[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” css_animation=”left-to-right”]Ennast vigastatakse tähelepanu saamiseks
[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Tegelikkus:” style=”outlined” css_animation=”right-to-left”]Uuringute kohaselt ei räägi enda vigastamisest kellelegi umbes 2/3 inimestest, kes end vigastavad. Pigem peavad ennast vigastavad inimesed vigastamist häbiväärseks saladuseks ning üritavad märke sellest varjata. Enda vigastamise põhjuseks on püüd kas vältida või kontrollida tugevaid tundeid, nagu näiteks viha enda või teiste vastu, kurbus, meeleheide või madal enesehinnang, aga ka teistele oma valust märku andmine.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” css_animation=”left-to-right”]Enesevigastamine on enesetapukatse
[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Tegelikkus:” style=”outlined” css_animation=”right-to-left”]Pigem vigastatakse end selleks, et tulla toime tugevate tunnete või raskete sündmuste ja olukordadega. Inimene, kes ennast vigastab, võib seda isegi pidada viisiks, kuidas enesetappu vältida. Uuringute kohaselt ei ole ligikaudu pooltel end vigastanud inimestest enda vigastamise ajal enesetapumõtteid.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” css_animation=”left-to-right”]Enda vigastamise abil soovitakse lihtsalt teistega manipuleerida
[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Tegelikkus:” style=”outlined” css_animation=”right-to-left”]Enesevigastamisel on mitmeid erinevaid põhjuseid, näiteks tunnete juhtimine või kontrollitunde saavutamine, kui kõik ümberringi on kaootiline. Kuigi enesevigastamine võib panna teisi soovitud viisil käituma, peaks tähelepanu pöörama hoopis sõnumile, mida inimene oma käitumisega edastab, ja aitama tal leida viise väljendada seda teisiti. Enamasti näevad inimesed ka palju vaeva, et oma ennastvigastavat käitumist varjata.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” css_animation=”left-to-right”]Inimesed, kes end vigastavad, on hullud ja tuleks luku taha panna
[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Tegelikkus:” style=”outlined” css_animation=”right-to-left”]Inimestel, kes end vigastavad, on raske oma tundeid sõnadega väljendada, nad teevad seda käitumise abil. Nagu psüühikahäired laiemalt, kõneleb ka enesevigastamine raskustest ja haavatavusest, millega inimene on pidanud silmitsi seisma. See ei muuda kedagi hulluks. Hulluks tembeldamise müüt häbimärgistab vaimse tervise raskusi ning võib saada takistuseks abi otsimisel.

Siiski on ennastvigastav käitumine ohtlik ning vajab ravi.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” css_animation=”left-to-right”]Ennast vigastavad ainult teismelised tüdrukud
[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Tegelikkus:” style=”outlined” css_animation=”right-to-left”]Ehkki enesevigastamist esineb noorte (eriti neidude) seas keskmisest rohkem ja ennast vigastav käitumine saab enamasti alguse noorukieas, võib seda ette tulla erinevast vanusest ja soost inimestel.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” css_animation=”left-to-right”]Kui inimene on juba ennastvigastavalt käituma hakanud, jääb ta seda alati tegema.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Tegelikkus:” style=”outlined” css_animation=”right-to-left”]Paraneda ja olukorda muuta on täiesti võimalik. Enesevigastamine on abinõu oma tunnete juhtimiseks, see on õpitud käitumine. Käitumisse saab aga lisada ka uusi ja turvalisi tunnetega toimetulemise oskusi. Sedaviisi asendavad need aja jooksul enesevigastamise.

