Erinevatel inimestel on erinevad harjumused ja vajadused korra ning puhtuse osas, mõnele lihtsalt meeldib oma kodu koristada, see tekitab rahulolu ja turvatunnet. Nii mõnelgi võib vahel tekkida mõtteid, et näiteks gaasipliit võis jääda välja lülitamata või pähe karata kujutluspilt, et võime kogemata koperdada ja nina lõhki kukkuda.

Kui sellised tegevused hakkavad muutuma igapäevasteks ja mõtted peale tükkima sagedasti kõige ebasobivamal hetkel, võib tegemist olla häirega.

Obsessiivsed mõtted ehk sundmõtted on korduvad mõtted või kujutlused, mis oma olemuselt ei olegi antud olukorras tähtsad, kuid tükivad millegi tõttu pähe. Neid võib püüda eemale lükata või vältida, kuid sageli võib see olukorda halvendada. Sundmõtete sisuks on tihti asjad, mis inimesi hirmutavad või mida tajutakse ebameeldivana nagu näiteks vägivald enda või teiste suhtes, hirm, et triikraud jäi välja lülitamata või uks või aken lahti. Sundmõtete käes kannatav inimene saab enamasti aru, et need mõtted on mõttetud, kuid ei suuda nende mõtlemist lõpetada.

Kompulsiivsed teod ehk sundteod on tegevused või rituaalid, mida inimene justkui peab tegema, et oma mõtetest tulenevat ärevust maandada. Näiteks võib tunduda vajalik sage käte pesemine, et leevendada mõnda haigusesse nakatumise hirmu või võidakse kas või mitukümmend korda kontrollida, kas uks sai ikka lukku, et leevendada hirmu varaste ees. Sundteod tunduvad küll ebamõistlikud, kuid nende tegemata jätmine paistab ärevust suurendavat, need võivad tekitada häbitunnet (oma ebamõistliku käitumise pärast) ja abitusetunnet (suutmatuse tõttu enda tegusid juhtida). Tavaliselt on sundtegudeks kas pesemine, ülekontrollimine või loendamine, kuid need võivad esineda ka mõne muu korduva tegevuse kujul.

Obsessiiv-kompulsiivne häire võib alata juba lapseeas või noorukieast varase täiskasvanueani.

Arvatakse, et obsessiv-kompulsiivne häire on seotud serotoniini puudusega ajus või serotoniini ainevahetuse häirega.

Sageli esineb OKH koos depressiooniga ning depressiooni süvenedes ägeneb.

Nüüd on aeg oma hirmud järjekorda seada. Hirmuredel. Eesmärgid.

Oma hirmudega silmitsi seismisel ja endale eesmärkide seadmisel on abiks hirmuredeli koostamine. Selle abil saad oma hirmud kirja panna ja järjekorda seada, alustades kõige vähem hirmutavamast sündmusest kuni jõuad Sinu jaoks kõige hirmsama sündmuseni. Selleks, et seda teha, peaksid igat olukorda hindama nn hirmutermomeetril.

Hirmutermomeeter aitab Sul välja selgitada, kui palju üht või teist sündmust või olukorda pelgad. 0-1-punkti vääriline oleks siin olukord, kus Sul pole üldse hirmu ja 10 on Sinu jaoks kõige jubedam olukord. Nüüd, kus Sul on pikk nimekiri kohtadest, asjadest või olukordadest, mis Sind hirmutavad, hinda need ära.
Järjesta hirmuredelil oma hirmud termomeetrilt saadud numbrite järgi. Võid luua erinevaid hirmuredeleid, mis sisaldavad mitmeid erinevaid samme iga oma eesmärgi suunas (näiteks nagu klassikaaslasega rääkimine või esitluse tegemine) või erinevaid hirmutavaid teemasid (kõrgus, putukad jne).

Nüüd, kus oled valmis saanud oma hirmuredeli, vali hirmude hulgast Sind kõige vähem hirmutav olukord ja tee seda tegevust korduvalt vaatamata sellele, et tunned ärevust.

Näiteks, kui soovid ületada oma hirmu võõraste inimestega suhtlemise ees, võiksid müüjale naeratada ja öelda talle “Tere”. Tee seda nii kaua kuni see muutub Sinu jaoks tavaliseks ega tekita Sinus enam ärevust.

Miks on sellistest harjutustest kasu?

Ärevus väheneb mitmel põhjusel. Üks põhjustest on see, et ärevus nõuab suurt energiat ja mingil hetkel “saab meil lihtsalt kütus otsa” – see ei ole Sulle mitte kuidagi ohtlik! Lisaks mõistad, et Sulle hirmutavana mõjunud olukord on tegelikult turvaline ja midagi halba ei olegi juhtunud. Ärevuse alanemine võib võtta küllalt kaua aega (30 minutit või enamgi). Jälgi, et annaksid endale harjutamiseks piisavalt aega.
Kui avastad, et suudad harjutust teha suurema hirmutundeta, saad tähistada oma võitu ja liikuda redelil järgmise astmeni. Kui tunned tüdimust, tähendab see seda, et Sa ei ole enam hirmul! Järgmise sammu eel peaksid aga taas ärevust tundma.

Kuidas märgata, et oled edusamme teinud?

Hinda oma ärevust hirmule eksponeerimise ajal. Näiteks kui oled viibinud üksinda kohvikus ja oled eelnevalt hinnanud oletatava ärevuse kuuele punktile, püsi kohvikus seni kuni ärevus langeb kolme punktini. Isegi kui tunned suurt soovi olukorrast lahkuda, oota ära ärevuse alanemine.

Tee harjutusi seni kuni ärevuse tase langeb kolme või kahe punktini mitmeid päevi järjest. Siis on õige aeg liikuda redelil järgmise astmeni.

Prindi välja mõned eksponeerimise lehed, mis aitavad sul ärevust ja ka edusamme hinnata.

Vaata aeg-ajalt üle oma hirmuredel. Üllatusega võid avastada, et kui oled järjepidevalt tegelenud vähem hirmutavate olukordadega, on muutunud Sinu hinnang ka hirmutavamate sündmuste suhtes – need ei tundugi enam nii hirmutavad kui alguses!

Olgem ausad – hirmudega silmitsi seismine ei ole lihtne! Ära unusta end premeerimast!

• Suuremate eesmärkide saavutamisel on väikesed preemiad abiks! Võid enese motiveerimiseks end premeerida kas videomängu, muusika, riiete või maiustustega või teha midagi lahedat – minna kinno, kontserdile – teha midagi, mis Sulle endale väga meeldib.

• Räägi oma pereliikmete ja sõpradega, et ühistelt edusamme tähistada.

• Ära unusta ennast tunnustada ka sõnade abil. Ütle endale: tegin selle ära! Mul tuli välja! Sain hakkama!

Emotsioonide uurija Paul Ekmani arvates on olemas teatud hulk emotsioone, mis erinevad üksteisest kvalitatiivselt – nii antava hinnangu, põhjustavate sündmuste, käitumuslike vastuste kui ka kehalise kogemuse osas. Ta tõestas, et erinevad maailma rahvad, sõltumata rassist, keelest ja kultuurilisest arengust, tunnevad ära vähemalt kuus põhiemotsiooni, kuigi äratundmisviisis endas võib olla kultuurilisi erinevusi.