Sõbra surma järgselt jäetakse noor sageli oma valuga üksi. Täiskasvanu võib isegi öelda
„ta polnud ju su pereliige. Miks sa seda nii raskelt võtad?”
Vaja läheb julgust, et tegeleda tunnetega nagu:
Viha – nii ebaõiglane on see surm
Üksindus – ei saa enam kunagi koos olla
Kahetsus – et polnud alati sõbra jaoks olemas
Pärast sõbra surma võib olla hirm kellegagi uuesti lähedaseks saada. Ka nemad võivad surra, on ju nii?
Kas sa oled kunagi veel suuteline seda kõike läbi tegema?
- Katsu teistest mitte eemale hoida.
- Suhtle. Teistel sõpradel võivad olla sarnased tunded. Ka nemad võivad karta oma tundeid jagada.
- Ole nendega kannatlik. Ka nende sees toimub võitlus. Ära eelda, et teised teavad, mida sul vaja oleks. Sul tuleb neile seda öelda.
- Astu läbi oma sõbra pere juurest ja toeta neid, meenutades koos sõpra.
See ei pruugi olla kerge ei sulle ega ka neile. Neil võivad olla vastuolulised tunded seoses sinu külaskäiguga nii nagu sinul endagi. Hea on küsida neilt külastuseks luba.