Kõige tõhusamad meetodid enesevigastamise tungi vastu võitlemiseks on hoida ennast tegevuses, olla ümbritsetud sõpradest, rääkida/kirjutada oma tunnetest, olla füüsiliselt aktiivne, nt liikuda õues, teha trenni, füüsilist tööd jms.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]

Psühhoteraapiast ei ole abi

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Reaalsus:” style=”outlined” txt_align=”left” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”right-to-left” title=”Text on the button”]

Mõned inimesed on seisukohal, et lihtsalt kellegagi jutustamisest ei saa kuidagi abi olla. Psühhoteraapia ei olegi lihtsalt avatud hingega vestlus kahe inimese vahel, see põhineb teoorial, uuringutel ja kogemustel, psühhoterapeudid läbivad väga põhjaliku väljaõppe. Psühhoteraapia efektiivsuse uuringud on näidanud, et psühhoteraapia tõesti töötab. Muidugi ei mõju iga teraapia iga häire või probleemi korral ühtmoodi hästi, tuleb leida  endale õige lähenemine ning sobiv terapeut.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]

Psühhoteraapia on väga pikaajaline
[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Reaalsus:” style=”outlined” txt_align=”left” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”right-to-left” title=”Text on the button”]

Psühhoteraapia pikkus sõltub sellest, mis on teraapia eesmärk. Mõnel juhul piisab lühiteraapiast, mis kestab 6-20 seanssi, näiteks konkreetsete probleemide või kergemate ärevushäirete puhul. Teraapia kestab aastaid juhul, kui soovitakse tegeleda sügavamate isiksust puudutavate raskustega ning ainult siis, kui inimene selleks ise valmis on.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]

Psühholoogi juures pannakse nahkdiivanile lebama

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Reaalsus:” style=”outlined” txt_align=”left” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”right-to-left” title=”Text on the button”]

See kujutluspilt põhineb ilmselt seriaalidel ja filmidel, kuid Eesti teraapiatraditsioonis on selline meetod pigem erand. Diivanil lebamist kasutatakse vaid psühhoanalüüsis. Reeglina istuvad nii terapeut kui klient/patsient tooli peal.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]

Psühholoog näeb teisi läbi ja analüüsib iga sõna, püüdes leida sellest tagamõtet

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Reaalsus:” style=”outlined” txt_align=”left” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”right-to-left” title=”Text on the button”]

Psühholoogid ei oska mõtteid lugeda ega ei analüüsi iga sõna, et leida sellest varjatud tagamõtet või häiret. Muidugi on teraapias või vestlusel psühholoogi tähelepanu suunatud kliendile/patsiendile. Selle eesmärk on aidata aru saada, kuidas inimene mõtleb, käitub, tunneb, kuidas need protsessid omavahel seotud on. Psühholoog ei otsi igas inimese sõnas ja liigutuses vigu, vaid aitab tähelepanu juhtida sellele, mis on, mida saaks muuta ning kuidas oma ressursse hästi ära kasutada.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]

 Psühhoteraapia on nõrkadele ja väga haigetele inimestele

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Reaalsus:” style=”outlined” txt_align=”left” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”right-to-left” title=”Text on the button”]

Psühhoteraapiasse minemine nõuab tavaliselt päris suurt julgust ja pühendumist, seega ei saa kuidagi arvata, et see nõrkuse märgiks olla võiks. Arusaamine, et teraapiast on abi vaid väga haigetel või raskete häiretega inimestel ei pea paika. Väga paljudel inimestel võib praeguses keerukas ühiskonnas tulla ette olukordi, kus stress muutub nii suureks, et eluga toimetulek halveneb. Teraapiast võib kasu olla kõigile, kes soovivad end paremini tundma õppida, oma potentsiaali maksimaalselt kasutada, olla terviklikum ning rohkem eluga rahul.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]

Psühholoog annab nõu ja ütleb ette, mida oma eluga  teha

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Reaalsus:” style=”outlined” txt_align=”left” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”right-to-left” title=”Text on the button”]

Iga inimene on ise enda peremees ning tal endal on kõige paremad eeldused oma elu üle otsustamiseks. Kellegi teise antud nõuanded ja soovitused ei pruugi inimesele sobida ega meele järele olla. Psühholoogi roll on aidata inimesel endast paremini aru saada ning aidata aru saada ka sellest, millised on parimad toimimisviisid erinevate probleemide lahendamiseks.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]

