Räägime Lastest metoodika olulisim osa on spetsialisti ja pere vaheline struktureeritud ent samas paindlik vestlus, mille keskmes on lapse igapäevaelu kodus, lasteaias, koolis või vabal ajal, et leida võimalusi säilenõtkuse suurendamiseks.
Räägime Lastest lähenemine jaguneb mitmeks osaks:
VESTLUSELE KUTSUMINE
Vestlusele kutsutakse lapsevanem(ad) – kõik täiskasvanud, kes täidavad lapse igapäevaelus lapsevanema rolli. Kui vestlus viiakse läbi lasteaias või koolis arenguvestluse osana, on tavapäraselt kaasatud kohe vestlusele ka laps. Kui Räägime Lastest lähenemist kasutatakse erinevate teiste teenuste (kooli tugispetsialistid, tervishoid, sotsiaalhoolekanne vms) käigus, algab töö enamasti lapsevanematest. Vaata vestlusele kutsumise näidisvideot SIIT.
VESTLUS
Vestlust viiakse läbi 1-2 kohtumise jooksul, mille käigus kaardistatakse lapse igapäevaelu peamistes arengukontekstides. Räägime Lastest vestluse raamistikuks ja sisuks on vastavalt lapse vanusele välja töötatud küsimustikud ehk logiraamatud. Tutvu logiraamatutega SIIN.
Vestluse keskmes on lapse heaolu ja areng, arvestades tema igapäevaelu nii kodus, koolis kui ka sõpradega. Vestluse käigus arutatakse järgmisi teemasid: lapse igapäevaelu ja areng, peresuhted ja kodune keskkond, kooli ja õppimisega seotud küsimused, lapse meeleolu ja emotsionaalne heaolu, sotsiaalsed suhted ja sõprussuhted jne.
Vestluses kasutakse struktureeritud küsimustikku, et aidata vanematel avada keerulisi teemasid hoolival ja toetaval viisil. Vestluse eesmärk on tuvastada tugevused ja ressursid, mida hoida ning haavatavused, millele leida igapäevaelus toetavaid lahendusi. Vaata näidisvestlust SIIT.
TEGEVUSPLAANI KOOSTAMINE
Spetsialisti ja lapsevanemate koostöös valmib tegevusplaan, mis toetab selgunud väljakutsetega tegelemist ning loob võimalusi olemasolevate tugevuste kasutamiseks. Tegevusplaani lisatakse vestluse läbiviija ja lapsevanema koostöös igapäevaelus nähtavaid ning tehtavaid tegevusi. Seda selleks, et head, soodsad tingimused ja tegevused jääksid last kaitsma ning et oleks võimalik panustada murekohtade leevendamisse. Näiteks võib tegevusplaanis olla, et vanem loeb jätkuvalt lapsele õhtuti raamatut, et vanem otsib koos lapsega huviringe, et leida sealt lapsele sobiv või et vanemad võtavad lapsega ette vestluse peres ilmnenud tundlikul teemal (kellegi haigestumine, alkoholi tarbimine, ärritumine vms). Vaata näidisvideod tegevusplaani koostamisest SIIT.
TUGIVÕRGUSTIKU KOHTUMINE. Kui peale tegevusplaani koostamist selgub, et vanematel ei õnnestu mingil põhjusel ise neid tegevusi läbi viia ning nad vajavad lapse soodsa arengu toetamisel lisatuge, siis on võimalik koos vanematega planeerida pere tugivõrgustiku kohtumine.
Võrgustikukohtumisel osalejad kutsuvad vanemad endale ja lapsele toeks olevate inimeste seast, nt õpetaja, naabrinaine, teised täiskasvanud pereliikmed, sõbrad vms. Kohtumise teemad otsustavad samuti vanemad – mille osas nad lapse toetamisel lisajõude vajavad. Tugivõrgustiku kohtumine saab pakkuda võimalust ka juhtumipõhiseks valdkondade vaheliseks koostööks.
