Ravimid
Bipolaarse häire ravis kasutatakse erinevaid ravimeid. Kui üks ravim ei sobi, siis saab selle vahetada sobivama vastu. Ravimeid saab parema toime saavutamiseks ka kombineerida.
Bipolaarne meeleoluhäire koosneb depressioonidest, maaniatest ja vahepealsetest perioodidest. Ravim valitakse arvestades sinu haiguse iseloomu ja kulgu. Mõned ravimid sobivad rohkem sel juhul, kui esineb enam depressioone ja teised siis, kui esineb enam maaniaid. Ägedas faasis kasutatakse toetusravist erinevaid preparaate.
Bipolaarse meeleoluhäire puhul kasutatavad ravimid
Liitium
See on efektiivne ja laialt kasutatav meeleolu stabilisaator. Seda kasutatakse nii ägeda maania korral kui ka toetusravimina ennetamaks maania või depressiooni arengut.
Liitiumi mõju kesknärvisüsteemile on mitmekesine. See mõjutab erinevate neurotransmitterite (sh serotoniini) metabolismi, naatriumi transporti rakku ja rakust välja ning rakusiseseid informatsiooni edastamise teid.
Liitiumi annustamine on individuaalne ning täpne. Annuse sobivust kontrollitakse veres oleva liitiumi taseme määramisega. Kui annus on liiga väike, siis ta ei avalda mõju ning kui annus on liiga suur, siis tekivad kõrvaltoimed nagu kõhulahtisus ja oksendamine.
Liitiumi võtmisel võivad tekkida kergemad kõrvaltoimed, nagu treemor ehk lihasvärin kätes, iiveldus, seedehäired, naha kuivus, juuste kuivus, kaalutõus. Tõsisemateks kõrvaltoimeteks on neerufunktsiooni häired, tasakaaluhäired ja teised neuroloogilised häired, allergilised reaktsioonid. Ravimi määranud arst räägib sulle kõrvaltoimetest lähemalt.
Liitumi võtmise ajal kontrollitakse vereanalüüsiga ka kilpnäärme ja neerude talitlust.
Kui sulle on raviks määratud liitium, siis võta alati määratud doos ning ära muuda ise annust.
Ravi liitiumiga on pikaajaline.
Antikonvulsandid
Sellesse gruppi kuuluvad valproehape, karbamasepiin, lamotrigiin. Neid ravimeid kasutatakse peale bipolaarse meeleoluhäire ka epilepsia ravis.
Kõik need ravimid mõjutavad rakkude Na-kanaleid. Lisaks suurendab valproaat gamma-aminovõihappe kontsentratsiooni KNSs, karbamasepiin vähendab glutamaadi kontsentratsiooni, lamotrigiin vähendab nii glutamaadi kui ka asparaadi vabanemist KNSs.
Kõrvaltoimed on eri ravimitel erinevad. Nende kohta küsi täpsemalt arstilt, kes sind ravib. Sagedasemate kõrvaltoimete hulka võivad kuuluda pearinglus, uimasus, kaalutõus.
Valproaati ei määrata tavaliselt viljastumiseas naistele, kuna rasestumisel mõjub see ravim toksiliselt loote arengule. Valproaati määratakse, kui ollakse kindel rasestumisvastaste vahendite kasutamises ja efektiivsuses. Valproaadi tarvitamisel tehakse ravimi võtmise alguses ning poole aasta pärast kliiniline vereanalüüs.
Lamotrigiiniv ja vähem ka karbamasepiini võtmisel peab tähelepanelik olema nahakahjustuse arenemise suhtes ning naha muutuste tekkimisel peab kiiresti võtma ühendust arstiga.
Antipsühhootikumid
Bipolaarse meeleoluhäire ravis kasutatakse erinevaid antipsühhootikume. Enam kasutatakse kvetiapiini, aripiprasooli, olansapiini, aga kasutatakse ka teisi atüüpilisi ja ka konventsionaalseid antipsühhootikume.
Antidepressandid
Bipolaarse häire depressiooni ravis kasutatakse antidepressante harva, kuna nad ei ole sel puhul nii efektiivsed kui depressiooni (unipolaarse) puhul ning nad võivad kutsuda esile maania või hüpomaania teket. Kui antidepressante bipolaarse häire puhul kasutatakse, siis kombinatsioonis meeleolustabilisaatori või antipsühhootikumiga.