Võõras inimene ei saa kuidagi aidata

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Reaalsus:” style=”outlined” txt_align=”left” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”right-to-left” title=”Text on the button”]

Kuna psühholoogi/psühhoterapeudiga puudub varasem isiklik suhe, on tema vaatepunkt inimesele erapooletu ning vaba eelarvamustest. See olukord võimaldab näha uusi lahendusi ning juhtida tähelepanu asjaoludele, mida lähedased inimesed ei pruugi märgatagi.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]

Psühholoogi juures käimisest jääb märk külge igaveseks

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Reaalsus:” style=”outlined” txt_align=”left” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”right-to-left” title=”Text on the button”]

Psühholoogi juures käimisest ei pruugi keegi kõrvaline inimene kunagi teada saada, kui just inimene ise ei soovi seda infot jagada. Ei inimese kolleegid, sõbrad, sugulased ega erinevad ametiasutused ei oma ligipääsu psühholoogi kabinetis toimuvale ning psühholoog on kohustatud pidama kinni konfidentsiaalsuse põhimõtetest.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]

Psühholoogid on ise hullud

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Reaalsus:” style=”outlined” txt_align=”left” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”right-to-left” title=”Text on the button”]

Erinevatel psühholoogidel võivad oma eriala valikul olla erinevad põhjuseid. Üks nendest võib ka olla soov endast ja oma raskustest paremini aru saada. Hea psühholoogi/psühhoterapeudi oluliseks omaduseks on aga alati sügav huvi inimese ja tema psüühika erinevate väljenduste vastu koos erapooletu sooviga inimesi aidata.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]

Minevikus sobramine ei too mingit kasu

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Reaalsus:” style=”outlined” txt_align=”left” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”right-to-left” title=”Text on the button”]

Teatud mõttes on inimese minevik kohal ka tema olevikus. Mineviku sündmused võivad suurel määral mõjutada olevikus kogetavat. Minevikus kogetu mõju teadvustamine, lahtimõtestamine ning sellele tähenduse andmine võivad parandada toimetulekut käesolevate olukordadega ning luua võimaluse positiivseteks muutusteks.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]

Psühholoogi juures tehakse inimesi normaalseks, halliks massiks

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Reaalsus:” style=”outlined” txt_align=”left” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”right-to-left” title=”Text on the button”]

Psühholoogi juures käimise ega psühhoteraapia eesmärk ei ole muuta inimesi ühesugusteks. Pigem on eesmärk oma iseärasusi paremini tundma õppida ning olla teadlik oma tugevatest ja nõrkadest külgedest. Vahel võidakse arvata, et teraapia mõjub halvasti loomingulisusele. Kuigi loovust seostatakse psühhootilisusega, ei ole ju kaugeltki mitte kõik kunstiga tegelevad inimesed psühhootilises seisundis. Kunstiga tegelemine eeldab loovust ja mängulisust, mitte kannatusi ja reaalsustaju tõsiseid häireid. Psühhoteraapia võib loomingulisel inimesel aidata oma loovust paremini valdama õppida.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]

Psühhoteraapia töötab hästi siis, kui pärast iga seanssi on palju parem tunne

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Reaalsus:” style=”outlined” txt_align=”left” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”right-to-left” title=”Text on the button”]

Kahjuks see nii olla ei saa. Psühhoteraapias käsitletakse sageli keerulisi ja valusaid teemasid. Nende üle kõnelemine võib tuua küll kergendust, kuid võib ka üles tuua erinevaid ebamugavaid tundeid nagu ärevus, viha, häbitunne. Vahel võib oma terapeudi peale vihaseks saada. Nendest tunnetest tuleb kindlasti rääkida ning see omakorda viib teraapiaprotsessi edasi.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]

Pereteraapias selgitatakse välja, kes pereliikmetest probleemides süüdi on

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Reaalsus:” style=”outlined” txt_align=”left” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”right-to-left” title=”Text on the button”]

