Keeles on hulk sõnu, mis kirjeldavad emotsionaalset seisundit. Emotsioonikirjelduste paljusus koondub kahe suure teema – positiivne ja negatiivne ümber. Aga vastupidiselt keelelisele kogemusele ei ole negatiivsed emotsioonid positiivsete vastandid. Kui inimene tunneb suurt rõõmu, siis ei ütle see midagi selle kohta, kui palju või tugevalt kogeb ta samaaegselt kurbust, vastikust või pettumust. Sama kehtib ka vastupidiselt.
Emotsioone kirjeldavad sõnad on olemas kõigis keeltes – emotsiooniväljendused on üldinimlikuks suhtlusvahendiks. Kuigi positiivseid emotsioone kirjeldavaid sõnu on keeltes vähem kui negatiivseid sõnu, kasutatakse positiivseid sagedamini.
Emotsioonide väljendamise sotsiaalsed reeglid ütlevad meile, millal on kohane mingit
emotsiooni välja näidata. Emotsioonide väljendamise sotsiaalsed reegleid täidetakse kolmel meetodil:
- maskeerimine on katse emotsiooni peita;
- moduleerimine on emotsionaalse miimika suurendamine või vähendamine;
- simuleerimine on katse väljendada emotsiooni, mida antud hetkel ei ole.
Emotsioonide väljendamise sotsiaalsed reeglid on kultuurispetsiifilised.
Näotagasiside
Kas on mingit tõde selles vanas idees, et rõõmsa näo pähetegemine muudab tuju paremaks?
Uurimused kinnitavad seda. Hüpoteesi, et meie miimika mõjutab meie emotsionaalset kogemust, nimetatakse näotagasiside hüpoteesiks.
Näotagasiside hüpoteesi testimiseks paluti katseisikutel kujutleda üht kahest näolihaste kokkutõmbumisseisundist slaidide vaatlemise ajal. Näolihaste kontraktsioonid vastasid rõõmsatele või vihastele näoilmetele, ent katseisikud polnud sellest teadlikud. Katseisikud väitsid, et õnnelike nägudega slaidid muutsid neid rõõmsamaks ja vähem vihaseks ning vihaste nägudega slaidid muutsid neid õnnetumate ning vihasemateks.
Üllatus Tõsta kulmud nii üles, et laubale tekiks kortsud, ava silmalaud laialt, nii et iiriste kohal olev silmavalge paistaks, lõdvesta suu ümbruse lihased ja lase lõug kergelt rippu.
Viha Tõmba kulmud alla ja keskele kokku; pinguta oma alumisi lauge; suru huuled sirgelt horisontaalselt kokku.
Rõõm Tõsta suurnurgad üles ja naerata, kissita samal ajal silmi, võid ka laginal naerda.
Emotsioonid väljenduvad ka meie kehas, tekitades füsioloogilisi tundmuseid ja reaktsioone. Soomes viidi läbi uurimus, et tuvastada, millises kehapiirkonnas me mingit emotsiooni kogeme või tajume. Näiteks ärevus väljendub enim valu ja pingega rinnapiirkonnas, armumine aga tekitab sooja ja naudingulise kogemuse kogu kehas.
