Kuidas end ise aidata?

Kuidas oma kehasse paremini suhtuda:

Kanna riideid, milles tunned end mugavat. Vali riideid selle järgi, mis sulle meeldib, mitte selle järgi, kuidas teistele muljet avaldada.

Mõtle oma negatiivsetele ja enesekriitilistele mõtetele. Kui sulle tulevad jälle ennast halvustavad ja enesekriitilised mõtted, siis analüüsi neid – miks sa endast niimoodi mõtled? Mis alust on sul endast niimoodi mõelda? Kas saaksid endast ka teisiti mõelda? Kuidas keegi teine samas olukorras mõtleks? See, et sulle midagi tundub, ei tähenda, et see tegelikult ka on.

Hoia kaalust eemale. Juhul, kui on tarvis su kaalu jälgida, siis jäta see töö arstidele. Su kaalunumber ei tohiks kunagi mõjutada su enesehinnangut.

Hoia eemale moeajakirjadest. Kui sa ei ole päris veendunud, et pildid neis ajakirjades ei peegelda tõelist elu, hoia neist ajakirjapiltidest eemale.

Tee nimekiri enda headest omadustest, mis ei ole seotud su välimuse ja kehaga. Kui mõtled oma lähedaste peale, siis sa tegelikult ju ei mõtle nende välimusele. Mõtle sellele, mis on sinu jaoks kõige olulisem sinu kõige kallimate juures ning mida nemad peavad kõige olulisemaks sinu juures

Liigu ja tunne sellest rõõmu. (Juhul, kui su kehakaal ei ole sedavõrd alanenud, et see on vastunäidustatud.).

Tee nimekiri sellest, mis sulle oma keha juures meeldib. Selle asemel, et keskenduda sellele, mis sulle ei meeldi, mõtle aina rohkem sellele, mis sulle meeldib.

Tee oma kehale head. Võimalusel mine massaaži, maniküüri või kosmeetiku juurde. Tee endale mõnus vann, kasuta hästilõhnavaid kehakreeme.

Kui üritad söömishäirega toime tulla, siis kindlasti:

  • ava end usaldusväärsetele inimestele
  • halva enesetunde korral ürita leida lohutust teistest inimestest, mitte söögist
  • lase oma tunnetel tulla ja minna – ära karda neid
  • ole oma tunnetele avatud

 

ja kindlasti:

  • ära teeskle, et tunned end teisiti, kui tegelikult tunned
  • ära luba inimestel alandada või häbistada ennast oma tunnete pärast
  • ära väldi emotsioone, kuna need tunduvad ebamugavad
  • ära karda, et sa ei kannata oma tundeid välja
  • ära keskendu toidule, kui koged valusat emotsiooni

Kuidas söömishäire puhul tervislikumalt süüa:

  • Uuri tervisliku toitumise kohta. Kui saad teada, kuidas tervislikult toituda, saad teha ka paremaid valikuid.
  • Söö regulaarselt. Söö umbes iga kolme tunni tagant ning planeeri oma söögikorrad juba varem ette. Ära jäta söögikordi vahele!
  • Ole veidi paindlik rangete söömisreeglitega. Ranged söömisreeglid soodustavad anoreksiale ja buliimiale iseloomulikku käitumist. Näiteks kui sul on reegel, et sa ei söö kunagi magustoitu, siis proovi mõelda, et sa ei söö magustoitu iga päev.
  • Ära pea dieeti. Tervislik toitumine ning dieetidest loobumine aitab kõige enam vältida kaalus juurde võtmist.

Kui on raske olla, siis proovi kohe järgmist:

  • Helista sõbrale
  • Kuula muusikat
  • Mängi koduloomaga
  • Loe mõnusat raamatut
  • Jaluta
  • Kirjuta päevikut
  • Mine kinno
  • Mine õue, loodusesse

Tihti juhtub, et isegi, kuigi sul on olemas arst või psühholoog, on igapäevaste katsumustega toimetulek endiselt keeruline. Sellisel juhul võib haigusega võitlemiseks vaja olla midagi enamat. Selleks võivad olla meelespead või teatud protseduurid ja rituaalid, näiteks ohumärkide tajumisel koheselt kindlale isikule helistamine. On väga oluline, et ka sina leiaksid endale selle miski, mis just sind igapäevaselt aitaks. Ühel hetkel võib see päästa sind haigusega kaasnevatest keerulistest situatsioonidest, sest toimetuleku mehhanism on muutunud ning sa oled paranemisel suure sammu edasi astunud. Järgnevalt on välja toodud mõned sellised „abimehed“.

