Kuidas end ise aidata?

Kuidas oma kehasse paremini suhtuda:

Kanna riideid, milles tunned end mugavat. Vali riideid selle järgi, mis sulle meeldib, mitte selle järgi, kuidas teistele muljet avaldada.

Mõtle oma negatiivsetele ja enesekriitilistele mõtetele. Kui sulle tulevad jälle ennast halvustavad ja enesekriitilised mõtted, siis analüüsi neid – miks sa endast niimoodi mõtled? Mis alust on sul endast niimoodi mõelda? Kas saaksid endast ka teisiti mõelda? Kuidas keegi teine samas olukorras mõtleks? See, et sulle midagi tundub, ei tähenda, et see tegelikult ka on.

Hoia kaalust eemale. Juhul, kui on tarvis su kaalu jälgida, siis jäta see töö arstidele. Su kaalunumber ei tohiks kunagi mõjutada su enesehinnangut.

Hoia eemale moeajakirjadest. Kui sa ei ole päris veendunud, et pildid neis ajakirjades ei peegelda tõelist elu, hoia neist ajakirjapiltidest eemale.

Tee nimekiri enda headest omadustest, mis ei ole seotud su välimuse ja kehaga. Kui mõtled oma lähedaste peale, siis sa tegelikult ju ei mõtle nende välimusele. Mõtle sellele, mis on sinu jaoks kõige olulisem sinu kõige kallimate juures ning mida nemad peavad kõige olulisemaks sinu juures

Liigu ja tunne sellest rõõmu. (Juhul, kui su kehakaal ei ole sedavõrd alanenud, et see on vastunäidustatud.).

Tee nimekiri sellest, mis sulle oma keha juures meeldib. Selle asemel, et keskenduda sellele, mis sulle ei meeldi, mõtle aina rohkem sellele, mis sulle meeldib.

Tee oma kehale head. Võimalusel mine massaaži, maniküüri või kosmeetiku juurde. Tee endale mõnus vann, kasuta hästilõhnavaid kehakreeme.

Kui üritad söömishäirega toime tulla, siis kindlasti:

  • ava end usaldusväärsetele inimestele
  • halva enesetunde korral ürita leida lohutust teistest inimestest, mitte söögist
  • lase oma tunnetel tulla ja minna – ära karda neid
  • ole oma tunnetele avatud

 

ja kindlasti:

  • ära teeskle, et tunned end teisiti, kui tegelikult tunned
  • ära luba inimestel alandada või häbistada ennast oma tunnete pärast
  • ära väldi emotsioone, kuna need tunduvad ebamugavad
  • ära karda, et sa ei kannata oma tundeid välja
  • ära keskendu toidule, kui koged valusat emotsiooni

Kuidas söömishäire puhul tervislikumalt süüa:

  • Uuri tervisliku toitumise kohta. Kui saad teada, kuidas tervislikult toituda, saad teha ka paremaid valikuid.
  • Söö regulaarselt. Söö umbes iga kolme tunni tagant ning planeeri oma söögikorrad juba varem ette. Ära jäta söögikordi vahele!
  • Ole veidi paindlik rangete söömisreeglitega. Ranged söömisreeglid soodustavad anoreksiale ja buliimiale iseloomulikku käitumist. Näiteks kui sul on reegel, et sa ei söö kunagi magustoitu, siis proovi mõelda, et sa ei söö magustoitu iga päev.
  • Ära pea dieeti. Tervislik toitumine ning dieetidest loobumine aitab kõige enam vältida kaalus juurde võtmist.

Kui on raske olla, siis proovi kohe järgmist:

  • Helista sõbrale
  • Kuula muusikat
  • Mängi koduloomaga
  • Loe mõnusat raamatut
  • Jaluta
  • Kirjuta päevikut
  • Mine kinno
  • Mine õue, loodusesse

Mis on ärevus?

Ärevus on meie keha reaktsioon nii reaalse ohu kui ka meie jaoks oluliste sündmuste korral. Ärevus on nagu seesmine häiresüsteem. Ta valmistab meid ohuks ette ja aitab meie kehal valmistuda ohuga toimetulekuks. Näiteks võimaldab ärevus hüpata meil kiirendava autol eest ära. Ärevus aitab meil end kokku võtta ja anda endast parim eksamiteks õppides. Ärevus on midagi sellist, mida kogevad kõik inimesed. Ärevust mitte tundvaid inimesi ei ole olemas!

Kui ma olen ärev, siis mis minuga toimub?

Ärevus mõjutab meie mõtteid, keha ja käitumist. Tõelise ohuga silmitsi seistes on Su mõtted murelikud. Su keha valmistub Sind ohu korral aitama. Ja see võimaldab Sul ohu eest kas põgeneda või valmistuda sellega võitlema. Seega ärevus kaitseb Sind. Ärevus on miski, mille abil oleme me suutnud liigina püsima jääda. Ärevuseta oleksime juba ammu väljasurnud.

Mis minuga veel toimub, kui olen ärev

Ärevus mõjutab meie mõtteid, keha ja käitumist. Kujuta ette, et jalutad väljas ja äkki hakkab suur koer teisel pool aeda haukuma. Sulle kargavad pähe mõtted nagu: “Mis siis, kui ta pääseb üle aia ja ründab mind?!” Ka su keha reageerib (silmapupillid laienevad, süda taob kiiremini, lihased tõmbuvad pingule). Võimalik, et võpatad, kiirendad sammu või hoopis tardud paigale.

Ärevuse puhul kasutatakse sageli väljendit “fight-flight-freeze” (põgene ja/või võitle reaktsioon). Mis see on?

See on automaatne reaktsioon, mis aitab Sul ohuga toime tulla. Näiteks kui tunned, et Sind rünnatakse, võid päris kärmelt reageerida ja vastu rünnata.

Kui aga näiteks on tegemist seltskonnaüritusega, kus on võõrad inimesed ja Sul on seetõttu ebamugav, võib Sul tekkida soov neid inimesi vältida (üldse sinna üritusele mitte minna).

Mõnikord võid ohu korral aga ka hoopis tarduda ja loota, sind ei panda tähele.

Võib juhtuda, et näiteks kui õpetaja esitab mõne küsimuse, läheb su pea hoopis tühjaks.

See “põgene ja võitle reaktsioon” on tegelikult päris äge. See on looduse poolt antud lisavõime, mida saad enda kaitsmiseks rakendada.