Kuula ja vaata teiste kogemusi seoses autismispektrihäiretega

Me kõik oleme natukene erinevad. Mõni on pikem, teine on blondim ja kolmas kannab prille. Sellised erinevused on lausa silmaga näha. Osad erinevused ei paista aga esmapilgul üldse välja. Näiteks nagu autismispektri häire. Igal aastal saab Eestis 150 inimest sellise diagnoosi. Kuid mis see autism siis on? Vaata lähemalt Eesti Puuetega Inimeste Koja tellimusel valmistatud õppefilmist.

Kuidas ennast autismispektriga toimetulekul toetada?

Autismispektriga või autistlike joontega võib kaasneda mitmeid raskusi, mis on eelkõige seotud sotsiaalse suhtlemisega:

  • Mõnedel noortel võivad, eriti koolivahetuse, istuma jäämise või õpetajate vahetumise korral tekkida suured raskused koolis käimisega, kuna kohaneda on äärmiselt raske.
  • Teised võivad sattuda halva käitumisega või kuritegelikesse kampadesse, kuna ei taju sotsiaalseid reegleid ja teiste inimeste kavatsusi.
  • Tavalistest lastest oluliselt rohkem autistlikke lapsi kannatab koolikiusamise all, kuna nende käitumine võib olla omapärane, teistest väga palju erinev või silmatorkav.

Võib olla raske taluda ootamatusi ja ennustamatuid olukordi, raske on kohaneda muutuste, uue keskkonna ja inimestega. Nagu kõigil inimestel, võivad need raskused autismispektris inimestel tekitada suurt ärevust ja depressiooni, mille vastu saab abi otsida.

Alati ei pruugi autistlikud jooned olla nii silmatorkavad. Sa võid kogeda ebamugavustunnet sotsiaalsetes olukordades, ärevust, konflikte eakaaslastega või kohanemisraskusi. Sa võid tunda end teistsugusena. Kõigel sellel võib olla ka muid seletusi, kuid kaaluda võib ka kergemaid autistlikke jooni.

Mida ma peaks tegema, kui mul on palju ülalkirjeldatud jooni? Kas ma olen siis autist?

Nagu öeldud, on paljudel inimestel mõningaid ülalkirjeldatud jooni. Ühel või teisel moel võib meil olla aeg-ajalt raske teistest inimestest aru saada, võib olla tundlikkust lõhnade või helide suhtes jne. Kui tunned, et tahaksid täpsemini aru saada, kas Sinu raskused võivad olla seotud autistlike joontega, tasub aru pidada (laste)psühhiaatriga.

Kui Sa märkad, et Sul on palju autismispektriga kaasnevaid tunnuseid, pea aru mõne usaldusväärse inimesega. Kui Sul on küsimusi, mida üks või teine väljend või žest tähendab, küsi hea sõbra või täiskasvanu käest. Jälgi ja õpi, kuidas teised käituvad, sest suur osa sotsiaalsetest oskustest on õpitavad. Loe siit: kuidas olla hea sõber; lahendada tülisid; käituda kiusamise korral.

Kui Sul on diagnoositud mõni autismispektri häire, pea meeles, et see ei takista Sind milleski! Loomulikult tuleb olla oma raskustest teadlik, kuid samamoodi tuleb mõelda oma headele külgedele. Sa võid tunda end teistest väga erinevana, aga Sul võib olla omadusi ja jooni, mida mitte kellelgi Sinu tuttavatest ei ole! Näiteks saavad autismispektris  inimesed sageli ära kasutada oma erihuvisid ja -võimeid ning töötada erialadel, kus neid vaja läheb. Kuigi Sul ei tule suhtlemine alati hästi välja või on raske teistest inimestest aru saada, võid Sa olla suurepärane teadlane, kirjanik või matemaatik!

Arvatakse, et nii W.A. Mozartil, Albert Einsteinil, Isaac Newtonil, Michelangelol, Bob Dylanil, Bill Gatesil, Andy Warholil, Courtney Love’il, Woody Allenil kui Michael Jacksonil on (esinenud) palju autistlikke jooni. Märka, mis Sinul hästi välja tuleb, ja arenda seda edasi! Suhtle inimestega, kes sulle meeldivad, ja usu, et on olemas inimesed, kellele Sa meeldid just sellisena, nagu Sa oled.

Tugevad tunded võivad olla hirmutavad

Kuigi laste ja noorte reaktsioonid võivad olla erinevad, on neis palju sarnast.

Õpetajad võivad vahetult pärast juhtunut olla väga toetavad. Paljud lapsed ja teismelised aga hakkavad kaotusest aru saama ja sellele reageerima alles kuid, isegi aastaid sündmusest hiljem. Sel ajal on õpetajatel, kes on niigi koormatud oma igapäevatööga, ammu meelest läinud lapse kaotus või trauma.

