Miks praktiseerida Räägime Lastest lähenemist?
Räägime Lastest on tõenduspõhine ja lapsekeskne psühhosotsiaalne lühisekkumine, mille eesmärk on edendada laste vaimset tervist ning ennetada probleemide põlvkondadevahelist ülekandumist, tuues esile laste, vanemate ja nende sotsiaalsete võrgustike tugevused, ressursid ja igapäevased lahendused.
Vaimse tervise häireid saab ennetada ja varase sekkumisega tervisekahjusid vähendada. On teada, et lapseea ebasoodsad kogemused (Adverse Childhood Experiences) mõjutavad laste vaimset ja füüsilist tervist oluliselt, suurendades riski vaimse tervise probleemide (ärevus, depressioon jne) tekkeks ning füüsiliste haiguste esinemiseks. Lisaks võivad need põhjustada käitumisprobleeme ja riskikäitumist, mis mõjutavad laste sotsiaalseid suhteid ja hariduslikke saavutusi. Selle teadmisega arvestamine, erinevates lapse elu ja arengut toetavates kontekstides või teenuste pakkumisel, ei ole veel piisavalt juurdunud. Ükski laps ei tohiks jääda oma muredega üksi, eriti siis kui lapsevanem kogeb eluraskusi. Kui lapsevanem otsib abi, on kriitiliselt tähtis alati arutada, kuidas lapsed selles olukorras toime tulevad.
Ennetava tegevusena pakub Räägime Lastest mõtteviis võimalust põlvkondade üleste probleemide ennetamiseks ning laste heaolule fookusesse seadmist kõigis teenustes ja laste arengukeskkondades (sh koolid, lasteaiad, haiglad jne). Metoodika toetab laste ja noorte säilenõtkust, ehitab kaitsefaktoreid, et tekiks suutlikkus toime tulla elu võimalike raskustega.
Paljud pered kogevad perioode, mil mõni pereliige maadleb eluraskusega, toimetuleku-, vaimse tervise- või sõltuvusprobleemidega. Uuringud ja perede kogemused näitavad, et need probleemid võivad kanduda edasi põlvkondade vahel. Räägime Lastest eesmärk on ennetada probleemi põlvkondadeülest ülekandumist, edendades nii peresisest kui perede ja spetsialistide vahelist jagatud mõistmist. Selle kaudu toetatakse nii lapse kui ka pere säilenõtkust ja soodustatakse toimetulekuoskuste edasiandmist põlvest põlve.
Räägime Lastest kontekstis tähendab säilenõtkus seda, et vaatamata pere või lapse elus esinevatele raskustele või muutustele, suudetakse säilitada piisavalt hea toimetulek. Töös lähtutakse põhimõttest, et raskuste esinemine ise ei määratle lapse arengut, vaid see, kuidas neid probleeme käsitletakse ja nendega tegeletakse.
Lapse arengukeskkond võib toetada heaolu ja arengut ning tugevdada vastupanuvõimet, kuid samas võib see ka tekitada stressi, arenguprobleeme ja ebastabiilsust. Seetõttu ei käsitle Räägime Lastest mitte ainult koduse keskkonna ja vanemluse toetamist, vaid laieneb ka alusharidusele, koolidele ning lapse ja nooruki vaba aja keskkondadele.
Uuringud kinnitavad, et Räägime Lastest lähenemine pakub peredele vajalikku tuge, mis on:
- Turvaline – ei tekita lapsevanemates ärevust, depressiivsust, häbi ega süütunnet (ei muretse ka laps).
- Otstarbekas, praktiline ja lihtsalt kasutatav lähenemine nii pere- kui teenuskultuuris.
- Efektiivne – sellel on lastele positiivne mõju, alandades ärevust, depressiivsust, vähendades emotsionaalseid probleeme ning kutsudes esile laste positiivset sotsiaalset käitumist.
- Räägime Lastest on tõhus ja ohutu.
Kes ja kus saavad kasutada Räägime Lastest lähenemist?
Räägime Lastest saavad oma töös kasutada erinevate elualade spetsialistid, kes lapsevanemate ja/või lastega kokku puutuvad. Räägime Lastest lähenemist saab kasutada laste ja täiskasvanute sotsiaal- ja tervishoiuteenustes, samuti alushariduses, koolides ja kolmanda sektori organisatsioonides. Räägime Lastest on võimalik kasutada nii ennetavalt kui ka olukordades, kus esineb oht lapse soodsale arengule seoses võimalike raskuste või haigustega. Vaata täpsemalt, kus on võimalik Räägime Lastest lähenemist rakendada.
Algselt võeti Räägime Lastest Soomes kasutusele täiskasvanute psühhiaatrias, kus selle kaudu toetati ravil viibivate lastevanemate lapsi. Nüüd on seda kasutatud, uuritud ning selle kasulikkust leitud erinevate täiskasvanute teenuste juures (perekeskused, perekoolid, haiglad, naistekliinikud, sünnitusmajad, ämmaemanda teenused, sõltuvushäiretega inimestele suunatud teenused, pagulaste teenused jne) ja laste teenuste juures (koolid, lasteaiad, lastekaitse, noorteasutused, lastepsühhiaatria ravil viibivate laste õdede-vendade toetamisel jne).
Vaata lisaks Räägime Lastest lisamaterjale
Praktikute tagasiside ja kogemuslood
“Hea on kasutada meetodit, mis on välja töötatud ja varasemalt väga häid tulemusi andnud. See meetod annab vestlusele kindla struktuuri ja raami ning arusaama, kuhu me välja tahame jõuda.”
Tiina – lasteaia eripedagoog
“Räägime Lastest vestluse kaudu sain paremini aru mõlema osapoole (nii vanema kui ka nooruki) tunnetest. Mõistan paremini vanema frustratsiooni, teisalt ka noore püüdlusi iseseisvuse suunal, trotslikkust ja impulsiivsust.”
“Arvestades, et peredel võib olla elus ette tulnud keerulisi olukordi, pakub RL lähenemine teatava etteaimduse ja austuse nende kõigi kogemuste (ja nende, kui inimeste) suhtes.”
Heli – õpilasnõustaja-psühholoog
“Vestlesin väga toreda ja armsa perega, kellel on hetkel natuke raske. Ressursid, mis aitavad keerulisest ajast üle on peres täiesti olemas.”
“Räägime Lastest on väga hea vahend, mis aitab vanematel oma last ja temaga seonduvat paremini märgata. Minu jaoks hea vahend, kuidas perega häid suhteid luua ja neid toetada.”
Katri – lastekaitsespetsialist
“Räägime Lastest vestlust on vaja, sest pered ei märka, et neil on palju tugevusi, mis saavad lapsi toetada. Vestlus aitab kinnitada vanematele, et neis endas, nende peres ja igapäevases elus on suur võim lapse toetamiseks ja suunamiseks.”
Sofja – Pagulasabi spetsialist
“Esialgu suhtusin Räägime Lastest meetodisse skeptiliselt, kuid mulle üllatuseks toimis see suurepäraselt, sain ülimalt positiivse kogemuse osaliseks.”
Triin – sotsiaalpedagoog
