru saada, et teised inimesed võivad asju näha ja tõlgendada teisiti ning näha maailma teisest vaatenurgast. Vaimuteooria vähene areng tähendab, et autismispektri häirega inimestel on raske mõista teiste inimeste kavatsusi, soove, mõtteid ja tundeid. Samuti võib olla raskusi kujutlusvõimega, mis väljendub nii selles, et inimene ei suuda ette kujutada ega oletada teise inimese mõtteid ega tundeid kui ka üldiselt fantaseerida, unistada, kujutleda midagi, mida pole päriselt siin ja praegu olemas.

Raskused empaatiavõime kasutamisel

(vt, mis see empaatia on ) ja teiste inimeste vaatenurga mõistmise probleemid. Teisiti öeldes ei ole autismispektri häirega inimestel välja kujunenud vaimu- ehk meeleteooria (ingl.k. theory of mind), mis võimaldab aru saada, et teised inimesed võivad asju näha ja tõlgendada teisiti ning näha maailma teisest vaatenurgast.
Vaimuteooria vähene areng tähendab, et autismispektri häirega inimestel on raske mõista teiste inimeste kavatsusi, soove, mõtteid ja tundeid. Samuti võib olla puudulik kujutlusvõime, mis väljendub nii selles, et inimene ei suuda ette kujutada ega oletada teise inimese mõtteid ega tundeid kui ka üldiselt fantaseerida, unistada, kujutleda midagi, mida pole päriselt siin ja praegu olemas.

Korduvad käitumised või rigiidsed harjumused.

Autismispektri häirele on omane äärmiselt tugev vajadus rutiini ja harjumuspärase järele. Nii on raske oma päevakavas ja keskkonnas muutustega harjuda või neid sisse viia. Samuti võib olla väga raske harjuda uute inimestega oma ümbruses. Osadel inimestel on vajadus sooritada teatud tegevusi mingil erilisel kindlal moel. Näiteks meeldib mõnedele autismispektri häirega inimestele käia ärevatel hetkedel oma lemmikkohas kiikumas, et rahuneda; teised plaksutavad käsi; armastavad alati kanda ühte ja sama mütsi ega ole nõus seda vahetama vms.

Erihuvid.

Autismispektri häiretega lastel, noortel ja täiskasvanutel on sageli spetsiifilisi huvisid, millega nad tegelevad pikalt ja põhjalikult muude asjade arvelt. Erihuvid võivad olla kaugel igapäevastest teemadest, nt.seotud kosmose, dinosauruste, teadusega, kuid hõivatus võib tekkida ka mingist väga spetsiifilisest ja igapäevasest teemast, näiteks numbritest või rongidest. Siis uurib inimene end huvitavat teemat väga põhjalikult, jättes kõrvale muud tegevused, tegeleb sellega ülemäära suure osa oma ajast ja võib sellel kitsal alal omada äärmiselt põhjalikke teadmisi. Näiteks õppis kõrgelt funktsioneeriva autismi diagnoosiga inglise kirjanik Daniel Tammet pähe matemaatilise arvu “pii” 22514 numbrit , on busse puudutava erihuviga autislike joontega inimesi, kellel on peas kogu linna kõigi busside sõiduplaanid jms.

On mõningaid autismispektri häirega inimesi, kellel on erilised võimed või oskused. Tihti kattuvad need võimed erihuvidega, mida eelmises punktis kirjeldatud, kuid mitte alati. Mõnel inimesel võib seega olla erakordne numbrimälu, teisel ruumi- ja orienteerumistaju, kolmandal fotograafiline mälu, neljas võib õppida nädalaga ära võõra keele jne.

Vaata dokumentaalfilmi Daniel Tammetist siit:

Ebatavaline tundlikkus mõnede keskkonnastiimulite osas.

See tähendab, et autismijoontega käib sageli kaasas ülitundlikkus lõhna, värvide, valguse, heli, puudutuse vms tajude suhtes. See tundlikkus on oluliselt suurem kui teistel inimestel ja võib kaasa tuua mõnede keskkondade või olukordade vältimise. Näiteks ei suuda mõned autismispektri häirega inimesed viibida mürarikkas keskkonnas, suurtel üritustel, süüa tugeva lõhna või maitsega toitu või isegi viibida sellega samas ruumis, jne. Ka puudutused võivad tunduda liiga tugevad ja ebameeldivad, mistõttu välditakse mõnikord füüsilist kontakti teiste inimestega, kanda ainult mingist kindlasti materjalist ja õmblusteta riideid, vms.