Kuigi lein on individuaalne, on siinkohal ära toodud tüüpilisemad reaktsioonid.

Uskumatus

Kuigi võib mõistusega aru saada, et inimene on surnud, on seda raske tunnistada, eriti vahetult pärast kaotust. Paljud käituvad nii, nagu juhiks neid “automaatpiloot”: tavapäraselt, kuid selle tundega, et “seda pole tegelikult juhtunud”, “ see ei saa olla tõsi”, “see on kui halb unenägu”.

Sa võtad telefoni, et helistada talle.
Sa räägid temast olevikus nagu oleks ta elus.
Sa ärkad hommikul üles ja unustad hetkeks, et ta on surnud. Sulle tundub, et see oli halb uni. See ei saa olla juhtunud. See peab olema viga.

Kui elu tundub talumatu, tuleb uskumatus appi. On loomulik tahta sulgeda valu ees silmad. Teesklemine, nagu poleks seda juhtunud, pakub mõneks ajaks kaitset tunnetetormi eest. Uskumatus võib kesta tunde, nädalaid, vahel ka kuid. See aitab meie emotsioonidel järgi jõuda valusale teadmisele juhtunust. Lõpuks peab aga tõele näkku vaatama: „Ta on tõesti surnud.”

Tundetus

Täiskasvanutes võib hämmingut tekitada, kui laste reaktsioon on väike, kuid oluline on meeles pidada, et vahetult pärast kaotust on just teismelised need, kes oma tundeid välja ei näita. Kuna valu on suur, võib nooruk keelduda igasugusest tundmisest, mis võib omakorda tuua kaasa raskusi inimestevahelistes suhetes (eriti uue kiindumussuhte loomisel).

Kas see tõesti on nii?
Sa pole selleks üldse valmis.
Sa ei tunne ei valu ega viha, mitte midagi.
Sa ei kuule ega näe, tundub, nagu sa ei hingakski.
Sa oled tundetu.
Sinu keha polekski nagu sinu oma, sinuga seotud.
Õpetaja nimetab tunnis su nime, aga sa ei kuule.
Sa vahid tuima pilguga aknast välja selle asemel, et õpetaja juttu kuulata või oma ülesandele keskenduda.

Selline emotsionaalne tuimus või eitamise vorm on tähtis toimetulekuviis ja seda peaks respekteerima.

Tundetus kaitseb sind algul ja aitab aru saada, mis siis tegelikult juhtus. Sa vajad aega ja informatsiooni.

Järgnevate kuude jooksul selline tundetus kaob ja noor vajab emotsionaalset tuge rohkem kui kunagi varem.

Kahetsus, Süütunne

Kui ainult saaks aega tagasi keerata:

kui ma oleksin saanud seda ära hoida
kui ma oleksin olnud parem laps ja talle nii palju muret poleks valmistanud
kui ma ainult poleks temaga vaielnud

Siinkohal on oluline meenutada, et vaidlemine on igas peres tavaline, eriti kui seal on ka mõni teismeline.

kui ainult … ma oleks teadnud, et ta tahab endalt elu võtta
kui ma oleks … rohkem peale käinud, kas ta oleks läinud varem arsti juurde
ma poleks tohtinud … lubada tal üldse autorooli istuda, kui ta oli õlut joonud
ma soovin, et ma oleks … öelnud, kui kallis ta mulle on

 
Kuid ei saa.

Laps mõtleb nende asjade peale, mida ta oleks või poleks pidanud ütlema, mida ta oleks pidanud tegema või tegemata jätma. Seetõttu võivad teismelised end süüdi tunda või võtta enda peale suure osa vastutusest surmaga seoses. On hea, kui nad saavad oma tunnetest rääkida.

Laps võib tunda süüd, kui ta naerab või end hästi tunneb.

  • Enda või teiste süüdistamine ei ärata teda ellu ega aita lahendusi leida.
    Süütunne vaid sööb sind seestpoolt.
  • Sa ei saa olla kellegagi lähedane ilma, et talle üldse haiget ei teeks. Me kõik oleme teinud või öelnud asju, mida hiljem kahetseme.
  • Sa ei saa muuta minevikku, kuid sa saad valida, kuidas olevikuga toime tulla.

Viha

Kui lapsele hakkab tasapisi kohale jõudma tõde sellest, mis on juhtunud, võib ta tunda end petetuna, mahajäetuna:

miks mina?”

