„Kujutle üht suurt kasti, konteinerit, mis on piisavalt suur, et sinna mahuks ära iga häiriv asi, kuid ära keskendu ühelegi häirivale asjale või kujutlusele. Sellel kastil on kaas, mis käib lukku. Võid panna kastile ka sildi, mis ütleb „ mitte praegu, hiljem“. Sa saad kaant avada ja sulgeda, kui tahad midagi välja võtta ja sisse panna, vähehaaval korraga. Kasti võib avada ainult siis, kui see on vajalik selleks, et asjadest aru saada, sellele mõtlemine aitab paremini olukorda mõista või on vaja emotsioone käsitleda või probleeme lahendada. Hea on, kui on keegi, kes sind selles toetab. Eesmärk on, et tegelemine oleks sulle jõukohane ja sa saaksid ise valida sobiva aja selle häiriva asjaga tegelemiseks.

Sest tegeleda on vaja.

Võid kujutada ette ka faili, millele paned nime ja salvestad selle oma arvutisse. Kui vaja selle faili sisu kätte saada, siis leiad selle faili hõlpsasti üles ja ta ei pääse sind häirima sulle ebasobival ajal (nt kui oled tunnis või õpid).

Võid luua konteineri ka helide, lõhnade jaoks. Võid panna häirivad helid või sõnad mõnele sulle sobivale elektroonilisele andmekandjale.

Kujuta ette, et jõgi voolab, viib kaasa lehed. Vool viib koos lehtedega ära ka sinu pealetükkivad mõtted, need lähevad vooluga kaasa.

Saada tugevad  emotsioonid kosmosesse või ookeani põhja.

• Hinga 3-4 korda sügavalt sisse ja välja
• Suru käed rusikasse ja lase siis lõdvaks
• Välja hingates ütle “lõdvestan”
• Kujuta ette, et sa hoiad ärevust rusikates ning see kaob ära, kui sa lõdvestad rusikad

Viimane pinge kaob, kui käsi raputad.

Nii püsid oleviku turvalisuses kui keskkond on turvaline, siis VÕID tunda end turvaliselt

Nimeta ruumis 3-5 neutraalset:

• asja, mida näed (nt. värvi või kuju järgi);
• mida kuuled (nt. telefon heliseb, tramm sõidab, kell tiksub, keegi räägib);
• mida keha tunneb (nt. puust käetuge, tooli istumise all, selga vastu tooli, varbaid kinganinas).

• Sea end mugavasse asendisse. Keskendu hetkeks hingamisele, pane tähele kuidas sa sisse ja kuidas välja hingad. Kui märkad mõtteid, siis vaata neid kui pilvi, mis liiguvad, ja millele otsustad mitte tähelepanu pöörata, ja keskendu taas hingamisele. Pingutada pole vaja.
• Jälgi, kuidas lihased (kaelalihased, õlapiirkond, kõhu- ja seljalihased) lõõgastuvad ja keha rahuneb. Jätka ühtlast hingamist.
• Nüüd kujutle end meelepärasesse kohta, kus sul on rahulik ja turvaline olla. See võib olla koht sinu praegusest elust või varasemast ajast, see võib olla ka väljamõeldud koht. Oluline on, et see koht sinu meele sees seostub turvalise ja kaitstud tundega.
• Pane tähele, millised on värvid, millised on helid, pane tähele lõhnasid.
• Pane tähele, milline on emotsioon. Koge, kuidas sind valdab kindlustunne ja rahu.
• Kui su keha tunneb end turvaliselt ja rahulikult, siis sa võid seda head tunnet veel suurendada, tehes kordamööda vasaku ja parema käega näiteks põlvedele ühe patsu; näiteks vasak-parem, vasak-parem, kokku 6 korda. Nii salvestad selle hea tunde oma kehamälusse.
• Lõpetuseks ütle endale „Kui avan silmad ja tunnen end kindlana ja rahulikuna.“

•  Hinga läbi nina – pikad, aeglased, ühtlased, vaiksed  hingetõmbed
•  Püüa hingata diafragmaga. Sisse hingates diafragma tõuseb, välja hingates vajub. Lõdvesta rinnakorv. See ei tõuse ega lange palju. Võid panna ühe käe diafragmale ja teise rinnale. Nii saad jälgida, missuguse kohaga sa hingad. Hingates nii sisse kui välja, loe neljani.
• Tähtis on, et väljahingamine kestaks vähemalt niisama kaua kui sissehingamine. Kui keskendusid väljahingamisele, on kergem sissehingamist pikendada.
• Harjuta iga päev 5-10 minutit.
• Lisaharjutus. Lõdvestav hingamine: sisse hingates lausu endamisi „rahu“, välja hingates „lõdvestu“.