Raskused emotsioonide regulatsiooniga.

Tihti on autismispektri häirega inimestel raske enda ja teiste emotsioone ära tunda, nimetada ja reguleerida. See võib kaasa tuua liiga tugevad eneseväljendused suhtlemisolukordades, näiteks karjumise, karmid väljaütlemised või ka agressiivsuse teiste inimeste suhtes. Tihti on autistlike joontega inimeste emotsioonid nii tugevad ja neid on nii raske hallata, et kaasneda võib ka enesevigastamist või endale haiget tegemist. Teised, vastupidi, väljendavad emotsioone äärmiselt vähe ja näivad teistele tuimad, tundetud, vähe reageerivad. See ei tähenda, et inimene enda sees ei võiks tugevaid emotsioone tunda.

Raskus sõprussuhteid luua ja tavapärases kahepoolses vestluses osaleda.

Autistlike joontega inimestel on väga raske tajuda, millal on tema kord vestluses rääkida, mida oleks üldse sobilik öelda ja mida teiselt inimeselt küsida. Nii on keeruline hoida ülal isegi igapäevast vestlust ning raskused on ka sõpruse loomisel ja hoidmisel. Autistlike joontega inimene võib rääkida liiga vähe, liiga palju või kohatu sõnakasutusega. Seejuures tihti on autismispektrihäirega inimestel enamasti soov sõpruse järele täiesti olemas. Mõnikord on ka arusaam sõprusest tavapärasest erinev, näiteks võib autismispektri häirega nooruk öelda, et tal on palju-palju sõpru, kuid kõrvalt vaadates näevad lähedased, et tõelist lähedast sõprust kellegagi ei ole, vaid nimetatud sõpradega viibitakse näiteks lihtsalt ühes ruumis koos, otseselt teineteisega suhtlemata.

Probleemid verbaalse kommunikatsiooni (sõnalise suhtluse) ja kõne mõistmisega.

See tähendab, et autismispektri häirega kaasneb sageli kõne hiline areng, mistõttu eakohane arusaam ja suutlikkus vestluses osaleda võib olla häiritud. Teistel jälle on kõne areng eakohane, ent ikkagi on puudulik kõnes sisalduvate peente sotsiaalsete sõnumite taju. Näiteks ei mõista autistlike joontega inimesed sageli metafoore, irooniat, sarkasmi ja nalju. Teiste inimeste juttu võetakse enamasti sõna-sõnalt ja nii võib autistlike joontega nooruk sattuda päris hätta, kui teised tema üle nalja teevad või kiusavad. Näiteks tuleb autismispektri häirega inimesega kõneldes olla teadlik oma sõnakasutusest ja mitte öelda, et “sajab nagu oavarrest”, sest vestluspartner võib sellest segadusse sattuda ja hakata tõepoolest oataime otsima. Samuti võib autistlike joontega inimene ise olla kohatult otsekohene, öelda tahtmatult halvasti, solvata või rääkida teemadel, mida sobivaks ei peeta.

Autismispektri häirega inimestel võib olla kõikuv vaimse võimekuse profiil.

See tähendab, et tal võib olla suuri raskusi mõne aspektiga mõtlemisvõimes, näiteks keelelistes võimetes või sümboolses mõtlemises, kuid suurepärased võimed mõnes teises aspektis, näiteks matemaatilistes võimetes või ruumimälus. Mõnel teisel võib võimete jaotus olla täitsa vastupidine või hoopis kolmandat moodi ebaühtlane. Raskemate autismispektri häire vormidega lastel võib autismiga kaasneda ka vaimne alaareng. Suur osa autistlike joontega lastest on aga normaalse vaimse võimekusega või isegi üle keskmise intelligentsed (seda nimetatakse sageli ka Aspergeri sündroomiks). Tavapärane on vähene võime näha tervikut ja konteksti, seetõttu on nii olukordade, oma mõtete ja käitumise kui ka koolis õpitava terviklik ja üldistav analüüs väga raske.

Seksuaalne väärkohtlemine

Igaühel on õigus oma privaatsusele ning otsustada selle üle, kes teda puudutab ja kuidas. Nii lähisuhtes (partneri või sugulasega) kui võõra inimese puhul, kes sulle sobimatult läheneb (ja siin pole ühtset näitajat, lähtu oma enesetundest!):

  • Ütle kohe “ei”.
  • Mine kohe ära vajadusel räägi sellest mõnele täiskasvanule, keda usaldad. Sellest pole midagi, kui räägid ka siis, kui midagi väga ei juhtunudki.

