Psühhootiliste häirete diagnoosid

Esimese psühhoosi episoodi järel on vahel raske määratleda, kuidas haigus edasi läheb ja mis inimese diagnoosiks täpsemalt kujuneb. Seda näitab aeg: kuidas inimene paraneb, kas osa sümptomitest jääb püsima, kas episoodid korduvad jne. Diagnoose on võrdlemisi piiratud hulgal, aga inimesed on väga erinevad ja igaühel on oma isiklikud iseärasused, mis hoolimata haigusest alles jäävad. See tähendab, et lisaks haigele osale on olemas ka terve osa.

Haigusseisund, mille vältel esinevad erinevad psühhoosinähud nii suurel määral, et need häirivad tema igapäevast elu. Esineda võivad kõik psühhoosi sümptomid. Sümptomid algavad kiiresti, umbes 2 nädala jooksul – see tähendab, et häire on “äge”. Psühhoosi episood võib olla erineva pikkusega.

Krooniline (pikaajaline, vahel elukestev) haigus, mille puhul psühhoosi episoodid esinevad mitmel korral. Sageli on ägedate psühhootiliste episoodide vahel inimese algatusvõime alanenud, tal on huvipuudus ning tema mõtlemine ja tegutsemine võivad olla pidurdunud (neid nähtusid nimetatakse “negatiivseteks sümptomiteks”).

Enamasti krooniline (pikaajaline, vahel elukestev) haigus, mille puhul meeleolu häire ja psühhoosi sümptomid esinevad enam-vähem samaaegselt (kuni paaripäevase erinevusega). Meeleolu võib olla häiritud languse suunas (depressioon) ja tõusu suunas (maania).

Meeleoluhäire psühhoosiga episood

Kõige enam on väljendunud meeleolu tõus või langus ja psühhoosi sümptomid on oluliselt vähem väljendunud.

Peamiseks haigusnähuks on ebatavalised seosed, ümberlükkamatud ja teiste jaoks ebarealistlikud veendumused. Neid veendumusi nimetataksegi luulumõteteks. Luulumõtted püsivad reeglina pika aja jooksul muutumatutena.

Ainete tarvitamisest tingitud psühhootilised häired

Sel juhul on psühhoosi sümptomite avaldumine otseselt seotud narkootiliste ainete tarvitamisega. Psühhoosi vallandanud narkootikumiks võib olla kanep, aga ka muud ained.

Psühhoosi sümptomid

Psühhoos on raske psüühikahäire. Psühhoosi ajal on mõjutatud aju tegevus, kuid näha võib seda muutustena inimese mõtlemises, tajumises, tunnetes ja käitumises.

Muutused mõtlemises

Muutunud võib olla mõtlemise selgus, sihipärasus. Inimene võib mõelda ja väljenduda nii, et seda on raske jälgida. Mõtete väljendamises võib olla auke ja ootamatuid katkestusi või teemavahetusi. Mõtlemine võib olla muutunud aeglaseks, tühjaks ja konarlikuks või kiireks ja hüplikuks.

Inimese mõtlemises võib olla ebatavalisi seoseid ja ümberlükkamatuid, kuid teiste jaoks ebarealistlikke veendumusi. Selliseid veendumusi nimetatakse luulumõteteks. Need võivad olla seotud näiteks veendumusega, et inimest jälitatakse, jälgitakse, mõjutatakse tema käitumist või mõtlemist, need võivad olla seotud erilise ja väljavalitud olemise tundega. Inimene võib nende tõttu muutuda teiste suhtes kahtlustavaks ja usaldamatuks.

Muutused tajudes

Meelepetted ehk hallutsinatsioonid. Kõige tavalisemad on kuulmismeelepetted – inimene kuuleb hääli, mida teised ei kuule. Tavaliselt on ta seejuures veendunud, et hääled ei tule tema pea seest, vaid on talle pähe pandud või suunatud. Enamasti räägivad hääled midagi negatiivset, ärgitavad inimest midagi tegema või kommenteerivad tema tegevust.

