Eelnevad väited iseloomustasid erinevat tüüpi uskumusi, mis kirjeldavad, kuidas me mõtleme teatud omaduste sünnipärasusest, arendamise võimalikkusest ning enda rollist nende arendamisel. See omakorda mõjutab meie käitumisvalikuid.
Näiteks uskumust selle kohta, et me ei saa õppida enda tundeid kontrollima, on seostatud suurema riskiga vaimse tervise murede puhul.
Arvamus, et suhtlemisoskused on kaasasündinud, mõjutab jällegi meie osalust olukordades, kus saaksime tegeleda nende oskuste arendamisega.
Hariduse kontekstis on oluline teadvustada ka enda uskumusi SE-pädevuse arendamise rolli osas Näiteks on lasteaiaõpetajate valimil näidatud, et sageli teadvustavad õpetajad SE-pädevuse arendamise olulisust, kuid peavad emotsionaalsete aspektide arendamisel siiski olulisimaks pere rolli, mis omakorda mõjutab seda, kuidas nad ehitavad üles enda õppetegevust ja kuidas reageerivad õpilaste emotsionaalsete väljendustele.
Libista pilti ja mõtle kaasa, kuidas uskumused sotsiaal-emotsionaalsete pädevuste kohta võivad õpetaja ja õpilase suhteid mõjutada?
Järgnev osa annab ülevaate, kuidas SE-pädevus areneb ning võimaldab seeläbi paremini mõista selles kontekstis aju küpsemise protsessi (sh individuaalseid eripärasid) ja arendava keskkonna interaktsiooni. Lisaks saad rohkem tuttavaks täidesaatvate funktsioonidega, mis on oluline komponent ka SE-pädevuse juures.
Mida ütlevad SE-pädevuse arengu kohta teadusuuringud?
Kuidas mõjutavad individuaalsed eripärad toimetulekut sotsiaalsetes situatsioonides?
Neuropsühholoogia valdkonna kiire areng võimaldab paremini kirjeldada sedagi, kuidas erinevad tegurid omavahelistes suhetes mõjutavad meie sotsiaalset toimetulekut. Neid aspekte arvesse võtva SOCIAL mudeli (The biopsychosocial SOcio-Cognitive Integration of Abilities modeL) kohaselt mõjutavad sotsiaalset toimetulekut välised tegurid, milleks on näiteks nii sotsiaal-majanduslik kui kultuuritaust, kuid ka lähikeskkonna tegurid, milleks on näiteks igapäevaste suhete kvaliteet ja rakendatud kasvatusstiil ning individuaalsed tegurid, milleks on temperament, kuid ka isikuomadused ja näiteks füüsilised eripärad (sh erivajadused, nägemise-kuulmise erinev toimimine, hormonaalsed eripärad, isiksusehäired, emotsionaalsed ja käitumisraskused, autismispektri häired jm).
Aju loomuliku küpsemise ja keskkonnategurite koosmõjus kujuneb välja, kuidas sotsiaalsetes situatsioonides erinevalt reageerime ehk kuidas rakendub SE-pädevus.
Muu hulgas on oluline mõista, et kuigi tänu individuaalsetele eripäradele või arenguliselt vähem küpsetele reageeringutele võib meil olla erinevaid väljakutseid näiteks enda vaos hoidmise, mõtete avaldamise või muu SE-pädevuse komponendi võtmes, saame just neid aspekte arvesse võttes enda sotsiaalses keskkonnas toimetulekut oluliselt muuta. Tähtis on teha seda arengut arvesse võtvalt ning mitte eeldada, et keerukas sotsiaalses olukorras tuleb näiteks esimese klassi laps samamoodi toime, kui täiskasvanu. Lisaks ei saa isegi kahe täiskasvanu puhul eeldada sarnast toimetulekut, arvestades, et tõenäoliselt on nende areng olnud erinev. SE-pädevuse erinevaid komponente saab arendada igas vanuses ning igal indiviidil on enda taustast lähtudes selles veidi erinevad katsumused.
Kuidas mõjutab sotsiaalne keskkond aju arengut?
Toetudes kokkuvõttele, mille on SE-pädevuse arengut kirjeldavas ülevaates teinud Immordino-Yang jt (2018) järeldub, et ümbritsevate inimsuhete kvaliteet kodus, koolis ja töökeskkonnas mõjutab aju arengut igas vanuses. Eriti tundlikud on nendele mõjudele lapsed ja noorukid, kelle aju erinevad osad alles küpsevad. Uurimused on näidanud, et laste ja noorukite ajus, kes kogevad enda ümber rohkelt pingeid ja vastasseisu, tugevnevad rohkem need võrgustikud, mis soodustavad agressiivsuse või ärevuse ilmnemist. Tugeva stressi kogemine (sh viibimine suhtluskeskkonnas, kus on palju võistluslikkust) lühendab noorukitel teismeeas soodsat perioodi, kus aju plastilisus aitab kaasa kiirele arengule ning soodustab riskikäitumist.
Ka täiskasvanute puhul mõjutab lähisuhete kvaliteet nii kognitiivseid protsesse (sh keskendumist, keerukamaid mõtlemisoperatsioone), une kvaliteeti kui erinevaid tervise näitajaid. Igapäevases õppimise keskkonnas mõjutab ärevuse ja hirmu kogemine sedagi, kuivõrd suudame õppimisele keskenduda ning rakendada strateegiaid, mis aitavad meil põhjalikumalt õppida ja teemadest aru saada.
Mida on oluline noorukite sotsiaal-emotsionaalse arengu puhul silmas pidada?
Väikelapseea järel on üks olulisemaid aju arenguperioode noorukiiga, mille jooksul toimuvad väga kiired muutused. Immordino-Yang jt (2018) tehtud kokkuvõte kirjeldab, kuidas ühelt poolt toimub sel perioodil kiire areng ja õppimine, kuid teisalt võivad ilmneda erinevad meeleolu- ja ärevushäired, sest ollakse tundlikum stressi, sotsiaalse tõrjutuse ning unepuuduse mõjule. Aju küpsemise eripärade tõttu ollakse noorukieas rohkem tundlik sotsiaalsetele vihjetele, eakaaslaste tagasisidele ning oluliseks muutub soovitava sotsiaalse positsiooni saavutamine. Samal ajal ollakse rohkem altid riske võtma ja emotsioonide kogeminegi on intensiivsem, kuid luuakse mh oluline alus tõhusama planeerimise ja emotsioonide regulatsiooni mehhanismide tekkeks.
SE-pädevuse puhul on see tähtis aeg, kus saab koos kaaslastega ka uusi, suhete loomisele ja hoidmisele kaasa aitavaid oskusi õppida, kuid nende võimaluste loomisel tuleks väga läbi mõelda, kuidas need noorukite perspektiivi arvestades toimivad. Näiteks võib teismelisele olla väga ebamugav teiste ees üksi ettekannet teha – selle käigus on suur tõenäosus saada hinnanguid, mis ohustavad sotsiaalset staatust. Olgugi et esmapilgul võib tunduda, et selliselt arendatakse enda mõtetest rääkimise oskust, mis on samuti üks osa SE-pädevusest. Ka grupitöö, mida ei ole teadlikult juhendatud, võib noortele väga erinevaid kogemusi anda, lähtudes sellest, mis teemad vestluses esile kerkivad.