Ta võib olla pahane või vihane:
Oma sõprade peale, kes ütlevad valesid asju või veel hullem – ei tee väljagi, ei ütle üldse midagi.
Arstide peale, kes ei suutnud teda päästa.
Jumala peale, kes lasi sel juhtuda.
Teiste pereliikmete peale, kes teda ei toeta, vaid tegelevad oma emotsioonidega.
Autojuhi peale, kes selle õnnetuse põhjustas.
Surnud lähedase peale, et ta lapse maha jättis.

ma olin temaga just nii hästi läbi hakanud saama.

Enda peale, et ta nii tunneb.

Viha võib olla väga tugev. Sagedased on laused:

tahaks midagi lõhkuda, teen teistele haiget, sest endal on nii valus.

Leia viisid, kus sina ise ega keegi teine ei saaks kahjustatud.

Viha väljendamiseks sobib kehaline tegevus. See vabastab energia, mida sõnad alati teha ei suuda. Näiteks padja, vaiba või madratsi kloppimine, ajalehtede puruks rebimine (enne võib sinna kirjutada musta vildikaga kõik asjad, mis viha tekitavad ja muidugi tuleb need tükid hiljem ka kokku korjata ja ära visata), lehtede riisumine, mere ääres ”lutsu” viskamine, jääkuubikute või talvel lumepallide loopimine vastu seina või vastu puud, jooksmine, poksikoti tagumine, pallimäng (nt. korvi viskamine)…

Segatud viha ja süütunne võivad väljenduda apaatias – suhtlemisest eemaletõmbumises, varem huvi pakkunud harrastused võivad jääda tahaplaanile – või hoopis agressiivses käitumises (nii sõnaline kui füüsiline vägivald), mis on suunatud teiste või enda vastu: teed teistele haiget ja paned neid valu tundma nii nagu sa ise tunned või teed enda peal proovi, kui palju valu sa taluda suudad.
Nooruk satub tihti tahtmatult õnnetustesse, vigastab end tahtlikult või käitub viisil, millele järgneb karistus.

Hirm

Hirm tuleviku ees, tulevik on tume; hirm allesjäänud vanema pärast; ebamäärased hirmud; hirm oma tervise pärast (eriti, kui surmajuhtum on seotud haigusega); hirm luua lähedussuhteid.

Kui hirmule tähelepanu ei pöörata, võib see muutuda ärevuseks. Sellisel juhul toob iga tegutsemist nõudev muutus kaasa kriisi. Ärevusega kaasnevad õpiraskused: tähelepanu ei püsi, keskenduda on raske, hinded langevad. Õpilane tajub end abituna, enesehinnang langeb, tekivad masendavad mõtted, hakatakse vältima kaaslasi. Suletakse end oma maailma. Ka kurdetakse mitmesuguseid valusid.

Sulle võib tunduda, et sa hakkad kontrolli kaotama.
Kuidas sa saad tänase päeva lõpuni hakkama?
Aga kui sa ei suuda enam õppida ja hinded lähevad halvaks?
Aga kui sa pead hoopis ära kolima?
Kes su eest hoolitsema hakkab?

Liiga palju on selgusetust.

Isegi lihtsatele ülesannetele on raske keskenduda.
Sa oled nii pinges, et ei suuda rahulikult ühe koha peal istuda.
Sa tunned end abituna, lootusetuna ja segaduses.
Sa tahad ära joostaükskõik kuhu, lihtsalt ära.

Kaotusvalu, lein

Heinrich Heine on nimetanud kaotusvalu „südame hambavaluks”.
Mõni noor ütleb, et see on nagu hamba väljatõmbamine ilma tuimestuseta. Mõni ütleb, et ta kukkus kokku, murdus ja hakkas nutma. Pole vaja vabandada ega ebamugavust tunda. Pisaraid ei põhjusta nõrkus, argus ega enesehaletsus.

On loomulik, et kurb olles nutetakse. See on valu väljendus ilma sõnadeta. Kui sa ei näe pisaraid, siis pole alust arvata, nagu neid polekski. Laps võib nutta ootamatutes kohtades ja äraarvamatutel hetkedel – näiteks kooli sööklas, kuulates raadiost mõnd laulu või vaadates filmi. Paljud eelistavad kurvastada üksinda, kas duši all, oma toas või käia üksinda surnuaial ja nutta seal.

Mõned noored väljendavad oma emotsioone avatult. Teised pole aga selleks võimelised või ei taha nutta. Oma tunnete väljendamiseks pole olemas ainuõiget viisi.

Sul võib olla samaaegselt vastuolulisi tundeid.
Pea meeles: sa ei saa mõõta leina kestust kalendriajas. Kuid oluline on meeles pidada, et lõpuks hakkab kergem.
Võib-olla sulle tundub, et teised, kes leinavad, tunnevad end juba paremini. Miks siis mitte sina? Miks ainult sina tunned nii suurt masendust?
Ära võrdle oma kannatusi teistega. Sa ei tunne nende valu. Nemad ei tunne sinu oma.
Leia oma vajadused ja luba endal toibuda omas tempos.

