Kuula ja vaata teiste kogemusi seoses autismispektrihäiretega

Me kõik oleme natukene erinevad. Mõni on pikem, teine on blondim ja kolmas kannab prille. Sellised erinevused on lausa silmaga näha. Osad erinevused ei paista aga esmapilgul üldse välja. Näiteks nagu autismispektri häire. Igal aastal saab Eestis 150 inimest sellise diagnoosi. Kuid mis see autism siis on? Vaata lähemalt Eesti Puuetega Inimeste Koja tellimusel valmistatud õppefilmist.

Kuidas ennast autismispektriga toimetulekul toetada?

Autismispektriga või autistlike joontega võib kaasneda mitmeid raskusi, mis on eelkõige seotud sotsiaalse suhtlemisega:

  • Mõnedel noortel võivad, eriti koolivahetuse, istuma jäämise või õpetajate vahetumise korral tekkida suured raskused koolis käimisega, kuna kohaneda on äärmiselt raske.
  • Teised võivad sattuda halva käitumisega või kuritegelikesse kampadesse, kuna ei taju sotsiaalseid reegleid ja teiste inimeste kavatsusi.
  • Tavalistest lastest oluliselt rohkem autistlikke lapsi kannatab koolikiusamise all, kuna nende käitumine võib olla omapärane, teistest väga palju erinev või silmatorkav.

Võib olla raske taluda ootamatusi ja ennustamatuid olukordi, raske on kohaneda muutuste, uue keskkonna ja inimestega. Nagu kõigil inimestel, võivad need raskused autismispektris inimestel tekitada suurt ärevust ja depressiooni, mille vastu saab abi otsida.

Alati ei pruugi autistlikud jooned olla nii silmatorkavad. Sa võid kogeda ebamugavustunnet sotsiaalsetes olukordades, ärevust, konflikte eakaaslastega või kohanemisraskusi. Sa võid tunda end teistsugusena. Kõigel sellel võib olla ka muid seletusi, kuid kaaluda võib ka kergemaid autistlikke jooni.

Mida ma peaks tegema, kui mul on palju ülalkirjeldatud jooni? Kas ma olen siis autist?

Nagu öeldud, on paljudel inimestel mõningaid ülalkirjeldatud jooni. Ühel või teisel moel võib meil olla aeg-ajalt raske teistest inimestest aru saada, võib olla tundlikkust lõhnade või helide suhtes jne. Kui tunned, et tahaksid täpsemini aru saada, kas Sinu raskused võivad olla seotud autistlike joontega, tasub aru pidada (laste)psühhiaatriga.

Kui Sa märkad, et Sul on palju autismispektriga kaasnevaid tunnuseid, pea aru mõne usaldusväärse inimesega. Kui Sul on küsimusi, mida üks või teine väljend või žest tähendab, küsi hea sõbra või täiskasvanu käest. Jälgi ja õpi, kuidas teised käituvad, sest suur osa sotsiaalsetest oskustest on õpitavad. Loe siit: kuidas olla hea sõber; lahendada tülisid; käituda kiusamise korral.

Kui Sul on diagnoositud mõni autismispektri häire, pea meeles, et see ei takista Sind milleski! Loomulikult tuleb olla oma raskustest teadlik, kuid samamoodi tuleb mõelda oma headele külgedele. Sa võid tunda end teistest väga erinevana, aga Sul võib olla omadusi ja jooni, mida mitte kellelgi Sinu tuttavatest ei ole! Näiteks saavad autismispektris  inimesed sageli ära kasutada oma erihuvisid ja -võimeid ning töötada erialadel, kus neid vaja läheb. Kuigi Sul ei tule suhtlemine alati hästi välja või on raske teistest inimestest aru saada, võid Sa olla suurepärane teadlane, kirjanik või matemaatik!

Arvatakse, et nii W.A. Mozartil, Albert Einsteinil, Isaac Newtonil, Michelangelol, Bob Dylanil, Bill Gatesil, Andy Warholil, Courtney Love’il, Woody Allenil kui Michael Jacksonil on (esinenud) palju autistlikke jooni. Märka, mis Sinul hästi välja tuleb, ja arenda seda edasi! Suhtle inimestega, kes sulle meeldivad, ja usu, et on olemas inimesed, kellele Sa meeldid just sellisena, nagu Sa oled.

Autismispekter

Mis on autism?

Autism on viis, kuidas mõne inimese aju töötab. See mõjutab, kuidas ta mõtleb, tunneb, suhtleb ja maailma tajub. Autism ei ole haigus ega midagi, mida peaks „parandama“. See on lihtsalt üks osa inimeste mitmekesisusest.

 

Kuidas autism võib välja paista?

Autism on spekter, mis tähendab, et see avaldub igal inimesel erinevalt. Mõned inimesed vajavad rohkem tuge, teised saavad hästi iseseisvalt hakkama. Siin on mõned näited, kuidas autism võib avalduda:

 

Raskused sõprade leidmisel või vestluste pidamisel

Väga tugev huvi mingi kindla teema vastu (nt rongid, loomad, arvutimängud)

Vajadus rutiini ja korduvate tegevuste järele

Tundlikkus helide, valguse või puudutuste suhtes

Raskused emotsioonide mõistmisel või väljendamisel

 

Kõik need omadused ei pruugi kõigil ühtemoodi esineda – iga autistlik inimene on erinev.

 

Miks mõned inimesed on autistlikud?

Teadlased usuvad, et autismi põhjustavad geneetika ja keskkond koos. See tähendab, et autism ei teki kellegi süül ega ole seotud kasvatuse või iseloomuga. Autismi tunnused ilmnevad tavaliselt juba varases lapsepõlves, aga mõnikord märgatakse neid alles hiljem – näiteks koolis või teismeeas.

 

Neurodiversiteedi vaade

Neurodiversiteedi mõtteviis ütleb, et inimeste ajud töötavad erinevalt – ja see on täiesti okei. Autism ei tähenda, et keegi oleks „katki“ või „vähem normaalne“. See tähendab lihtsalt, et nad vajavad mõnes olukorras teistsugust lähenemist või tuge.

 

Kas autismiga kaasneb midagi veel?

Mõned autistlikud inimesed kogevad ka:

 

Ärevust või meeleolumuutusi

Raskusi keskendumisega (autismiga võib kaasneda ATH)

Uneprobleeme või tundlikku seedimist

Need ei ole autismi osa, aga võivad esineda koos sellega.

 

Kuidas saab toetada?

Autism ei kao ära, aga toetus ja mõistmine on abiks.

 

Näiteks:

 

Kõneteraapia või sotsiaalsete oskuste harjutamine

Turvaline ja selge keskkond, kus on vähem ootamatusi

Sõbrad ja täiskasvanud, kes mõistavad, ega ei tee nalja erinevuste üle

 

Oluline on, et autistlik inimene saab olla tema ise ja tunda end väärtusliku osana ühiskonnast.

 

 Mida võiks meeles pidada?

 

Autism ei ole halb ega hea – see on lihtsalt teistsugune

Autistlikud inimesed võivad olla loovad, põhjalikud, ausad ja tähelepanelikud

Kõik inimesed väärivad lugupidamist ja võimalust olla nemad ise

 

Allikad:

www.who.int

www.nimh.nih.gov