Mõtiskle enne materjalide juurde asumist järgmiste küsimuste üle.
- Mida võiksid prosotsiaalsed oskused tähendada?
- Kas sinu arvates on olemas ka sotsiaalsed oskused, mis põhjustavad teisele inimesele ebamugavust?
- Püüa tuua näiteid oma praktikast, mille kohaselt on sul head sotsiaalsed oskused, või teatud aspekte sotsiaalsetest oskustest, mida peaksid endas arendama.
Termin „prosotsiaalsed oskused“ tekkis vastukaaluks palju uuritavatele antisotsiaalsetele oskustele. Eri uurijad on seda mitmeti defineerinud, kuid sisuliselt tähistavad prosotsiaalsed oskused teiste heaolu suurendamisele suunatud sotsiaalseid oskusi . Dunfield on täpsustanud erinevaid prosotsiaalse käitumise kategooriaid, tuues välja, et erinevate tegevuste alus on ka erinev motivatsioon, milleks on abistamine (nt kolleegi raskes suhtlusolukorras nähes võtad „löögi“ enda peale ning asud ise lastevanematega läbirääkimistele), jagamine (nt panustad sellesse, et ressursid oleksid jagatud võrdsemalt ja tuletad õpilastele meelde, et gruppe moodustades teete seda pidevalt erinevatel alustel) ning lohutamine (nt märgates kolleegi negatiivseid emotsioone, pakud talle võimalust ära kuulamiseks ja normaliseerid olukorda).
Seetõttu võib öelda, et sotsiaalsed oskused ei võrdu alati teiste kasu saamisele suunatud suhtlusega ning aeg-ajalt võib pealtnäha heade sotsiaalsete oskuste väljundiks olla hoopis kellegi teise olukorra kehvemaks tegemine (nt kiusamiskäitumise puhul).
Mis on sotsiaalsed oskused?
Sotsiaalsete oskuste nimetamisel on erinevaid lähenemisi. Näiteks on ajalooliselt olnud kasutusel mitmeid sotsiaalsete oskuste loendeid ning tänapäevalgi kasutatavates mudelites on nüansilisi erinevusi (vt ka tabel 1). Asudes lugema mõnd allikat sotsiaalsete oskuste kohta, tasub esmalt hinnata, kuidas autorid seda defineerinud on. Enamlevinud määratlus on, et sotsiaalsed oskused on eesmärgile suunatud õpitud käitumised, mis võimaldavad inimesel tõhusalt suhelda ja erinevates sotsiaalsetes keskkondades funktsioneerida. Kasutatakse ka nimetusi inimestevahelised või suhete oskused (vastavalt interpersonal ja relationship skills (CASEL, 2020)).
Sotsiaalsete oskuste puhul on olulised järgmised tingimused:
-
- Käitumine on eesmärgile suunatud. Eesmärgid võivad lähtuda suhetest („Ma tahan sõbraga mängida“) või vajadustest („Ma vajan õppimisel abi“) ning sõltuvad lapse arengutasemest.
- Käitumine on õpitud. Oluline õppimise mehhanism on teiste jälgimine ja jäljendamine. See tähendab, et sotsiaalseid oskusi saab juurde õppida või sobimatut käitumist asendada sotsiaalselt sobilikumaga.
- Käitumine on interaktiivne ja toimib kahesuunalises, vastastikuses inimsuhtes. Oluline on käitumise mõju teistele ja teistelt saadav tagasiside. Interaktiivsus võimaldab tagasisidet käitumise kohasuse ja tõhususe kohta.
CASELi mudelis tuuakse suhteoskustena välja oskusi, mis aitavad luua ja hoida terveid ja toetavaid suhteid ning tõhusalt toime tulla erinevate indiviidide ja gruppidega (CASEL, 2020). Nende oskuste hulka kuuluvad suutlikkus selgelt kommunikeerida, aktiivselt kuulata, teha koostööd, lahendada probleeme koostöiselt ja konflikte konstruktiivselt, orienteeruda erinevate sotsiaalsete ja kultuuriliste nõudmiste ja võimalustega olukordades, võtta juhiroll ning otsida või pakkuda vajaduse korral abi.