Hakka pidama päevikut, mis kannab nime „Asjad, mille eest ma tänulik olen“ ning täida seda igal õhtul. Isegi siis, kui sa ei suuda välja mõelda üle ühe asja. Kirjuta üles iga pisimgi asi, mille eest tänulik oled! Päeviku eesmärgiks on veenda ennast, et tervenemine on oluline ning pakkuda vastust küsimusele, miks. Ole tänulik kõikide positiivsete asjade eest oma elus!

Kirjuta märkmepaberitele positiivse sisuga hüüdlauseid ning kleebi need kõikjale endale nähtavatesse kohtadesse oma korteris või toas. Pole just alati lihtne öelda, et oled väärtuslik või äge, eriti tervenemise algusjärgus. Seega võiksid need väikesed meeldetuletajad sind esialgu aidata.

.

Kui tunned tungi liiga palju süüa, oksendada või söömist piirata, siis püüa mõelda oma tunnetele. Kirjuta esmalt üles emotsioonid ja mõtted, mis antud hetkel sinu peas ringlevad ning järgnevalt see, kuidas kavatsed nendega toime tulla ja miks see sinu jaoks oluline on. Ainuüksi sellega oled astunud sammu, et oma tunnetega teistmoodi hakkama saada ning see muutub edaspidi järjest kergemaks!

Koosta kirjalik pöördumine oma söömishäire poole. Võid „talle“ ka nime anda. Kirjuta kõigest, mida tema juures vihkad ning kuidas tema olemasolu sind takistab. Kui vaja, kasuta tõeliselt ebaviisakat kõneviisi ning ütle talle, mida halba ta sulle teinud on ja miks sa tahad temast igaveseks lahti saada. Nüüd „saada“ kiri ära: murra see kokku, kortsuta ning põleta või kustuta ära. Seda harjutust võid vajadusel läbi teha mitmeid kordi, et vabastada endasse kogunenud viha ja frustratsioon.

Kirjuta oma eesmärkidest, unistustest ja täna end, et oled olemas! Too kirjas välja iseloomujooned, mis sulle enda juures meeldivad ning miks soovid paraneda. Jäta kiri käepärasesse kohta ja loe seda kasvõi iga päev või ava see siis, kui seisad silmitsi raske hetkega. Endale kirjutamine on veel üks hakkamasaamise mehhanism ning kirja lugemine aitab sul iseendasse paremini suhtuda.

Pealetükkivate mõtete ohjamine

  • Kirjuta mõtted üksikasjalikult üles
  • Muuda tekst “tobedateks” laulusõnadeks, mida võid omaette laulda
  • Pane mõtted uude järjestusse, loe neid tagant ettepoole, tee mõni “naljakas” muutus
  • Kasuta jõulisi mõtteid või toimetulekut väljendavaid väiteid: näiteks ma teen, mida suudan, ma saan abi, ma tulen toime

Mõtete peatamine

Sobib pealetükkivate häirivate mõtete ohjamiseks

  • Leia pealetükkiv mõte.
  • Kui see on leitud, ütle “stopp”.
  • Kui keegi on läheduses, tee seda vaikselt endamisi.
  • Valmista ette asendusmõte või –kujund, mida võid kasutada, kui oled “stopp” öelnud.
  • Korda endamisi mõnda “tugevat” mõtet, nagu “ma saan sellega hakkama”, “see läheb hästi” või “ma suudan kontrollida oma mõtteid”.
  • Harjuta seda 15 minutit päevas.
  • Kasuta iga kord kui tekivad soovimatud mõtted.
  • Kombineeri tugevaid mõtteid pealetükkivate mõtete meenutamisega.

Ekraanimeetod

Sobib pealetükkivate kujutluspiltide ohjamiseks

  • Kujutle enda ees teleriekraani ja lase pealetükkival kujutluspildil täita ekraan.
  • Kujutle, et sul on käes kaugjuhtimispult.
  • Vajuta “off” nuppu. Korda seda protseduuri.
  • Kui sa ei suuda kujutist välja lülitada, vaheta selle asemel kanalit.
  • Muuda kujutluspilti erineval viisil.

Mõtetega tegelemine

  • Hoidu mõtete mahasurumisest, kui see nõuab palju energiat – vali endale aeg nende mõtetega tegelemiseks.
  • Hoidu vältimiskäitumisest, mis takistab sul õppimast, et kõige halvem/oht on möödas.
  • Pidev aktiivsus takistab juhtunu läbitöötamist.

Mõtete kõrvalejuhtimine

Mida teha, et oma tähelepanu halbadelt asjadelt, mälestustelt kõrvale juhtida?

  • Mõtle detailselt millelegi muule algusest kuni lõpuni.
  • Tegele oma lemmiktegevustega.
  • Kuula muusikat või mängi pilli.
  • Loe raamatut, mis sind haarab.
  • Vaata huvitavat filmi.
  • Jookse, mängi palli, tee sporti.
  • Mängi lauamänge vm, pane kokku puzzlet.