Meelepetted võivad olla seotud ka

  • lõhnatajuga, nt tuntakse teiste jaoks olematuid lõhnu või ebameeldivaid lõhnu, mida teised ei tunne.
  • maitsetundlikkusega, nt suus võib olla mõni ootamatu maitse, kõik võib maitsta ühtemoodi, tuntakse ebameeldivaid maitseid seal, kus teised ei tunne.
  • puutetundlikkusega, nt tajutakse nähtava põhjuseta puudutusi või liikumisi nahal või kehas.
  • nägemisega, nt nähakse midagi, mida teised ei näe.
  • kehatajuga, nt tajutakse mõne kehaosa või organi muutumist, samas kui teised seda ei taju.
  • enesetajuga, nt on tunne, nagu inimene ei oleks enam ta ise või et teda nagu ei olekski olemas. Võidakse tajuda end robotlikuna. Sarnaselt võib tunda oma lähedaste suhtes, näiteks et abikaasa ei ole tegelikult tema ise, vaid hoopis keegi, kes temaks olemist teeskleb.

Muutused vaimsetes võimetes

Kehvemaks võivad muutuda tähelepanu, keskendumisvõime ning mälu.

Scribble

Muutused tahtes ja motivatsioonis

Tekivad raskused end motiveerida, keeruline on end “käima tõmmata”, iseseisvalt tegevusi algatada, asjadest huvituda. Võib olla tunne, et ei taha mitte midagi teha. Seda on kerge segamini ajada laiskusega, kuid tegemist võib olla ka haiguse sümptomiga, millega tuleb tegeleda.

Muutused tunnetes

Sageli võivad emotsioonid justkui ära kaduda või tuimeneda, miski ei tekita sügavat rõõmu ega kurbust. Meeleolu võib olla ühtlaselt rõhutud või ükskõikne. Inimene võib olla kergesti ärrituv, pinges ja ärev. Mõnedel juhtudel võivad tunded olla võimendunud või kuidagi kohatud.

Muutused käitumises

Häiritud võib olla igapäevaeluga toimetulek. Langeda võivad õpitulemused või tekkida raskused tööl. Häiritud võib olla uni ja toitumine. Sageli tekivad ka suhtlemisraskused kas teistele mõistetamatu käitumise või muutunud mõtlemise tõttu.

Muutused võivad toimuda inimese tegutsemise aktiivsuses. See võib langeda – inimene muutub passiivseks ja endassetõmbunuks ning ei tee enam neid asju, millega varasemalt tegeles. Aktiivsus võib olla ka tõusnud – inimene muutub sehkendavaks ja eriliselt energiliseks, võtab ette endale mitteomaseid tegevusi ning kaotab une.

Käitumises võib ette tulla teiste jaoks raskesti seletatavaid ning inimesele varasemalt mitteomasid veidraid juhtumisi.

Antipsühhootikumid ja aju

Antipsühhootikumid jaotatakse konventsionaalseteks ja atüüpilisteks. See eristus põhineb ravimite toimel KNSi retseptoritele. Konventsionaalsed antipsühhootikumid on vanemat tüüpi ja atüüpilised on uuemad.

Antipsühhootikume kasutatakse:

  • psühhooside ravis
  • skisofreenia ravis (peale esimest psühhoosi episoodi ravi kestvus 2 aastat, peale teist episoodi 5 aastat, edaspidi eluaegne ravi)
  • skisoafektiivse häire ägedas ja kroonilises ravis
  • bipolaarsete häirete ravis
  • meeleoluhäirete ravi toetamiseks
  • väikestes annustes unetuse ravis
  • vaimse alaarenguga või autistlikel lastel raskete käitumishäirete korrigeerimiseks
  • ja teistel juhtudel

Konventsionaalsed antipsühhootikumid

Haloperidool, flupentiksool, zuklopentiksool, kloorpromasiin.

Toime teatud aju piirkondades D2 (dopamiini 2 tüüpi retseptorite) blokeerimise kaudu.

Efektiivsed peamiselt psühhoosi positiivsete sümtpomite ravis.

Atüüpilised antipsühhootikumid

Klosapiin, risperidoon, olansapiin, sertindool, kvetiapiin, aripiprasool, ziprasidoon, amisulpiriid.