Pereteraapias vaadeldakse suhtemustreid, mis on ebakohased ja põhjustavad stressi kogu perele. Suhted on alati vastastikused ning nendes on vähemalt kaks osapoolt. Sellises olukorras saab süüdi või halb olla mingi konkreetne suhtemuster, mida on võimalik parema vastu vahetada.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]

Pereteraapiasse tasub minna siis, kui ollakse juba lahku minemise äärepeal

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Reaalsus:” style=”outlined” txt_align=”left” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”right-to-left” title=”Text on the button”]

Paljud paarid lähevad teraapiasse viimase võimalusena enne lahku minekut. Saadakse küll aru, et kõige mõistlikum on lahku minna, kuid soovitakse veel pereteraapiast ka läbi käia, ehk leidub mõni imeline lahendus. Vahel harva saab mõlema osapoole soovi korral ka sellises olukorras suhet parandada. Sageli pöördudakse aga teraapiasse liiga hilja, siis on võimalik arutada ainult selle üle, kuidas võimalikult valutult lahku minna.

Paari- või pereteraapiasse on soovitav pöörduda juhul, kui suhted tekitavad stressi. Stressi tekitavaid suhteid on soovi korral võimalik kohandada igati mõnusaiks ning rahulolu pakkuvateks.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]

Muretsemine tõestab, et olen hooliv inimene.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]

Muretsemine aitab mul probleeme lahendada.
[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”] Muretsemine motiveerib.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]Muretsemine kaitseb mind selle eest, et tunnen end hiljem halvasti.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]Muretsemine ennetab halba.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 style=”round” txt_align=”center” title=”Text on the button” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” accent_color=”#dff0d8″ css_animation=”appear”]MURETSEMINE EI VÕTA HOMSELT KURBUST, VAID TÄNASELT JÕU[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]

Muretsemine tõestab, et olen hooliv inimene.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Reaalsus:” style=”outlined” txt_align=”left” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”right-to-left” title=”Text on the button”]

Kui sa sellega nõustud, võid mõelda näiteks nii: „Kuna muretsen oma pere pärast, tõestab see, et armastan neid ja hoolin neist.” Või: „Inimesed peavad mind muretsejaks – mina olen see, kellele teised korda lähevad.“

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]

Muretsemine aitab mul probleeme lahendada.
[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Reaalsus:” style=”outlined” txt_align=”left” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”right-to-left” title=”Text on the button”]

Näited võivad olla järgmised: „Kui ma muretsen, et unustan midagi reisi jaoks pakkides ära, aitab see mul kõike meeles pidada.” Või: „Kui muretsen mõne probleemi pärast, saan selle lahendamisega paremini hakkama.“

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]

Muretsemine motiveerib.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Reaalsus:” style=”outlined” txt_align=”left” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”right-to-left” title=”Text on the button”]

Kui Sa seda usud, võid öelda endale järgmist: „Muretsemine kooli pärast aitab mul kooliks paremini ette valmistuda!” või „Kui ma ei muretseks oma välimuse pärast, ei käiks ma trennis ja muutuksin lodevaks.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]Muretsemine kaitseb mind selle eest, et tunnen end hiljem halvasti.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Reaalsus:” style=”outlined” txt_align=”left” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”right-to-left” title=”Text on the button”] Kui Sa nii arvad, siis tõenäoliselt võid mõelda umbes nii: „Kui minu poissõber/tüdruksõber jätab mu maha, siis olen selle pärast muretsedes end ette valmistanud. See ei ole minu jaoks nii šokeeriv ning saan sellega paremini hakkama.“

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]Muretsemine ennetab halba.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Reaalsus:” style=”outlined” txt_align=”left” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”right-to-left” title=”Text on the button”]

Kui sa nii arvad, võid mõelda, et Sinu muretsemine ei lase mingil (maagilisel) moel halbadel asjadel toimuda. „Saan häid hindeid, kuna muretsen; kui ma ei muretseks, juhtuks midagi halba ja kukuksin läbi.“ või „Kui muretsen õe pärast, ei juhtu temaga õnnetusi.“