Mis on ahistamine?

Ahistamine on häiriv, alandav või vaenulik õhkkond, mille teine oma käitumisega loob. 

Vahel võib juhtuda, et tunned ennast kellegi pealetükkiva käitumise tõttu ebamugavalt. See võib olla kallistus, mida sa ei soovinud, musitamine, silitamine, näpistamine, sinu jaoks liiga isiklikel teemadel rääkimine, kirjade saatmine, välimuse kommenteerimine, seksuaalse alatooniga naljade tegemine või midagi muud sellelaadset. 

Rohkem infot ahistamise kohta leiad siit.

 

Mida sellises olukorras ette võtta?

Esmalt võiksid sellele inimesele rääkida või kirjutada, et tema käitumine tekitab sinus ebamugavust. Kui seda ise öelda tundub keeruline, siis palu oma sõpra või kolleegi, et ta seda sinu eest teeks. 

Kui see inimene lõpetab häiriva käitumise, oli ilmselt tegu inimliku arusaamatusega – inimestel ongi eri suhtlemisviisid ja on täiesti normaalne märku anda, et teise suhtlemisviis on sinu jaoks ebamugav. 

Kui see inimene aga oma pealetükkiva käitumisega jätkab, kuigi teab, et see on sulle ebamugav, on tegu ahistamisega. Siis tuleks teha järgmine samm:

  • Pöördu ahistaja ülemuse poole, sest just tema vastutab selle eest, et töökohal või õppeasutuses oleks normaalne õhkkond. 
  • Kui ülemus ise ongi ahistaja või tema poole pöördumisest pole kasu, siis võta ühendust võrdsete võimaluste volinikuga.
  • Kui kannatanu on alaealine, võid pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja või sotsiaalosakonna poole. 
  • Võid alati pöörduda ka politsei poole, sest see ei tähenda kohe uurimist või kohtuasja. Politseinik oskab nõu anda ning aidata sul sobiva lahenduseni jõuda. Võta ühendust oma piirkonnapolitseinikuga, kelle kontakti leiad siit, kuid võid helistada ka numbril 112.

Kindlasti tuleks politsei poole pöörduda juhtudel, kui teise inimese käitumine on vägivaldne, sind alandav, jälitav, kui ta paljastab end või üritab paljastada sind, survestab sind suudlema, katsuma või seksima. Sellisel juhul võib tegu olla nii ahistamise kui ka jälitamise, vägistamise või mõne muu seksuaalkuriteoga, millest tuleks kindlasti politseisse teatada.

Kui tunned, et tahaksid juhtunust kellegagi rääkida, siis helista mõnele abitelefonile:

  • Eluliin – 655 8088 (eesti keeles) või 655 5688 (vene keeles)
  • Ohvriabi – 116 006
  • Lasteabi – 116 111

Kui oled õpilane või töötad mõnes suuremas asutuses, uuri võimalust pöörduda sealse psühholoogi poole. 

Miks tuleb midagi ette võtta?

  • Eesmärk ei ole kedagi karistada, vaid teha nii, et selliseid asju enam ei juhtuks.
  • Kui ahistajaks on näiteks õpetaja, ülemus või juhendaja, kaitsed kellegi poole pöördumisega järgmisi võimalikke ohvreid. 

Veel soovitusi: 

  • Kui sulle tundub, et kellegi käitumine on sinu suhtes ahistav, võid endale igaks juhuks üles märkida, millal see juhtus ja milles see seisnes. Samuti tasub alles hoida sõnumi- ja kirjavahetus selle inimesega. 
  • Kui näed, et mõni sinu sõber on ebamugavas olukorras, küsi temalt, kas kõik on hästi. Vajadusel aita tal abi otsida ja ahistajale märku anda, et tema käitumine on häiriv. 
  • Kui kardad, et võid ise kellegi ebamugavasse olukorda seada, püüa tähele panna, kui teine end ebamugavalt tunneb. Intiimsuhetes ära unusta igaks juhuks küsida, kas see, mida teed, on ka teise poole jaoks okei. 

 

Kuula ja loe Levila artikleid, kuidas seksuaalne väärkohtlemine võib toimuda ning mida selle korral ette võtta.

Kiusamine

Kiusamine koolis või ümbruskonnas on tõsine probleem, mis puudutab väga paljusid lapsi, noori, ja tegelikult ka täiskasvanuid (nt töökeskkonnas).