Blokeerivad teatud aju piirkondade  dopamiini 2 retseptoreid ja lisaks serotoniini 2A retseptoreid. Aripiprasooli toime dopamiin 2 retseptoritele oleneb dopamiini kontsentratsioonist sünapsis.

Lisaks heale toimele skisofreenia positiivsete sümptomide suhtes, on leitud efektiivsust ka skisofreenia kognitiivsetele ja emotsionaalsetele sümptomidele ning vähemal määral ka negatiivsetele sümptomidele.

Antipsühhootikumide  kõrvaltoimed

Nende esinemisest räägi oma psühhiaatriga. Kui sul esinevad kõrvaltoimed, mis sind häirivad, siis see tähendab, et ravimit peab vahetama!

Neuroloogilised kõrvaltoimed:

  • parkinsonism: liigutuste aeglustumine (bradükineesia), jäikus liigestes ja lihastes (rigiidsus), miimika vähenemine (hüpomiimia), kõndimisel väike samm ja käte kaasliigutuste puudumine, sülje hulga suurenemine
  • akatiisia:  füüsiline paigalpüsimatus, psüühiline rahutus
  • düstooniad: lihaste ja lihasgruppide tõmblused
  • tardiivne düskineesia: aastaid kestnud ravi tulemusena tekkivad tahtmatud liigutused, mis alluvad ravile vähe või üldse mitte; esineb peamiselt konventsionaalsete antipsühhootikumide kasutamisel
  • neuroleptiline maliigne sündroom: motoorsed ja käitumuslikud sümptomid – lihaste jäikus ja rigiidsus, lihastõmblused ehk düstoonia, agitatsioon, temperatuuri tõus, higistamine, südame löögisageduse ja vererõhu tõus.

Neid esineb konventsionaalsete antipsühhootikumide kasutamisel oluliselt rohkem kui atüüpiliste antipsühhootikumide kasutamisel.

Teised kõrvaltoimed:

  • uimasus, unisus
  • kaalutõus
  • veresuhkru tõus
  • verelipoproteiinide patoloogilised muutused
  • vereloome häired
  • seksuaalfunktsiooni häired
  • suukuivus
  • kõhukinnisus
  • uriini retensioon
  • posturaalne hüpotensioon
  • südametöö muutused – QTc aja pikenemine ja rütmihäirete ohu suurenemine
  • jt

Psühhoos ja aju

Aju biokeemia muutused

Psühhoosi tekkes on oluline neurotransmitter dopamiin ning selle aine talitluse häirumine teatud aju piirkondades. Dopamiin on seotud muuhulgas olulisuse, tähtsuse, huvi ja prioriteetsuse tunnetamisega ning kui ta talitlus on teistes aju piirkondades häiritud, siis ilmneb huvipuudus, ükskõiksus, emotsionaalne tuimus, väsimus.

Erinevate uuringute tulemusena on leitud, et psühhoosi tekkes on oluline dopamiini ületalitlemine mesolimbilises rajas. Üldistades võib öelda, et see tähendab, et teatud alumistes aju piirkondades on dopamiini liiga palju, tema vahendatud neuronite aktiivsus liiga suur ning see toob kaasa meelepetted ja luulumõtted.

Dopamiini ületalitlemine ühes aju piirkonnas on tingitud varasematest muutustest (näiteks glutamaadi alatalitlusega ajukoore-ajutüve rajas) ning toob kaasa teisi muutusi.

On leitud, et otsmikusagaras on dopamiini “liiga vähe” ja dopamiini talitlus on mitmes ajukoore piirkonnas häiritud. Seetõttu arenevad skisofreenia negatiivsed, kognitiivsed ja afektiivsed sümptomid.

Aju talitluse ja struktuuri muutused

Psühhoosi puhul peetakse olulisteks häireid limbilises süsteemi toimises, kuid ka otsmikusagara korteksi ja  basaalganglionide funktsioneerimises.

Skisofreenia puhul on leitud vähenenud hallaine mahtu ning häireid amügdala ja hipokampuse mahtudes ja talitluses (mahu vähenemine eelkõige neuronite jätkete madalama tiheduse arvelt), suurenenud ajuvatsakesed (hallaaine vähenemise arvelt). Lisaks on leitud mitmetes ajuosades (nt hipokampuses) leitud neuronite ebakorrapärast asetust teineteise suhtes.