Klõpsa mudelil ja meenuta ⤵
EASELi järgi sisaldavad sotsiaalsed oskused oskusi, mis aitavad teiste inimeste käitumist õigesti tõlgendada, edukalt toime tulla sotsiaalsetes olukordades ning teistega positiivselt interakteeruda. Neid oskusi on vaja, et teha koostööd, lahendada sotsiaalseid probleeme, luua positiivseid suhteid ja olla teiste inimestega rahumeelselt koos. Spetsiifilised oskused selles vallas sisaldavad sotsiaalsete märkide mõistmist, konfliktide ja suhteprobleemide lahendamist ning prosotsiaalset ja koostöist käitumist (EASEL).
Klõpsa mudelil ja meenuta ⤵
Loe selle teema kohta lisaks Tropi ja Saadi raamatust Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes lk-l 74–77.
Kuidas paistavad sotsiaalsete oskuste dimensioonid välja õpilastes?
Jones jt on koondanud EASELi (2012) mudelile tuginevalt näitajaid, mis iseloomustavad õpilaste sotsiaalsete oskuste aspekte seotuna suhtlemisoskuste, konfliktide lahendamise ning meeskonnatöö oskustega.
Kooli personali sotsiaalseid oskusi kirjeldades tõi Gimbert kolleegidega metaanalüütilises uurimuses välja juhtkonna ja õpetajate oskuse empaatiat väljendada nii, et see paistaks välja nii kolleegidele, õpilastele kui lastevanematele. Sinna alla liigituvad näiteks aktiivse kuulamise oskused. Õppijate vaatepunktist on paremate sotsiaalsete oskustega õpetajatel kvaliteetsemad ja toetavad suhted enda õpilastega sellegi kaudu, et suheldakse hoolivalt, kuid samas avaldatakse üksteisele enda arvamust ning kehtestatakse piire teist osapoolt aktsepteerival viisil. Meeskonnas töötamise oskus väljendub aga soovis osaleda koos kolleegidega professionaalsetes õpikogukondades, kus saab enda oskusi edasi arendada.
Suhete loomist ja juhtimist arendavad tegevused klassiruumis
Suhete loomist ja juhtimist kirjeldava valdkonna toetamiseks on Jones jt koostanud materjali (eesti keeles tõlgitud kui IVA-d), mis võimaldab teha erinevas vanuses õppijatega klassiruumis tegevusi, mille kohta on näidatud nende tõhusust SE-pädevuse arengus. Nendegi tegevuste puhul on oluline jälgida, et need oleksid konkreetselt sihitud ja tehtud järjepidevalt. Selle fookusega materjaliosa on nimetatud suhete jõuks ning sobib kasutada pigem põhikooli I ja II kooliastmes, kuid tõenäoliselt leiab sealt mõtteid, et toetada ka III kooliastme õpilasi.
Jõuad materjalide juurde siit.
Lisaks saab koostööoskuste toetamisega täpsemalt tutvuda õpiobjekti „Koostööoskuse arendamise võimalused üldhariduskoolis“ kaudu.
Kokkuvõte teemast
Meenuta loetut järgmiste küsimuste kaudu (lk 14).
- Püüa kirjeldada, miks on oluline kasutada sotsiaalsete oskuste kõrval aeg-ajalt prosotsiaalseid oskusi. Kuidas need kaks oskust üksteisest erinevad?
- Meenuta, mida lugesid peatükist 1.3 empaatia kohta ning mõtle, kuidas väljendub empaatia suhtlusoskuste kaudu. Kuidas aga meeskonnatöö oskustes?
- Kuidas on seotud eneseregulatsiooni alusoskused (ptk 1.1) ja konfliktide lahendamise oskus?
- Meenuta peatükis 1.1 välja toodud SE-pädevuse arengulist käsitlust. Mõtle, millal oleks hea võtta õpilastega fookusesse näiteks konfliktide lahendamise strateegiate õppimine.