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]Skisofreenia tähendab isiksuse lõhestumist

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Reaalsus:” style=”outlined” txt_align=”left” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”right-to-left” title=”Text on the button”]

Tavateadmiste järgi arvatakse vahel, et skisofreenia tähendab isiksuse lõhestumist. See määratlus ei ole just kõige täpsem. Pigem on tekkinud lõhe inimese ja reaalsuse vahel. Psühhoos tähendab kõige lihtsamini väljendudes seda, et inimene on kaotanud tavapärase kontakti reaalsusega.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]

Skisofreenia tähendab vähest nutikust
[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Reaalsus:” style=”outlined” txt_align=”left” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”right-to-left” title=”Text on the button”]

Sageli kohtab arvamust, et psüühikahäire tähendab vähest intellekti. Keskmisest madalama intellekti ja vaimsete võimetega inimesed võivad küll psühhootilisse häiresse haigestuda, kuid suur osa selle häirega inimesi on siiski normaalsete vaimsete võimetega, ägedas seisundis võib olla raske neid võimeid kasutada.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”] Psühhoos tähendab vägivaldsust[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Reaalsus:” style=”outlined” txt_align=”left” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”right-to-left” title=”Text on the button”]Uuringud näitavad, et vägivaldsus psühhootilise häirega inimeste hulgas ei ole kõrgem kui üldrahvastikus. Tavaliselt on psühhootilises seisundis inimesed pigem hirmul ja segaduses ning võivad endale viga teha.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]Antipsühhootikumid teevad inimestest zombid

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Reaalsus:” style=”outlined” txt_align=”left” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”right-to-left” title=”Text on the button”] Antipsühhootikumide võtmisega võidakse sageli seostada uimasust, tegutsemistahte ja energia puudust, mõtete vähesust. Tegelikult on selle taga kas skisofreenia negatiivne sümptomaatika või liialt suured ravimiannused. Ideaaljuhul ei tohiks ravimeid tarvitav inimene nende otsest mõju igapäevaselt oluliselt märgata. Antipsühhootikumid ei tekita sõltuvust ega muuda inimese sisemist olemust või isiksust.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]Teatud inimesed on haiged ja teatud inimesed on normaalsed.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Reaalsus:” style=”outlined” txt_align=”left” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”right-to-left” title=”Text on the button”]

Tegelikkuses on kõigis inimestes pisut psühhootilisust, mõnel on see teatud ajal või kohas lihtsalt enam väljendunud. Näiteks on arvatavasti paljudel inimestel jäänud mõni viisijupp pähe „kummitama“ ning mängib seal päris selgelt. Sama nähtuse äärmuslik väljendus on aga olukord, kus inimene tajub, et naabrinaise hääl kommenteerib peas pidevalt tema tegevust.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]

Psühhootilisest häirest vabanemiseks tuleb end lihtsalt kokku võtta.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Reaalsus:” style=”outlined” txt_align=”left” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”right-to-left” title=”Text on the button”]

Mõned psühhoosi sümptomid võivad teistele paista tavalise laiskuse või asjatu veiderdamisena. Kahjuks ei piisa nendest vabanemiseks siiski ainult tahtejõust, vaid tuleb kasutada ka teisi vahendeid nagu ravimid, sobiv teraapia, lähedaste toetus ja tervislikud eluviisid.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]Kõik psühhootilise häirega inimesed näevad nägemusi või kuulevad hääli. [/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Reaalsus:” style=”outlined” txt_align=”left” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”right-to-left” title=”Text on the button”]

Psühhootilistel häiretel on rodu erinevaid sümptome. Kuna iga inimene on ainulaadne, siis on iga inimese väljendunud sümptomite komplekt samuti isemoodi. Mõnel inimesel on rohkem meelepetteid, teisel enam tahtetust ning mõttekäigu probleeme. Sümptomid muutuvad ka sõltuvalt ajast ning erinevatest kogemustest.