Kiusamine on

  •  vaimne (nt. sõimamine, halvasti ütlemine),
  • kehaline (nt. löömine, tõukamine, asjade äravõtmine) ja/või
  • sotsiaalne (nt. tagarääkimine, teiste ässitamine kiusatava vastu) vägivald,

mida kasutatakse kellegi alistamiseks, tema enesehinnangu mahasurumiseks või iseenda võimsamana tundmiseks.

Kiusamise ohver ei ole kunagi süüdi. Kuigi nendel, keda kiusatakse, on mõningaid ühiseid omadusi, ei ole ükski nendest omadustest aluseks, et teda tohib ja võib kiusata. See on alati vägivald ja see ei ole kunagi põhjendatud.

Kui oled kiusamise ohver, tuleta endale meelde, et sina pole halb ega väärtusetu selle tõttu, et teised sind kiusavad.

Sul on samasugune õigus olla teistega võrdne ja tunda end oma keskkonnas hästi. Kiusajad ise on sageli puntras oma enesehinnanguga ja otsivad kiusamises võimalust end tugevamana tunda.

Mida teha, kui oled kiusamise alla sattunud?

Tavaline on vastu hakata, sõimata ja lüüa, kui sinuga seda tehakse. Paraku kipub see kiusajaid veelgi üles ässitama, sest täidab eesmärgi – kiusatav on reageerinud ja endast väljas, ning kiusaja on jätkuvalt võimupositsioonil ja võib teha, mida tahab. Kui suudad end tagasi hoida ega lähe endast välja, võtad sa kiusajalt ära võimaluse olla võimupositsioonil ja sind emotsionaalselt juhtida. Sa võtad ise võimu ja kontrollid olukorda. Siin pakume mõned teistsugused variandid, mida proovida, kui oled kiusamise ohver.

Kasuta “udutamistaktikat”.

peaasi_koomiks_udutamistaktika

See tähendab, vasta kiusajale pidevalt nii, nagu sa oleksid tema mõttega üsnagi nõus. Sealjuures ei pea sa tegelikult temaga üldse nõus olema! Hoia silmsidet, seisa sirge seljaga ja enesekindlalt, räägi selge ja kõva häälega. Käitu julgelt ja vapralt või vähemalt püüa seda teha! Keskendu sellele, kuidas kiusaja olukorda võib näha. Ära anna ühtegi tagasilööki, ära ründa, teisisõnu – muutu tema jaoks igavaks! Udutamist ei saa kasutada füüsilise vägivalla korral ega siis, kui sind kiusab grupp inimesi!

“Kuule, sul on eriti haiged ketsid jalas!”

“On jah, mulle ka ei meeldi.”

“Kuulsid või, sul on täiesti nõmedad jalanõud!”

“Jaa, ma olen täitsa nõus, et need on teistmoodi.”

“Sa oled ikka eriti imelik, ma ütlesin, et sul on täiesti tobedad ketsid!!!”

“Ma tean, ma olingi mures, et need ei meeldi kellelegi… Sul on täiesti õigus.”

“Ei noh, see on päris kurdiks jäänud…”

Kui sa tunned, et ise ei saa sellise sirgeselgse jutuajamisega toime või on see sinu jaoks liiga ärevusttekitav, proovi olukord läbi arutada ja mängida koolipsühholoogi või mõne muu turvalise täiskasvanu või sõbraga.

Räägi probleemist koolipsühholoogile, õpetajale, vanematele või politseile. Ära arva, et rääkimine asju hullemaks teeb. Kiusaja kiusab sind niikuinii, ära tee talle teenet sellega, et asju varjad ja saladuses hoiad. Täiskasvanutele rääkides tekitad sa vähemalt võimaluse, et asjad paraneksid.

Kasuta "katkise grammofoni taktikat".

See tähendab, et sul tuleb selgelt oma seisukohta väljendada ja seda niikaua enam-vähem samas sõnastuses korrata, kuni kiusaja tüdineb.

– “Tsau jobu, mis teed?”

– “Mulle ei meeldi, et Sa nii ütled.”

– “Haa, jobu, mind ei huvita, mis sulle meeldib või ei meeldi!”

– “Mulle ei meeldi, et Sa mulle jobu ütled, see teeb mulle haiget, ja ma tahan, et sa lõpetaksid.”

– “Jobu-jobu-jobu-jobu!”

– “Mulle ei meeldi, et sa mulle halvasti ütled.”

… Jne.

