Kas on mõistlik oodata, et 1. klassi laps oskab suhetes ettetulevaid konflikte lahendada nii, et mõlema osapoole vajadused saavad arvestatud? Või rakendada aktiivse kuulamise oskust? Ilmselt mitte, sest sotsiaalsete oskuste omandamises ja kasutamises on oma arenguline loogika, mis on eelkõige seotud lapse kognitiivse arenguga, aga ka arendavate keskkondadega, milles laps tegutseb. Loe sellest lähemalt Tropi ja Saati raamatust lk-l 78–82. Samas võib laste areng sotsiaal-emotsionaalses vallas olla väga erinev ning vajada täiendavate oskuste õpetamist.
Arendustegevuste kavandamiseks ja tulemuslikkusest teadasaamiseks on tarvis laste sotsiaalseid oskusi hinnata. Siinkohal ei räägi me hinde panemisest, vaid pädevuse komponentide avaldumise taseme, eakohasuse ja arenguliste muutuste jälgimisest.
Ühtset ja ideaalset mõõdupuud kasutuses ei ole. Oluline on koguda infot erinevatel viisidel ja erinevatest allikatest ning otsuste tegemiseks kogunenud andmeid koos arvestada. Hindamisviisid on erineva spetsiifilisusega, alates õpetaja loomulikust märkamisest kuni käitumise funktsionaalse analüüsini. Mujal maailmas kasutavad õpetajad erinevaid varajase märkamise teste ning spetsiifilisemaid hindamisvahendeid, Eestis on neid veel vähe.
Mida saab õpetaja õpilase SE-pädevuse hindamiseks teha?
- Vaadelda õpilase käitumist ja toimetulekut suhete ja iseendaga, kui ta on erinevates olukordades (nt kuidas reageerib pingelises tunniolukorras, reguleerib ärevust või liitub teiste tegevustesse).
- Vestelda õpilasega jooksvalt sellest, kuidas tal suhete ja tunnetega läheb ning kuidas end klassis ja koos klassikaaslastega tunneb.
- Kasutada õpilase enesehindamist (nt „kuidas sul täna koostööoskuste kasutamine rühmatöös läks või kuidas end tänase kontrolltöö ajal tundsid“).
- Märgata ka aeglaselt toimuvaid muutusi õpilastes, kes täiendavat SE-pädevuse arendamise tuge saavad.
Kasutada Haridus- ja Noorteameti üldpädevuste e-teste üldtasemetega, et saada võrreldavat infot üksikute õpilaste kohta või selgitada välja kogu klassi arendusvajadused.
Selleks, et hinnata laste suhtlus- ja enesemääratluspädevust, on Eestis välja töötatud komplekt eakohaseid arvutiteste. Viieaastaste laste arengu hindamise e-testis LAHE on mänguväljaku alatest suunatud just laste sotsiaalse pädevuse hindamiseks. Olemas on testid 2., 3. ja 6. klassi lastele. Nendest leiab ülevaate Haridus- ja Noorteameti veebilehelt. Testidega on kaasas väga põhjalik juhendmaterjal, mis avab kõik testis hinnatavad pädevused ning annab soovitusi nende arendamiseks. Et saada täpsemalt aimu, milliste teemade kohta testid infot annavad ning millal ja miks neid õpetajad kasutada võiksid, soovitame sul tutvuda juhendmaterjaliga.
Suhtlus- ja enesemääratluspädevuse e-testidega käib kaasas ka enesehindamise küsimustik õpetajale. Selles on kaks osa – esimene keskendub õpipädevusele, teine sotsiaalsele pädevusele. Uuri sotsiaalse pädevuse küsimustikku ja proovi seda endagi kohta täita. Mõtle, kuidas aitab õpetaja SE-pädevuse hindamine kaasa laste SE pädevuse arendamisele.
Nüüd olemegi tagasi jõudnud kursuse sissejuhatuses käsitletud õpetaja SE-pädevuse juurde. Õpetaja enda SE-pädevus mõjutab õpilaste SE-pädevuse arengut nii otseselt kui kaudselt. Meenuta siin vajaduse korral või vaata üle, mida sissejuhatuses käsitlesime.
Õpetaja teadlikkust oma SE-pädevusest on võimalik suurendada mitmel moel:
- kasutades hindamisvahendeid ja küsimustikke, nagu näiteks seda, mida just täitsid;
- oma kogemuse peegelduse abil, näiteks analüüsides viimast keerukat suhtlusolukorda ja mõeldes, millised SE-pädevuse komponendid sind selles toetasid ja mis jäi puudu;
- vaatleja kasutamine – näiteks kui mõne klassi või õpilasega on keeruline koostöist suhet saavutada, võib õpetaja kutsuda appi vaatlema tugispetsialisti või terase pilguga kolleegi, kes aitab kõrvalt näha, milles võiks lahendus peituda;
- analüüsides olemasolevaid suhteid – kui toetavad ja koostöised need on.
On ohumärk, kui õpetajal on keeruline tunnetega toime tulla ja see hakkab tema professionaalset tegutsemist häirima. Murekohaks võib pidada sedagi, kui õpetajal on sagedased konfliktid õpilaste, lastevanemate või kolleegidega või kui temaga koos murede läbirääkimise ja probleemide lahendamise asemel kurdetakse seljataga, et õpilased ei usalda õpetajat. Neid võib pidada märguanneteks vajadusest õpetaja SE-pädevused üle vaadata ja sihipärase arendamise peale mõelda.