Kaotusvalu, lein aitab vähendada hirmutunnet. Lein annab märku, et tervenemine edeneb. Sisemine kogemus liigub olevikust minevikku

ma OLIN tõesti hirmul,  see OLI tõesti kole.

Toetus:

Kas sul on sõpru või pereliikmeid, kellega saad vabalt jagada oma ängi, kes ei ütle sulle, kuidas sa peaksid end tundma ja et kõik on korras, kui see ometi pole nii.

  • Surmaga võib laps või noor kogeda korraga palju kaotusi:
  • Usalduse ja turvatunde kaotus – kui oluline inimene võib surra, kas siis ei või see ka juhtuda minuga või mõne pereliikmega? mis siis minust saab?
  • Nooremad lapsed muretsevad: kes siis hakkab minu eest hoolitsema?
  • Usu  kaotus: kuidas sai Jumal millelgi sellisel lasta juhtuda?
  • Unistuste kaotus: elu ei saa kunagi enam olla endine.
  • Identiteedi kaotus: mulle tundus, et ma hakkasin endast aru saama. Nüüd on mul rohkem kahtlusi kui kunagi varem.
  • Tähenduse kaotus: tulevik on nii ebakindel.

Ebatavalised kogemused

Pole haruldased juhtumid, kus laps/noor väidab end kuulvat surnu häält või justkui näeb teda rahvahulgas. Taolised kogemused hirmutavad.

Kas hakkan hulluks minema?
Eksid kooliteel
Kuuled samme või hääli
Räägid temaga valjusti
Näed surnud inimest poes
Unustad oma nime

Unistades ja soovides proovib laps surnut maagiliselt ellu tagasi tuua. Seetõttu on oluline selgitada, et see on normaalne osa leinaprotsessis ja ajutine nähtus.

Kergendus

Üks tunne, mis võib sind üllatada, on kergendus.
Võib-olla tuli su lähedasel palju kannatada ja nüüd on see läbi.
Või oli ta sageli ähvardav ja sa pidid taluma hirmu ning abitust.
Või sõltus ta sinust sedavõrd palju, et sa tunned kergendust teadmisest, et see vastutus on nüüd läbi.

Kergendustunded on kui lained, mis tulevad ja lähevad.

Kehalised kaebused

Mõnel võivad esineda sagedased pea- ja kõhuvalud ning sellega seoses sagenevad puudumised.

Kukud puruväsinuna voodisse, kuid ei suuda uinuda
Magad ja magad, kuid oled ikka väsinud
Oled nii kurb, et ei suuda süüa või vastupidi  – muudkui sööd
Tunned kõhus pidevat tühjustunnet
Sul on tihti süda paha ja tahtmine oksendada
Pea valutab
Pea käib ringi
Hingata on raske
Kurgus nöörib ja on tunne, nagu hakkaks lämbuma
Kardad, et sul on mõni tõsine haigus

Mõned nõuanded lapsele/noorele:

  • Su keha nõuab hoolitsust, söö korralikult ja võimalikult tervislikult.
  • Kui sa märkad, et kiirustad ja lähed pingesse, katsu tempot aeglustada. Pea lühikesi pause.
  • Ole harjutuste tegemisel järjekindel. Isegi kui sa neid vihkad, aitab füüsiline aktiivsus sul end paremini tunda.
  • Puhkus aitab ravida nii keha kui hinge. Sa ei saa oma keha karistamatult petta. Sinu kehaline seisund mõjutab sinu meeleseisundit.

Soov valu eest põgeneda

Enesetapumõtted
– et valust pääseda või taaskohtuda surnud lähedasega
Oluline on nende mõtete jagamine usaldusväärse inimesega ilma, et peaks kartma hinnangut või kuulaja paanikat. Ainuüksi teadmine, et selliseid mõtteid võib esineda, toob mõningat kergendust. Noor ei soovi tegelikult surra, vaid pääseda talumatust olukorrast ja valust. Noor ei teadvusta enesetapumõtete põhjuseid ja motiive. Oma teo ohtlikkus ja surma tegelik võimalus pole noorel end tappa üritades mõttes.

Seda teemat peab aga hoolikalt käsitlema. Kui on väikegi kahtlus, et laps mõtleb seda tõsiselt, näiteks kirjeldab viisi, kuidas ta endalt elu tahab võtta, on see tugev ohumärk ja vaja on kiiret sekkumist professionaali poolt.

