Kliimamuutused mõjutavad meid üha rohkem. Igapäevaselt jõuavad meieni infokillud meediast, kuidas kliimamuutused on mõjutanud maailma – üleujutused, põlengud, ekstreemsed temperatuurid või ilmastikuolud. Maailmas toimuv mõjutab meie endi heaolu ja sellega seoses võivad olla erinevad tunded.
Kui keskkonnas aset leidvad muudatused ja keskkonnakriisid tekitavad tundeid, millega on keeruline üksi hakkama saada ja sooviksid tuge, siis osale kliimateemalises vestlusringis.
Mis on kliimamure?
Kliimamure* või teiste nimedega kliimaärevus ja ökoärevus on pidev muretsemine, ärevus ja hirm seoses kliimamuutuste mõjuga ja tagajärgede üle. Tegu ei ole ametliku diagnoosiga, kuid sellel on palju ühiseid jooni ärevuse ja stressi tunnustega. Kui ärevus tuleb sageli teadmatusest tuleviku ees, siis kliimaärevus on hirm selle ees, millise maailma kliimamuutused meile tuua võivad.
Kliimamure kui loomulik reaktsioon sellele, mis hetkel maailmas toimub.
Kliimakriisist tulenevad tunded. Keskkonnateemadega kursis olemine võib tekitada mitmeid tundeid, nagu leinatunne, viha, süü, häbi, abitus, lootusetus, mis samuti omakorda võivad mõjutada tuju, käitumist, mõtlemist või und. Teisalt võivad olla esindatud ka positiivsed tunded nagu lootus ja rõõm allesjäänud looduse üle.
Leinatunnet seostatakse tajuga, et toimumas on suur muutus, loodus muutub, meile tuntud eluslooduse olendid on juba hukkunud või võivad kaduda. Seda on kirjeldatud ka kui kindlustunde puudumist, et maailm on selline, nagu ta paistab olevat. See on sügav ja murelikuks tegev tunne, et midagi on looduse ja meie suhtega sellesse täiesti viltu läinud. Üle maailma tehtud uuringutes on noortest inimestest pooled öelnud, et tunnevad kliimaga seoses mitmeid negatiivseid tundeid.
* Loe lisa: Kliimamure viitab põhjendatud stressile ja murele, mis tuleneb reaalsetest kliimamuutustest tulenevatest ohtudest (Eesti Inimarenguaruanne, 2023).
Kuidas kliimamure vaimset tervist mõjutab?
Kliimamure võib mõjutada inimesi erinevalt.
“Olen mures tuleviku pärast, kuid ma üritan selle peale mitte mõelda.”
“Loen pidevalt keskkonnateemade kohta ja ei saa öösel magada.”
“Olen vabatahtlik keskkonnaorganisatsioonis ja teen teavitustööd.”
Inimesed käituvad kliimamure puhul erinevalt, kõige olulisem on leida iseennast toetav viis, et elada jätkuvalt muutuvas maailmas.
Parasjagu ärevust võib panna meid tegutsema, loodusesse vastutustundlikumat suhtuma, tegema säästlikke valikuid. Teisalt võib liiga suur ärevus olla halvav ning vajada ka juba psühholoogi või arsti abi ja tuge.
Kliimamure võib mõjutada rohkem neid, kes tunnevad end kultuurilistel või isiklikel põhjustel rohkem seotud loodusmaailmaga. Meeles peaks pidama ka seda, et meedia või sotsiaalmeedia sisu võib meie ärevust kõvasti kasvatada, eriti kui oleme tunnistajateks katastroofidele, õnnetustele ja teiste kannatustele. Kui tunned, et oled juba piisavalt ärev, siis on hea sellise sisu jälgimist vähemalt mõneks ajaks piirata ning keskenduda sellele, mida tegelikult ära saab teha.
