Kui sinu lähedane on võtnud endalt elu. Abimaterjal lähedastele ja nende toetajatele

„Teda ei ole enam. Mu maailm kukkus kokku. Miks? Miks? Miks?“  Nende sõnadega kirjeldatakse sageli oma kogemust lähedase enesetapu järel. Käesolev abimaterjal on mõeldud Sulle, kui Sinu lähedane on võtnud endalt elu või kui ei ole lõpuni selge, kas tegu oli õnnetuse või tahtliku surmajuhtumiga.

 

Siin kirjapandu põhineb sarnase kogemusega inimeste läbielatul ja ekspertide soovitustel. Võid ammutada lohutust teadmisest, et Sa ei ole üksi ega ainus, kes on pidanud üle elama armastatud inimese elust lahkumise tema oma käe läbi.

 

Leiad siit infot, mis võib aidata Sul natukenegi mõista ja mõtestada oma lähedasega toimunut, kogeda äratundmist enda ja teiste reaktsioonide osas. Samuti on siin ideid, kuidas rääkida juhtunust lastele, kuidas iseenda eest selles olukorras hoolt kanda ning kuidas Sinu lähedased saavad olla Sulle toeks. See on mõeldud Sind julgustama, et selle kaotusega on võimalik edasi elada ja tasapisi oma elu taas üles ehitada.

 

Võta siit kaasa just see, mis Sind kõnetab ja millest on Sulle kasu, kõigel muul lase minna.

LAE MATERJAL ALLA SIIT

 

 

 

„Telefonikõnega maikuu hilisõhtul kukkus mu maailm kokku. Arvasin, et olen selles elus kogenud ja kannatanud rohkem kui piisavalt, kuid…“  Tiia, kaotas poja

Enesetapumõtete tunnused

Enesetapu ohumärgid

Peaaegu alati eelnevad suitsiidkatsele selged ohumärgid. Oluline on võtta ohumärke tõsiselt ning otsida abi, kui sulle tundub, et keegi su tuttav noor inimene võib olla suitsidaalne. Loe selgeks ohumärgiks, kui keegi:

  • räägib ja naljatab enesetapust
  • avaldab näiteks selliseid mõtteid: “Oleks parem kui ma oleksin surnud”, “Soovin, et ma kaoksin igaveseks”, “Kui mind enam ei ole, siis…”, “Varsti ma ei tüüta sind enam.” jms
  • räägib surmast positiivses ja lootusrikkas toonis, näiteks “Kui ma sureksin, siis inimesed armastaksid mind rohkem”; kirjutab surma-teemalisi jutte ja luuletusi
  • käitub enda suhtes hoolimatult, temaga juhtub tihti tõsiste vigastustega õnnetusi
  • annab ära, jagab laiali või viskab ära väärtuslikke esemeid
  • jätab perega ja sõpradega hüvasti erilisel moel, tavapärasest erinevalt
  • varub relvi, ravimeid või muid enesetapuvahendeid
  • kirjutab enesetapukirju
  • teeb arusaamatuid või veidraid mõtteavaldusi

Ebamäärasemad, kuid siiski ohumärgid on, kui:

  • keegi tõmbub enesesse, eraldub perest ja sõpradest
  • käitub tavapärasest oluliselt erinevalt
  • tal on koolis probleeme
  • tema söögiisus ja magamisharjumustes on muutusi
  • ta ei huvitu varasemalt rõõmu pakkunud tegevustest
  • on jätnud hügieeni ja välimuse unarusse

Need on ebamäärased tunnused, mis võivad viidata ka paljudele teistele psüühikahäiretele või kriisidele ja probleemidele. Selliste muutuste tähelepanemisel on kõige parem noore käest küsida, kuidas tal läheb või mis tal mõttes mõlgub.

Enesetapuriski hindamine

Riski ei esine

Enesekahjustamise riski üldiselt ei ole.

Väike risk

Enesetapumõtteid on vähe, ei ole kindlaid enesekahjustamise plaane või ettevalmistusi ja teadaolevaid riskifaktoreid on vähe. Silmnähtavat enesetapukavatsust ei ole, aga enesetapumõtteid on, ei ole konkreetset plaani ja isik ei ole teinud varem enesetapukatset.

Keskmine risk

On olemas kindel plaan ja ilmsed on ka enesetapu ettevalmistused, mida saadavad nimetamisväärsed enesetapumõtted. On enesetapukatseid varasemast elust ja vähemalt kaks muud riskifaktorit. Või on olemas rohkem kui üks riskifaktor, on enesetapumõtted ja kavatsus, aga selget plaani eitatakse. Inimene on motiveeritud oma praegust emotsionaalset ja psühholoogilist seisundit parandama.