Seksuaalne aktiivsus
Pole haruldane, et leinaprotsessis muutub teismeline seksuaalselt aktiivseks. Kui on tegu lähedase pereliikme surmaga, siis teised pereliikemed on oma leinaga hõivatud ja jäävad talle emotsionaalselt kaugeks. Teismelisel on aga suur vajadus olla kellegagi nii emotsionaalselt kui füüsiliselt lähedane ja seksuaalne aktiivsus aitab valust eemalduda.

Ohtlikud otseteed: meelemürgid pikendavad leina
Noorel on vajadus valu nüristada – purjus või uimas olles pole vaja tunda. Seetõttu on teismeliste ennasthävitava käitumise risk kõrge. Valu ajutine tuimendamine vaid pikendab ja komplitseerib loomulikku leinaprotsessi.

Sa võid tahta unustada ning põgeneda tugevate tunnete eest – sa magad ja magad. Sa oled nii väsinud, kuid siiski on sul raskusi magama jäämisega.
Sa võid tahta võtta unerohtu, su närvid on pingul. Või rahusteid? Sa võid tahta kaduda sellest viletsast reaalsusest – näiteks tõmmates narkotsi.
Meelemürgid blokeerivad tunded ja mälestused, kuid ainult lühikeseks ajaks. Lõpuks pead sa siiski nendega silmitsi seisma.
Ravimid peidavad su tegelikud, loomulikud tunded. Nad lükkavad su taastumise edasi.

Võid ehk arvata, et paari õlle joomine rahustab su maha. See pole nii – alkohol on depressant. Kui selle mõju kaob, tunned sa end veel halvemini kui enne. Alkohol või uimastid võivad su hauda viia. Need ei aita sul põgeneda. Alkohol + uimastid + lein = suurem lein.

Juhtum: sõbra surm

Sõbra surma järgselt jäetakse noor sageli oma valuga üksi. Täiskasvanu võib isegi öelda

ta polnud ju su pereliige. Miks sa seda nii raskelt võtad?”

Vaja läheb julgust, et tegeleda tunnetega nagu:
Viha – nii ebaõiglane on see surm
Üksindus – ei saa enam kunagi koos olla
Kahetsus – et polnud alati sõbra jaoks olemas

Pärast sõbra surma võib olla hirm kellegagi uuesti lähedaseks saada. Ka nemad võivad surra, on ju nii?

Kas sa oled kunagi veel suuteline seda kõike läbi tegema?

  • Katsu teistest mitte eemale hoida.
  • Suhtle. Teistel sõpradel võivad olla sarnased tunded. Ka nemad võivad karta oma tundeid jagada.
  • Ole nendega kannatlik. Ka nende sees toimub võitlus. Ära eelda, et teised teavad, mida sul vaja oleks. Sul tuleb neile seda öelda.
  • Astu läbi oma sõbra pere juurest ja toeta neid, meenutades koos sõpra.

See ei pruugi olla kerge ei sulle ega ka neile. Neil võivad olla vastuolulised tunded seoses sinu külaskäiguga nii nagu sinul endagi. Hea on küsida neilt külastuseks luba.

Kui huumor on ebamugav

Mõned inimesed reageerivad valusatele ning ebameeldivatele uudistele naeruga.
Ehk sobib, kui ütled midagi sellist:

„Mõnikord on lihtsam naerda kui nutta.”, „Valu võib väljendada mitut moodi.”, „Nali võib aidata juhtunuga paremini toime tulla.”, „Ära imesta, kui nali polegi enam naljakas, ükskord peab igaüks valuga silmitsi seisma.”, „Kuigi see võib olla sinule sobiv viis hakkama saamiseks, on oluline arvestada ka teiste tunnetega.”

Vältimine

Vältimine võib tuua lühiajalist kergendust, kuid pikaajaliselt hoiab alal lapse probleemi. Vältimine kaotab hirmu mõneks ajaks ära. See aga tähendab kartmist tulevikus. Vältimine kärbib tegevusi ja eesmärgiks on need tegevused tagasi võita.

Aeg parandab kõik haavad. Kas pole nii? Sa lihtsalt ootad selle ära.
Aja möödudes jõuab kätte see maagiline moment, kui sa oled jälle sina ise.
Kuid see pole tõsi, see pole nii.

Rabi Earl Grollman, kes on laste leina uurinud, on öelnud, et aeg võib anda küll murele leevendust, aga tähtsam on see, mis sa selle ajaga peale hakkad.

Aeg iseenesest ei leevenda valu. Aeg on neutraalne. Küsimus on hoopis sinu enda tahtes, julguses tegeleda oma valuga – aktsepteerida seda, väljendada oma mõtteid ja tundeid, saada aru muutustest oma meeleolus ja käitumises ning seejärel hakata oma elu ringi korraldama. Sul läheb kergemaks, kui lubad endale tundeid.
Aeg ei ravi täielikult su murtud südant, ta ainult õpetab sind sellega elama.