Uuringute tulemustele toetudes arvatakse, et need kirjeldatud muutused arenevad aastatega ning korduvate psühhooside tagajärjel.

Antipsühhootikumide pikaajalist võtmist peetakse nende muutuste suhtes kaitsvaks.

Elu skisofreeniaga

Rahvusvaheline vaimse tervise päev tõstab fookusesse elu skisofreeniaga

Reedel, 10. oktoobril 2014 tähistatakse rahvusvahelist vaimse tervise päeva, mille raames tänavu keskendutakse skisofreeniale. Selle aasta teema on „Elu skisofreeniaga“. Eestis toimub vaimse tervise päeva puhul Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsiooni (VATEK) korraldatav mess, mille pealkirjaks on „Eluterve terve elu“, messi teemaks on lisaks skisofreeniale vaimne tervis ja heaolu.

Noorte vaimse tervise portaal Peaasi.ee viib messi raames läbi töötoa, mis käsitleb kanepi ja psühhoosi seoseid, töötuba algab kell 12.00. Mess toimub Tallinna Ülikooli Mare aatriumis (Uus-Sadama 5) reedel kell 10-18.

„Skisofreenia on tugevalt stigmatiseeritud haigus ning müüdid selle kohta on visad kaduma. Üks levinumaid müüte puudutab eelarvamust, mille kohaselt võivad selle diagnoosiga inimesed käituda vägivaldselt ja ettearvamatult. Reaalne statistika näitab, et valdava osa isikuvastastest kuritegudest panevad toime inimesed, kel pole skisofreeniat. Teine müüt puudutab arvamust, et skisofreenia diagnoos eeldab inimese pikaks ajaks haiglasse sulgemist. Reaalselt kestab haiglaravi keskmiselt kuu aega ning suur enamus inimesi elab oma kodudes, kust on selgelt mugavam tööl käia või õpingutest osa saada,“ rääkis MTÜ Peaasjad juht Anna-Kaisa Oidermaa.

Skisofreenia on haigus, mis puudutab 26 miljonit inimest üle maailma ning ca 13 000 peret Eestis. Skisofreenia mõjutab oluliselt inimese elukvaliteeti, eluiga ning on sageli töövõime languse põhjustajaks. Tänapäeval peetakse skisofreeniat ravitavaks haiguseks – ligikaudu pooled inimesed paranevad sellest hästi. Ravi hulka kuuluvad ravimid, individuaalne psühhoteraapia, pereteraapia, tegevusteraapiad, loovteraapiaid või ajutreeninguid, toetusgrupid nii inimestele endile kui nende peredele. Skisofreenia ravi on pikaajaline, vajadusel elukestev. Vaimse tervise hoidmiseks on oluline sotsiaalne kaasatus ning mõtestatud tegevuse, näiteks töö või õpivõimaluste olemasolu – eriti oluline on see inimeste jaoks, kel on diagnoositud skisofreenia. Taastujad vajavad sageli võimalust töötada või õppida vähendatud koormusega. Varane sümptomite märkamine on oluline, sest õigeaegse sekkumise korral on raviprotsess igas mõttes vähem ressurssi nõudev ning elukvaliteedi langus väiksem. Varaste sümptomite kohta loe siit: https://peaasi.ee/psuhhoosi-sumptomid/ Sümptomite ilmnemise korral tuleb esimesel võimalusel pöörduda psühhiaatri vastuvõtule.

„Mitmetes riikides on efektiivseks osutunud vaimse tervise edendamise ja varase märkamise programmid, mida soovitab Maailma terviseorganisatsioon (WHO) kasutada üle maailma. Vaimsest tervisest teadlik olemine ning probleemidega toimetuleku õppimine ei too kasu ainult inimestele, kes elavad skisofreeniaga, vaid kõigile, kes soovivad oma vaimset heaolu kasvatada,“ ütles Anna-Kaisa Oidermaa.
Peaasi.ee tegevust  rahastatakse Norra toetustest 2009-2014 Rahvatervise programmi raames. Eestis on Rahvatervise programmi koordinaator Sotsiaalministeerium.