Uuri,

kas sinu koolis tegutseb TORE ehk Tugiõpilaste Oma Ring Eestis, mis tegeleb kooli õhkkonna parandamise ja kiusamisjuhtumite lahendamisega: 

Hoia eemale kohtadest, kus kiusamine on väga tõenäoline. Väldi kiusajate kampu, kui võimalik, ja mine teist kaudu. Kuid hoidu sellest, et kiusajad saaksid aru, et sa neid väldid. Ole ohtlikes kohtades kellegagi koos.

Kui mõni kiusaja räägib sind taga ja levitab kuulujutte, ütle lihtsalt, et see ei ole tõsi ja levitaja otsib tähelepanu.

Ütle “Ei!”. Kui keegi tahab sind millekski sundida, mida sa teha ei taha, ütle julgelt “Ei” ning kõnni minema. Sul on õigus otsustada, mida sa teed või ei tee.

Mine võitluskunstide trenni: Judo, Taekwondo, Karate, Kung Fu jne annavad sulle julguse kiusajatele vastu seista ja oskused ennast kaitsta, kui vaja. Õpi enesekaitset.

Helista anonüümsele lasteabi telefonile 116 111, kust saad abi ja nõu küsida.

Kui sa näed, et sinu sõpra, koolikaaslast või kedagi teist kiusatakse, ole julge ja sekku! Ta vajab sinu abi ja toetust. Üks hea sõna, abi pakkumine või tema kõrvale astumine võib olla tema jaoks hetkel parim asi. Kui kiusamine sellest ei lõppe, räägi enda või sõbra vanematele või õpetajatele sellest. Kiusamine on vale ega ole kunagi õigustatud! Kui Sa vaatad kiusamist pealt, oled ise kiusamise toetaja.

Internetisuhted

Sul on palju netisõpru? Väga lahe! Ära unusta sealjuures ka “päriselu” sõpru, neid, kellega näost-näkku kohtud ja suhtled. Pea meeles oma õigust privaatsusele, ära jaga oma isiklikku infot kõigiga. Erista iseenda jaoks oma tõelised sõbrad (neid on ilmselt mõni üksik) kaugematest tuttavatest. Internetis suhteid luues mõtle sellele, et sa ei pruugi tegelikult teada, kes teisel pool arvutiekraani istub. Sellepärast kohtu uue tuttavaga alati esimestel kordadel avalikus kohas ja vajadusel lase usaldusväärsel sõbral kaasa tulla või valvata.

Internetikiusamine

Kiusamist tuleb ette ka internetis – suhtlusvõrgustikes, chat-roomides, läbi sõnumite telefonis jne. Mida teha?

  • Mõtle järele, mida postitad. Ära jaga midagi, mis võiks sind ennast või kedagi teist halvas valguses näidata või häbistada. Ole teiste vastu kena ja ära jaga isiklikke andmeid.
  • Ära anna teistele oma salasõnu, välistamaks võimalust, et keegi sinu nimel midagi postitab. Parem on, kui ka väga head sõbrad sinu salasõnu ei tea. Sa võid neid jagada oma vanematega.
  • Kontrolli privaatsus-sätteid. Jälgi, kes sinu infot ja postitusi vaadata saavad. Sõbrad? Sõprade sõbrad? Võõrad? Tee kohandusi, et turvariski vähendada.
  • Jaga oma tegevust vanematega. Kuigi sulle võib tunduda, et tead ise kõike palju paremini, võib neil aeg-ajalt olla häid nõuandeid nagu mida tasub jagada ja mida mitte, kus lehtedel käia ja kus mitte.

Kui miski, mida öeldi või tehti, tundub küberkiusamisena,

on hirmutav, õudne või kurb, räägi sellest täiskasvanule.

Internetiturvalisusega tegeleb ka kolm veebikonstaablit, kellega saad ühendust siin:

Konflikti lahendamine

Mõnikord ei ole midagi teha ja suhtes tekib konflikt. Konfliktid on aeg-ajalt vältimatud ja pole õige arvata, nagu ühes “õiges” suhtes tülisid polekski. Ikka on! Nii peres, sõpradega kui partneriga. Kuid oluline on neid lahendada nii, et keegi pikalt põdema ei jääks.

Siin on toodud mõningad põhimõtted, kuidas võiks konfliktist võimalikult valutult väljuda.

ja teadvusta endale, mida sa praegu teed, millised vanad harjumused sind praegu konflikti tõukavad. Jälgi, mida ütled ja ära ütle midagi, mis võiks konflikti võimendada. Pane tähele, kas ja kuidas on sinu mõtted kallutatud – ega sa ei mõtle stiilis “kõik või mitte midagi”, ei tee sääsest elevanti ega vaata maailma läbi mustade prillide?