Paranemine tähendab tunda praegu rohkem valu selleks, et tunda vähem valu tulevikus. See on valust läbi, mitte aga üle, ümber või alt minek.

Aktsepteeri valu

Sa ei saa paraneda, kui sa ei tunne midagi.
Valu näitab, et sinu hinges on nähtamatu haav.
See ei aita, kui jooksed oma emotsioonide eest ära ja teeskled, nagu poleks midagi juhtunud.
Luba endal tunda valu, aktsepteeri seda.
Proovi mitte öelda: “Ma ei peaks nii tundma.”
Sinu tunded on loomulikud, kuigi hirmutavad ja valulised.

Hoidu nendest, kes julgustavad sind oma tundeid peitma, öeldes: „Ole tugev!”
See on vale – ole sina ise! Austa oma tundeid.
Luba endal leinata seda, mis oli ja seda, mis oleks võinud olla.

Meil on tavaks kõrgelt hinnata inimesi, kes oma koormat vaikides kannavad selle asemel, et julgustada neid oma kaotusvalu väljendama. Väljendamata tunded, nagu näiteks varjatud viha, tekitavad hiljem probleeme.

Erinevate emotsioonidega toimetulek

Rõõm!
Tore! Hästi! Küll on hea!
Lõdvestunud või süda lööb kiiremini, kiirenenud hingamine, positiivne elevus
Kaasaminemine, kiitmine, tänu väljendamine, positiivsed ütlused, positiivsed tegevused
Viha ärrituvus, kannatamatus, pettumus, solvumine või solvamine, rahutus, raev, trots
Kõik on halb, vaenulik. Probleeme on tohutult. Teised on ebaõiglased. Minuga ei arvestata. Mind on ebaõiglaselt koheldud. Mind on ära kasutatud. Ma olen hüljatud. See pole õiglane! Ma ei kannata seda! Seisa enda eest! Võitle!
Soov/tung rünnata Adrenaliini tõus Pinge Energia tõus Kiirenenud hingamine Südamekloppimine Keskendumisraskused
Vastandumine Õiendamine Vali hääletoon Tusatsemine Nähvamine Vandumine Karjumine Sarkastilised ütlused Füüsiline kallaletung
Ärevus, närvilisus, hirm, paanika, piin, tardumus
Ohu või oma toimetuleku ülehindamine Nüüd see juhtub! Ma ei tule sellega toime! Mis siis, kui..?
Soov põgeneda või vältida Adrenaliini tõus Pinge Õhetus Kuuma- või külmahoog Higistamine Käte- või häälevärin Südamepekslemine
Teiste inimeste või kohtade vältimine
Depressioon Kurbus, masendus, lootusetus, meeleheide, õnnetusetunne
Kaotuse ja lootusetusega seotud mõtted. Negatiivne nägemus iseendast. Ma olen väärtusetu. Midagi ei muutu paremaks. Tulevik on tume. Ma olen kõik kaotanud.
Kas eraldunud, omaette, eemaldunud või ärritunud Väsimus, apaatsus Mälu- ja keskendumise probleemid Une- ja toitumise probleemid Huvide kadumine Pinge, rahutus
Vaikne, vähese jutuga Isoleerunud, omaette hoidev Negatiivsete mõtete mõlgutamine

Mõte

Tore! Hästi! Küll on hea!

Kehaline reaktsioon

Lõdvestunud või süda lööb kiiremini, kiirenenud hingamine, positiivne elevus.

Käitumine

Kaasaminemine, kiitmine, tänu väljendamine, positiivsed ütlused, positiivsed tegevused.

ärrituvus, kannatamatus, pettumus, solvumine või solvamine, rahutus, raev, trots


Mõte

Kõik on halb, vaenulik. Probleeme on tohutult. Teised on ebaõiglased.
Minuga ei arvestata.
Mind on ebaõiglaselt koheldud.
Mind on ära kasutatud.
Ma olen hüljatud.
See pole õiglane!
Ma ei kannata seda!
Seisa enda eest!
Võitle!

Kehaline reaktsioon

Soov/tung rünnata
Adrenaliini tõus
Pinge
Energia tõus
Kiirenenud hingamine
Südamekloppimine Keskendumisraskused

Käitumine

Vastandumine
Õiendamine
Vali hääletoon
Tusatsemine
Nähvamine
Vandumine
Karjumine
Sarkastilised ütlused
Füüsiline kallaletung


Mõte

Ohu või oma toimetuleku ülehindamine
Nüüd see juhtub!
Ma ei tule sellega toime!
Mis siis, kui..?

