Emotsionaalne seisund on tingitud konkreetsest põhjusest ja on mööduv. Seisundeid saab jagada tekkekiiruse, tugevuse ja kestuse alusel järgnevalt:
Meeleolu mõjutab inimese mõtlemist, käitumist, tegevust jne. Suhteliselt nõrga seisundina kujuneb meeleolu üsna aeglaselt ja võib püsida kaua. Meeleolu mõjutavad inimese tervislik seisund, elusündmused, teised inimesed, aastaajad, ilm jne.
Afekt on emotsionaalne plahvatus, mis tekib kiiresti, on väga tugev, kestab lühikest aega, enesekontroll väheneb või kaob. Afekt võib olla sõltuvalt sündmusest positiivne või negatiivne. Vahel inimene hiljem ei mäleta, mis afekti ajal toimus.
Frustratsioon on pingeseisund, mis tekib, kui inimene ei saa mingi välise takistuse tõttu saavutada oma eesmärki. Rahulolematus ületab inimese talumisvõime ning sellega kaasnevad negatiivsed emotsioonid – nt ärritumine või pettumus.
Stress on oma olemuselt kohanemisreaktsioon, organismi vastus keskkonna nõudmistele.
Eristatakse kahte liiki stressi ehk pinget:
•eustress – mõjub soodsalt ja toetab kohanemist;
•distress – takistab tegevust, mõjub negatiivselt enesetundele ja tervisele.
Stress võib seega olla hea või halb, see võib motiveerida ja stimuleerida, kuid see võib tekitada ka ebameeldivaid kõrvalmõjusid (ärevus, depressioon, unehäired, somaatilised haigused jm).
Kirg on väga tugev ja pika kestusega emotsionaalne seisund, mis koondab inimese mõtted ja energia teatud eesmärgile. Kirg võib kesta nii kogu elu kui ka lühikest aega.