[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt:” style=”square_outlined” txt_align=”right” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”left-to-right” title=”Text on the button”]Psühhootilist häiret põdenud inimene ei saa enam kunagi normaalset elu elada.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Reaalsus:” style=”outlined” txt_align=”left” btn_style=”rounded” color=”blue” size=”md” position=”right” css_animation=”right-to-left” title=”Text on the button”]

Märkimisväärne osa inimestest paraneb psühhoosist hästi, neil ei pruugi psühhoosi episoodid korduda ning aasta pärast kriisi on sellest säilinud vaid mõned hägusad mälestused. Paljudel juhtudel siiski sedavõrd sujuvalt ei lähe, kuid see ei tähenda, et kogu elu keerleks ainult haiguse ümber. Ka mitmeid psühhoosi episoode läbi teinud inimesed suudavad minna edasi õppima, tööle, luua perekonda ning leida sõpru.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt” style=”square_outlined” txt_align=”right” css_animation=”left-to-right”]Inimene, kes räägib enesetapust, seda tegelikult ei tee.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Tegelikkus” style=”outlined” css_animation=”right-to-left”]Umbes 80% inimestest, kes võtavad endalt elu, on oma kavatsusest eelnevalt teada andnud mõnele lähedasele, sõbrale, nõustajale või arstile enesetapule eelnenud nädalate ja kuude jooksul. Suitsiidist rääkimine võib olla abipalve suitsidaalse inimese poolt.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt” style=”square_outlined” txt_align=”right” css_animation=”left-to-right”]Lubadust “hoida saladust” või “suletud ümbrikku mitte avada” tuleb alati hoida.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Tegelikkus” style=”outlined” css_animation=”right-to-left”]Kui on tegemist ilmselgelt suitsidaalse inimesega või te kahtlustate, et inimesel on depressioon, siis ei saa lubadust pidada. Ainuüksi kinnine ümbrik koos nõudega saladust hoida on ohumärk. Selline käitumine võib viidata progresseeruvale suitsidaalsusele.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt” style=”square_outlined” txt_align=”right” css_animation=”left-to-right”]Inimesed, kes ähvardavad suitsiidiga, püüavad sellise käitumisega vaid tähelepanu võita.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Tegelikkus” style=”outlined” css_animation=”right-to-left”]Kõiki suitsiidikatseid ja ähvardusi tuleb võtta tõsiselt. On lubamatu ignoreerida suitsiidikatset, võttes seda kui tähelepanuvajaduse väljendust.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt” style=”square_outlined” txt_align=”right” css_animation=”left-to-right”]Suitsiidikatse või suitsiid juhtub ilma hoiatuseta.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Tegelikkus” style=”outlined” css_animation=”right-to-left”]Tavaliselt suudavad mahajäänud pärast lähedase suitsiidi meenutada mitmeid olukordi, kus suitsidaalne inimene püüdis oma kavatsusest märku anda. Oluline on teavitada suitsidaalse inimese lähedasi suitsiidiga seotud ohumärkidest.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt” style=”square_outlined” txt_align=”right” css_animation=”left-to-right”]Kui inimene on kindlalt otsustanud surra, siis ei ole võimalik teda takistada.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Tegelikkus” style=”outlined” css_animation=”right-to-left”]Sageli ei tea suitsiidikatse sooritajad, kas nad tahavad elada või surra. Sellist nähtust nimetatakse suitsidaalseks ambivalentsuseks – osa inimesest tahab elada, kuid samas tundub suitsiid ainukese viisina talumatust olukorrast pääsemiseks. Ambivalentsus tähendab siin võrdselt tugevaid tundeid ehk inimene tunneb võrdselt tugevat vajadust surra ja ka elada. Sellises olukorras võib juhtuda, et suitsidaaine inimene jätab nö teiste otsustada, kas surra või mitte. Inimene sooritab suitsiidikatse, jättes seega ennast teistele leida. Nõustamisel on oluline meeles pidada, et suitsidaaine kriis möödub sageli suhteliselt kiiresti. Suitsiid on pöördumatu lahendus ajutisele probleemile. Suitsidaaine ambivalentsus annab olulise võimaluse ennetuseks, kuna siin on võimalik ära kasutada inimese kahtlusi positiivse väljundi leidmiseks.