Kehaline reaktsioon

Soov põgeneda või vältida
Adrenaliini tõus
Pinge
Õhetus
Kuuma- või külmahoog
Higistamine
Käte- või häälevärin
Südamepekslemine

Käitumine

Teiste inimeste või kohtade vältimine

Mõte

Kaotuse ja lootusetusega seotud mõtted. Negatiivne nägemus iseendast. Ma olen väärtusetu.
Midagi ei muutu paremaks.
Tulevik on tume.
Ma olen kõik kaotanud.

Kehaline reaktsioon

Kas eraldunud, omaette, eemaldunud või ärritunud
Väsimus, apaatsus
Mälu- ja keskendumise probleemid
Une- ja toitumise probleemid
Huvide kadumine
Pinge, rahutus

Käitumine

Vaikne, vähese jutuga
Isoleerunud, omaette hoidev
Negatiivsete mõtete mõlgutamine

Emotsioonide tööleht “Lõpeta laused”

Hey! I am first heading line feel free to change me

Emotsioonide tööleht “Kuidas ma ennast tunnen?”

Põhiemotsioonid

Põhiemotsioonideks peetakse neid emotsioone, mis on omased enamikele inimestele, olenemata kultuurist. Arvatakse, et põhiemotsioonid on olemas sünnist saadik, alguses on need mitteteadlikud ning et kõik inimesed kogevad ja väljendavad neid sarnaselt.

Emotsioonide uurija Paul Ekmani arvates on olemas teatud hulk emotsioone, mis erinevad üksteisest kvalitatiivselt – nii antava hinnangu, põhjustavate sündmuste, käitumuslike vastuste kui ka kehalise kogemuse osas. Ta tõestas, et erinevad maailma rahvad, sõltumata rassist, keelest ja kultuurilisest arengust, tunnevad ära vähemalt kuus põhiemotsiooni, kuigi äratundmisviisis endas võib olla kultuurilisi erinevusi.

Viha

raev, vimm, pettumus, ärritus, nördimus, solvumus, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vägivaldus

Vastikus

põlgus, põlastus, halvakspanu, jälestus, vastumeelsus, ebameeldivuse tunne, ärritus

Hirm

ärevus, kartus, närvilisus, mure, jahmatus, halb eelaimus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus, paanika

Emotsionaalsed seisundid

Emotsionaalne seisund on tingitud konkreetsest põhjusest ja on mööduv. Seisundeid saab jagada tekkekiiruse, tugevuse ja kestuse alusel järgnevalt:

Meeleolu mõjutab inimese mõtlemist, käitumist, tegevust jne. Suhteliselt nõrga seisundina kujuneb meeleolu üsna aeglaselt ja võib püsida kaua. Meeleolu mõjutavad inimese tervislik seisund, elusündmused, teised inimesed, aastaajad, ilm jne.

Afekt on emotsionaalne plahvatus, mis tekib kiiresti, on väga tugev, kestab lühikest aega, enesekontroll väheneb või kaob. Afekt võib olla sõltuvalt sündmusest positiivne või negatiivne. Vahel inimene hiljem ei mäleta, mis afekti ajal toimus.

Frustratsioon on pingeseisund, mis tekib, kui inimene ei saa mingi välise takistuse tõttu saavutada oma eesmärki. Rahulolematus ületab inimese talumisvõime ning sellega kaasnevad negatiivsed emotsioonid – nt ärritumine või pettumus.

Stress on oma olemuselt kohanemisreaktsioon, organismi vastus keskkonna nõudmistele.
Eristatakse kahte liiki stressi ehk pinget:
•eustress – mõjub soodsalt ja toetab kohanemist;
•distress – takistab tegevust, mõjub negatiivselt enesetundele ja tervisele.
Stress võib seega olla hea või halb, see võib motiveerida ja stimuleerida, kuid see võib tekitada ka ebameeldivaid kõrvalmõjusid (ärevus, depressioon, unehäired, somaatilised haigused jm).

Kirg on väga tugev ja pika kestusega emotsionaalne seisund, mis koondab inimese mõtted ja energia teatud eesmärgile. Kirg võib kesta nii kogu elu kui ka lühikest aega.

Emotsioonide väljendumine

Keeles on hulk sõnu, mis kirjeldavad emotsionaalset seisundit. Emotsioonikirjelduste paljusus koondub kahe suure teema – positiivne ja negatiivne ümber. Aga vastupidiselt keelelisele kogemusele ei ole negatiivsed emotsioonid positiivsete vastandid. Kui inimene tunneb suurt rõõmu, siis ei ütle see midagi selle kohta, kui palju või tugevalt kogeb ta samaaegselt kurbust, vastikust või pettumust. Sama kehtib ka vastupidiselt.