Peaasi_koomiksid_konflikt_1

Konflikt tekib nii või naa, kui sinu eesmärgiks on teist poolt ümber muuta, kellegi üle võit saada või kedagi süüdistada. Seega tee endale selgeks ja anna ka teisele teada, mis on arutelu eesmärk sinu jaoks ning millised kavatsused sul on. Hakka konfliktist rääkima ainult juhul, kui sinu kavatsuseks on probleemi lahendada, midagi uut õppida või oma vaateid ja tundeid väljendada.

Peaasi_koomiksid_konflikt_2

On väga harv, et inimene tajub vestlust konfliktina, kui ta tunneb, et on ära kuulatud. Nii kuulab ka tema sind parema meelega. Muutus saab tekkida ainult siis, kui lased tugevatel tunnetel minna, ei vaidle ega püüa ennast tõestada, vaid tõesti kuulad ja mõistad teise poole arvamust.

Peaasi_koomiksid_konflikt_3

Väljenda oma tugevaid tundeid teist poolt süüdistamata. Kasuta selleks “mina-sõnumit”.

Mina-sõnum koosneb kolmest komponendist:

1. Oma tunde kirjeldus

Pane tähele, et ei ajaks segamini tundeid ja mõtteid. See tähendab, et kui alustad oma lauset sõnadega “ma tunnen”, ütlegi järgmiseks oma emotsiooni nimi, mitte ära pane sinna otsa hinnangut teise poole käitumise suhtes (nt ütle “ma tunnen end vihasena”, mitte “ma tunnen, et sa ei arvesta minuga üldse” – teisel juhul oled juba andnud ründava hinnangu teise inimese käitumisele ja välistanud võimaluse, et tema võiks sind mõista).

2. Teise inimese käitumise kirjeldus, mis häiris

Mina-sõnumi üheks komponendiks on ka teise poole käitumise kirjeldamine – tee seda detailselt ja kirjeldavalt, ilma hinnanguteta. Ole aus ja ära süüdista (ütle nt “Ma tunnen end vihasena, et sa mulle ei helistanud, kui sa teiste sõpradega välja läksid.”, mitte “Ma tunnen, et sa ei arvesta minuga üldse”).

3. Ettepanek, mida teine inimene täpselt võiks teisiti teha.

Tee ettepanekuid, mida võiks teisiti teha. “Ma soovin, et sa kutsuksid mind järgmine kord kaasa.”

Võta oma oletuste eest ise vastutus. Ole valmis oma tõlgendustest lahti laskma – kui oled veendunud, et sinu tõde ongi tõde, on konflikt kerge tekkima. Jaga oma mõtteprotsessi (kuidas sina järeldasid kirjeldatud asjaoludest just seda, mida järeldasid) ning uuri, kuidas teine pool oma järeldusteni jõudis.

Peaasi_koomiksid_kaalumine

Too välja ühised seisukohad ja valdkonnad, kus olete nõus. See vähendab kaitsepositsiooni mõlemalt poolt.

Peaasi_koomiksid_n6ustumine

Uuri, mis on teise poole jaoks kõige tähtsam. Uuri ja küsi küsimusi uudishimulikult. Sa saad probleemi lahendada vaid siis, kui saad teada, mida teine pool päriselt tahab ja ihkab. Algul konflikti astudes on igal inimesel probleemi jaoks valmis mõeldud vaid üks lahendus (nende oma).

Peaasi_koomiksid_olulisus

Unusta konflikti kohta käivad müüdid. Konflikt ei ole sõda, mille üks pool kindlasti võitma peab. Konflikt pole ka alati negatiivne, vaid võib kaasa tuua uusi ja huvitavaid lahendusi ning mõttenurki.

Peaasi_koomiksid_konfliktilahendus

Pea meeles põhilised lähenemised konfliktile:

  • Tunnista, et tegu on konfliktiga ja mõtle kaasa
  • Kui sina vastu punnid, surub teine pool veel tugevamini
  • Tunnistamine pole sama mis nõustumine
  • Ole valmis muutuma

Kui alustad juttu konfliktist, anna teisele poolele teada, et sul on see plaanis on ja küsi teise nõusolekut. Ole valmis selle käigus ise midagi uut õppima ja ütle ka teisele, et see vestlus on vajalik teievaheliste heade suhete hoidmiseks.