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt” style=”square_outlined” txt_align=”right” css_animation=”left-to-right”]Suitsiidist rääkimine ja suitsidaalsete tunnete kohta küsimine võib õhutada enesetapule.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Tegelikkus” style=”outlined” css_animation=”right-to-left”]Suitsiidist rääkimine ei vallanda suitsidaalset käitumist ega mõtlemist. Selleks, et saada abi oma emotsioonide selgitamisel ja tõlgendamisel, peab suitsidaaine inimene neid esmalt väljendama. Oma tunnetest rääkimine on esimene samm kriisi ületamiseks. Nõustamisseansi jooksul peaks siiski olema ettevaatlik ning avama probleemistikku samm-sammult, mitte liialt kiirustades.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt” style=”square_outlined” txt_align=”right” css_animation=”left-to-right”]Depressiooni ja enesehävituslikku käitumist esineb noorte seas väga harva.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Tegelikkus” style=”outlined” css_animation=”right-to-left”]Mõlemad on teismeeas tavapärased. Depressiooni väljendusviisides esineb noorukitel võrreldes täiskasvanutega mõningaid erinevusi.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt” style=”square_outlined” txt_align=”right” css_animation=”left-to-right”]Kõik suitsidaalsed inimesed põevad depressiooni.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Tegelikkus” style=”outlined” css_animation=”right-to-left”]Kuigi depressioon on oluline suitsiidi riskifaktor, ei pruugi see olla primaarne igas suitsiidikatses või suitsiidijuhtumis. Suitsiidi riskiteguriteks on ka teised psühhiaatrilised haigused nagu skisofreenia, ärevushäired ja anoreksia. Inimene, kellel ei esine ühtegi eelpool nimetatud seisundeist, võib samuti käituda suitsidaalselt.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt” style=”square_outlined” txt_align=”right” css_animation=”left-to-right”]Suitsidaalse kriisi möödumine tähendab, et suitsiidioht on möödas.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Tegelikkus” style=”outlined” css_animation=”right-to-left”]Palju enesetappe sooritatakse just paranemise ajal, kui inimesel on jõudu ja tahtmist teha enesehävituslik mõte teoks. Näiteks noorukitel esineb suurim risk suitsiidikatseks kolm kuud pärast eelnevat katset oma elu lõpetada. Nõustamisel peaks tähele panema, kas väliselt nähtav paranemine võib tähendada hoopis inimese kindlat otsust surra. Inimesele annab mingile probleemile lahenduse leidmine tavaliselt kergendustunde. Suitsidaalse või depressiivse inimese puhul võib leitud lahenduses peituda kindel otsus oma elu lõpetada suitsiidiga.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt” style=”square_outlined” txt_align=”right” css_animation=”left-to-right”]Kui keegi käitub suitsidaalselt, siis jääb ta alati niisuguseks.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Tegelikkus” style=”outlined” css_animation=”right-to-left”]Enamik inimesi käituvad suitsidaalselt vaid teatud perioodi oma elus. Kiire abi ja toetuse korral inimene tõenäoliselt paraneb ja naaseb tavapärasesse elurütmi ilma suitsidaalsete mõtete koormata.[/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Müüt” style=”square_outlined” txt_align=”right” css_animation=”left-to-right”]Ainuke efektiivne abi suitsidaalsuse korral on pöördumine psühhiaatri või psühholoogi poole.

 [/vc_cta_button2]

[vc_cta_button2 h4=”Tegelikkus” style=”outlined” css_animation=”right-to-left”]Suitsidaalse inimese kogu suhtlusringkond saab abistada läbi emotsionaalse toetuse ja julgustuse. Sotsiaalne toetus on üks olulisemaid tegureid suitsidaalsuse ennetamisel. Ka psühhoteraapia toetub olulisel määral inimese sotsiaalse võrgustiku toetusele.[/vc_cta_button2]