Emotsioonid on meie igapäevaelu lahutamatu koostisosa, mille puudumist oleks raske ette kujutada. Me ei oleks rõõmsad, saades sünnipäevaks soovitud kingitust, ei tunneks kurbust lähedase inimese kaotuse puhul, poleks pettunud oodatud väljasõidu ärajäämisel ega tunneks häbi, kui meid ebasobiva käitumise sooritamiselt tabatakse. Rääkimata üllatusest, kui hea sõber ootamatult ukse taga kella helistab. Seega võib väita, et paljuski annavad just emotsioonid igale päevale kordumatu ja meeldejääva värvi.
Emotsioonid võivad muutuda minut-minutilt ja päev-päevalt, sõltuvalt situatsioonidest. Kõik eelpool kirjeldatud olukorrad võivad toimuda paari päeva jooksul ja kõiki neid emotsioone me vastavalt olukorrale ka tajume. Võime tunda ka mitut emotsiooni samaaegselt.
On arvamusi, et mõned emotsioonid on head ja teised halvad. Tegelikkuses ei ole see väide õige. Emotsioon on emotsioon – sobilik on tunda nii rõõmu, viha kui ka ärevust. Sobilik on öelda teisele inimesele, kuidas Sa end tunned. Sobilik ei ole oma emotsiooni ajendil teist inimest kahjustada.
Igapäevases kõnepruugis mõeldakse emotsiooni all ennekõike tundmuslikku hingeseisundit. Kui keegi ütleb, et „ma olen kurb“ või „ma olen solvunud“, siis püüab ta tavaliselt kirjeldada, mis tema hinges toimub ehk mida ta tunneb. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorra enda jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses.
