RL olulisim osa on spetsialisti ja pere vaheline struktureeritud ent samas paindlik vestlus, mille keskmes on lapse igapäevaelu kodus, lasteaias, koolis või vabal ajal, et leida võimalusi säilenõtkuse suurendamiseks.
RL lähenemist võib jagada kaheks osaks: RL vestlus ja RL lapse tugivõrgustikuga kohtumine.
Räägime Lastest (RL) vestlus on mõeldud toetama lapsevanemaid ja nende kaudu lapsi.
- RL vestlus sobib kõikidele vanematele.
- RL vestlusele kutsutakse lapsevanem(ad) – kõik täiskasvanud, kes täidavad lapse igapäevaelus lapsevanema rolli.
- RL vestlusel osalemine on vabatahtlik.
RL ei ole teraapia, kuigi see sisaldab terapeutilisi elemente nagu toetav kontakt ja jagatud mõistmine.
RL ei ole kõikide pere probleemide lahendamise vahend. RL vestlusel ei õpetata lapsevanemaid ja see ei lahenda/ravi nende probleeme.
Vestlus viiakse läbi 1-3 kohtumise jooksul ning see hõlmab:
- vestlusele kutsumist koos lähenemise lühitutvustusega,
- lapse igapäevaelu kaardistamist peamistes arengukontekstides ning
- last toetava tegevusplaani koostamist koos oluliste tundlike teemade ja kaitsefaktorite arutamisega
Vestlus käsitleb lapse elukorraldust kõigis tema arenguks olulistes valdkondades, vestluse sisu tugineb logiraamatutele. Spetsialisti ja lapsevanemate koostöös valmib tegevusplaan, mis toetab edasist tegelemist selgunud väljakutsetega ning loob võimalusi olemasolevate tugevuste kasutamiseks.
Tegevusplaani lisatakse vestluse läbiviija ja lapsevanema koostöös igapäevaelus nähtavaid ning tehtavaid tegevusi. Seda selleks, et head, soodsad tingimused ja tegevused jääksid last kaitsma ning et oleks võimalik panustada murekohtade leevendamisse.
Näiteks võib tegevusplaani tulla kirja, et vanem loeb jätkuvalt lapsele õhtuti raamatut, et vanem googeldab koos lapsega huviringe, et leida sealt lapsele sobiv või et vanemad võtavad lapsega ette esimese vestluse mõne peres ilmnenud tundliku teema teemal (lapsevanema alkoholitarbimine, diabeet, ärritumine vms).
Väikesed, tehtavad, lapsevanemale eduelamust toovad igapäevaelus nähtavad tegevused.
Kui vestlus viiakse läbi lasteaias või koolis, on tavapäraselt kaasatud kohe vestlusele ka laps, kuid kui RL-i kasutatakse erinevate teiste teenuste (tervishoid, sotsiaalhoolekanne) käigus, algab töö enamasti lapsevanematest.
Kui peale tegevusplaani koostamist selgub, et vanematel ei õnnestu mingil põhjusel ise neid tegevusi läbi viia ning nad vajavad lapse soodsa arengu toetamisel lisatuge, siis on võimalik koos vanematega planeerida pere tugivõrgustiku kohtumine. Võrgustiku kohtumisel osalejad kutsuvad vanemad endale ja lapsele toeks olevate inimeste seast, nt õpetaja, naabrinaine, muud täiskasvanud pereliikmed, sõbrad. Kohtumise teemad otsustavad samuti vanemad – mille osas nad lapse toetamisel lisajõude vajavad. RL lapse tugivõrgustiku kohtumine saab pakkuda võimalust ka juhtumipõhiseks valdkondadevaheliseks koostööks.
