Märka eksamiärevust juba varakult. Märkideks on hooletus, kiirustamine, liialdane ajakulu mõne raske küsimuse kallal pusimisel, kehvapoolne sooritus, pooleli jätmine, kehalised kaebused või haigestumine enne kontrolltööd.
Märka ärevust sotsiaalsetes olukordades juba varakult. Märgiks on napid või kehvasti sõnastatud suulised vastused, õpilane väldib võimalusel suulist vastamist, hääle või käte värin, küsib tunni ajal välja, läheb pingesse kui peab teiste ees vastama, tekivad kehalised keabused, pinge rühmatöös.
Näita ärevuse ja pinge juhtimisel head eeskuju. Väljapuhanud, pingevaba ning rahulik õpetaja võimalikus ärevust tekitavas olukorras on eeskujuks lastele – pinge ja ärevus on „nakkavad“ tunded, neid saab teiste pealt õppida. Sama kehtib rahulik olemise kohta.
Seisa hea selle eest, et testide ja kontrolltööde sooritamine ei jääks teistes ainetes samale päevale.
Julgusta õpilasi leidma ettevalmistamiseks piisavalt aega.
Pane ärev laps kontrolltöö ajaks kokku istuma sellise lapsega, kes on rahuliku olekuga.
Vanematega kohtudes veendu, et nemad on õpiprotsessiga kursis.
Õpeta lastele, kuidas eksamit sooritada, näiteks
- Loe instruktsioonid hoolega läbi
- Jäta raskemad küsimused pärastiseks
- Kasuta ärevuse maandamise tehnikaid
(link materjalile)
Julgusta õpilasi küsimusi küsima ja täpsustama, kui midagi ülesande juures on jäänud ebaselgeks.
Kui teed prooviteste või kontrolltöid, siis aruta õpilastega, kuidas oli neid teha ning mis oli keeruline.
Võimalusel kohanda formaati:
- Anna rohkem aega või ära tee vastamist aja peale
- Suulise vastamise asemel kirjalik või vastupidi
- Vastamine väiksemas rühmas
Õpeta õpilastele ärevuse ning eksamiärevuse maandamise nippe. (link)
Konsulteeri koolipsühholoogi, eripedagoogiga nippide ja tehnikate kasutamist või vajadusel soovita nõustamisvõimalusi lapsele.