Emotsioone kirjeldavad sõnad on olemas kõigis keeltes – emotsiooniväljendused on üldinimlikuks suhtlusvahendiks. Kuigi positiivseid emotsioone kirjeldavaid sõnu on keeltes vähem kui negatiivseid sõnu, kasutatakse positiivseid sagedamini.

Emotsioonide väljendamise sotsiaalsed reeglid ütlevad meile, millal on kohane mingit

emotsiooni välja näidata. Emotsioonide väljendamise sotsiaalsed reegleid täidetakse kolmel meetodil:

  • maskeerimine on katse emotsiooni peita;
  • moduleerimine on emotsionaalse miimika suurendamine või vähendamine;
  • simuleerimine on katse väljendada emotsiooni, mida antud hetkel ei ole.

Emotsioonide väljendamise sotsiaalsed reeglid on kultuurispetsiifilised.

Näotagasiside

Kas on mingit tõde selles vanas idees, et rõõmsa näo pähetegemine muudab tuju paremaks?

Uurimused kinnitavad seda. Hüpoteesi, et meie miimika mõjutab meie emotsionaalset kogemust, nimetatakse näotagasiside hüpoteesiks.

Näotagasiside hüpoteesi testimiseks paluti katseisikutel kujutleda üht kahest näolihaste kokkutõmbumisseisundist slaidide vaatlemise ajal. Näolihaste kontraktsioonid vastasid rõõmsatele või vihastele näoilmetele, ent katseisikud polnud sellest teadlikud. Katseisikud väitsid, et õnnelike nägudega slaidid muutsid neid rõõmsamaks ja vähem vihaseks ning vihaste nägudega slaidid muutsid neid õnnetumate ning vihasemateks.

Üllatus Tõsta kulmud nii üles, et laubale tekiks kortsud, ava silmalaud laialt, nii et iiriste kohal olev silmavalge paistaks, lõdvesta suu ümbruse lihased ja lase lõug kergelt rippu.

Viha Tõmba kulmud alla ja keskele kokku; pinguta oma alumisi lauge; suru huuled sirgelt horisontaalselt kokku.

Rõõm Tõsta suurnurgad üles ja naerata, kissita samal ajal silmi, võid ka laginal naerda.

Emotsioonid väljenduvad ka meie kehas, tekitades füsioloogilisi tundmuseid ja reaktsioone. Soomes viidi läbi uurimus, et tuvastada, millises kehapiirkonnas me mingit emotsiooni kogeme või tajume. Näiteks ärevus väljendub enim valu ja pingega rinnapiirkonnas, armumine aga tekitab sooja ja naudingulise kogemuse kogu kehas.

Kus emotsioonid asuvad?

Emotsioonide avaldumises osaleb koostöös  mitu erinevat ajupiirkonda.


Kumb nägu tundub kurvem?

Enamikele inimestele tundub, et parempoolsem nägu on natuke rõõmsam kui vasakpoolne. Tegelikult on näod identsed, kuid üks on teise peegelpilt. Kuna parem poolkera kontrollib vasakut kehapoolt ja vastupidi, siis suunurga asend vasakul pool on emotsioonide hindamisel olulisem kui täpselt sama suunurk paremas näopooles. Ehk siis emotsioonide regulatsioonis peetakse domineerivaks paremat ajupoolkera. Parem ajupoolkera domineerib emotsionaalse stiimuli äratundmisel ning vasak ajupoolkera domineerib emotsionaalses läbielamises.

 

Emotsionaalsed reaktsioonid, nagu kõik teisedki reaktsioonid, seostuvad inimese elukogemusega. Tingitud emotsionaalne reaktsioon on niisuguse neutraalse stiimuli poolt esile kutsutud reaktsioon, mis toimib koos tegeliku stiimuliga. Nt koera nägemine toob otsekohe esile hirmutunde inimesel, kes on kunagi koeralt hammustada saanud. Sellist õppimisprotsessi nimetatakse klassikaliseks tingituseks. Mittespetsiifilised reaktsioonid kaovad, kui organism õpib kahjulikku stimulatsiooni lõpetama, vältima või vähendama. Tingitud emotsionaalse vastuse tekkimise eest peetakse vastutavaks oimusagaras paiknevat mandelkeha (amygdala).

Mandelkeha omab ühendusi sensoorsete keskuste ja emotsiooni väljenduslikku, vegetatiivset ja hormonaalset reaktsiooni kontrollivate süsteemide vahel. Mandelkeha kahjustus katkestab kõik tingitud emotsionaalse reaktsiooni komponendid. Inimesed, kellel on mandelkeha kahjustus, ei tunne ära hirmunud näoilmet, ei suuda seda joonistada ja ei tunne ära tüüpiliselt hirmu tekitavaid helisid. Emotsioonide mäletamine on seotud hippokampusega.