Suur risk

Ennastkahjustavaks teoks on selgelt otsustatud plaan ja ettevalmistused. Või on isikul selja taga mitu enesetapukatset ja esineb kaks või rohkem riskifaktorit. Enesetapumõtted ja kavatsus on verbaliseeritud ja enesetapuks on olemas hästi väljamõeldud plaan ja vahendid. See isik ilmutab kognitiivset jäikust ja lootusetust tuleviku suhtes ning eitab sotsiaalse toetuse kättesaadavust. Neil on olnud varasemaid enesetapukatseid.

Äärmiselt suur risk

On mitmeid enesetapukatseid ja mitu olulist riskifaktorit. Vältimatu tähelepanu ja sekkumine on vajalik.

Enesetapp – müüdid ja tegelikkus

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt

Inimene, kes räägib enesetapust, seda tegelikult ei tee.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Tegelikkus

Umbes 80% inimestest, kes võtavad endalt elu, on oma kavatsusest eelnevalt teada andnud mõnele lähedasele, sõbrale, nõustajale või arstile enesetapule eelnenud nädalate ja kuude jooksul. Suitsiidist rääkimine võib olla abipalve suitsidaalse inimese poolt.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt

Lubadust “hoida saladust” või “suletud ümbrikku mitte avada” tuleb alati hoida.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Tegelikkus

Kui on tegemist ilmselgelt suitsidaalse inimesega või te kahtlustate, et inimesel on depressioon, siis ei saa lubadust pidada. Ainuüksi kinnine ümbrik koos nõudega saladust hoida on ohumärk. Selline käitumine võib viidata progresseeruvale suitsidaalsusele.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt

Inimesed, kes ähvardavad suitsiidiga, püüavad sellise käitumisega vaid tähelepanu võita.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Tegelikkus

Kõiki suitsiidikatseid ja ähvardusi tuleb võtta tõsiselt. On lubamatu ignoreerida suitsiidikatset, võttes seda kui tähelepanuvajaduse väljendust.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt

Suitsiidikatse või suitsiid juhtub ilma hoiatuseta.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Tegelikkus

Tavaliselt suudavad mahajäänud pärast lähedase suitsiidi meenutada mitmeid olukordi, kus suitsidaalne inimene püüdis oma kavatsusest märku anda. Oluline on teavitada suitsidaalse inimese lähedasi suitsiidiga seotud ohumärkidest.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt

Kui inimene on kindlalt otsustanud surra, siis ei ole võimalik teda takistada.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Tegelikkus

Sageli ei tea suitsiidikatse sooritajad, kas nad tahavad elada või surra. Sellist nähtust nimetatakse suitsidaalseks ambivalentsuseks – osa inimesest tahab elada, kuid samas tundub suitsiid ainukese viisina talumatust olukorrast pääsemiseks. Ambivalentsus tähendab siin võrdselt tugevaid tundeid ehk inimene tunneb võrdselt tugevat vajadust surra ja ka elada. Sellises olukorras võib juhtuda, et suitsidaaine inimene jätab nö teiste otsustada, kas surra või mitte. Inimene sooritab suitsiidikatse, jättes seega ennast teistele leida. Nõustamisel on oluline meeles pidada, et suitsidaaine kriis möödub sageli suhteliselt kiiresti. Suitsiid on pöördumatu lahendus ajutisele probleemile. Suitsidaaine ambivalentsus annab olulise võimaluse ennetuseks, kuna siin on võimalik ära kasutada inimese kahtlusi positiivse väljundi leidmiseks.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt

Suitsiidist rääkimine ja suitsidaalsete tunnete kohta küsimine võib õhutada enesetapule.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Tegelikkus

Suitsiidist rääkimine ei vallanda suitsidaalset käitumist ega mõtlemist. Selleks, et saada abi oma emotsioonide selgitamisel ja tõlgendamisel, peab suitsidaaine inimene neid esmalt väljendama. Oma tunnetest rääkimine on esimene samm kriisi ületamiseks. Nõustamisseansi jooksul peaks siiski olema ettevaatlik ning avama probleemistikku samm-sammult, mitte liialt kiirustades.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt

Depressiooni ja enesehävituslikku käitumist esineb noorte seas väga harva.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Tegelikkus

Mõlemad on teismeeas tavapärased. Depressiooni väljendusviisides esineb noorukitel võrreldes täiskasvanutega mõningaid erinevusi.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt

Kõik suitsidaalsed inimesed põevad depressiooni.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Tegelikkus

Kuigi depressioon on oluline suitsiidi riskifaktor, ei pruugi see olla primaarne igas suitsiidikatses või suitsiidijuhtumis. Suitsiidi riskiteguriteks on ka teised psühhiaatrilised haigused nagu skisofreenia, ärevushäired ja anoreksia. Inimene, kellel ei esine ühtegi eelpool nimetatud seisundeist, võib samuti käituda suitsidaalselt.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt

Suitsidaalse kriisi möödumine tähendab, et suitsiidioht on möödas.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Tegelikkus

Palju enesetappe sooritatakse just paranemise ajal, kui inimesel on jõudu ja tahtmist teha enesehävituslik mõte teoks. Näiteks noorukitel esineb suurim risk suitsiidikatseks kolm kuud pärast eelnevat katset oma elu lõpetada. Nõustamisel peaks tähele panema, kas väliselt nähtav paranemine võib tähendada hoopis inimese kindlat otsust surra. Inimesele annab mingile probleemile lahenduse leidmine tavaliselt kergendustunde. Suitsidaalse või depressiivse inimese puhul võib leitud lahenduses peituda kindel otsus oma elu lõpetada suitsiidiga.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt

Kui keegi käitub suitsidaalselt, siis jääb ta alati niisuguseks.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Tegelikkus

Enamik inimesi käituvad suitsidaalselt vaid teatud perioodi oma elus. Kiire abi ja toetuse korral inimene tõenäoliselt paraneb ja naaseb tavapärasesse elurütmi ilma suitsidaalsete mõtete koormata.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt

Ainuke efektiivne abi suitsidaalsuse korral on pöördumine psühhiaatri või psühholoogi poole.

 

Hey! I am first heading line feel free to change me

Tegelikkus

Suitsidaalse inimese kogu suhtlusringkond saab abistada läbi emotsionaalse toetuse ja julgustuse. Sotsiaalne toetus on üks olulisemaid tegureid suitsidaalsuse ennetamisel. Ka psühhoteraapia toetub olulisel määral inimese sotsiaalse võrgustiku toetusele.

Toimetuleku parandamine

Astu 1 samm korraga.

1 Samm

Luba endale, et praegusel hetkel ei tee sa midagi ennastkahjustavat.

Isegi, kui sul hetkel on väga valus, siis mine hetkeks oma mõtetest eemale. Luba endale: “Ma ootan 24 tundi ja selle aja jooksul ei võta ma midagi ennastkahjustavat ette.” Või oota terve nädal.

Mõtted ja teod on kaks erinevat asja – enesetapumõtteid ei pea kuulama ja neid ellu viima. Sulle ei ole keegi andnud tähtaega, keegi ei sunni sind enesetappu ette võtma, sa ei pea kohemaid nendele mõtetele reageerima. Oota. Oota ja mine oma enesetapumõtetest ja -plaanidest eemale.

2 Samm

Tee oma kodu turvaliseks.

Vii ära asjad, millega sa võiksid endale viga teha, nt ravimid, terariistad jms. Kui sa ei suuda oma kodus turvalisust tagada, siis mine kohta, kus saad ennast turvaliselt tunda või kutsu keegi enda juurde.

3 Samm

Sisenda endale lootust – inimesed saavad sarnastest probleemidest jagu.

Inimesed, kes on end sama halvasti tundnud, kui sina praegu, on lõpuks nendest tunnetest üle saanud. Sisenda endale, et ka sina saad sellest raskest ajast jagu. Anna endale nii palju aega, kui vajad ja pea meeles, et sa ei pea seda teed üksi läbi käima.

4 Samm

Ära hoia enesetapumõtteid ainult enda teada.

Paljud inimesed on leidnud, et enesetapumõtetega toimetulekut parandab nendest rääkimine ja nende jagamine inimesega, keda sa usaldad. See võib olla sõber, psühholoog, õpetaja, perearst… Leia keegi, keda sa usaldad ja anna talle teada, mida sa tunned ja kui halvasti sul praegu läheb. Rääkimine vabastab sind ja abi aitab sul probleeme lahendada ning oma elu korraldada.

5 Samm

Situatsioon muutub, kui mõtled olukorrast teisiti või teed midagi teisiti.

Planeeri uusi tegevusi ja pea kinni tervislikust päevarutiinist:

  • Suurenda vähehaaval aktiivsust
  • Planeeri tegevusi, mis sulle meeldivad
  • Sea endale realistlikke eesmärke
  • Sea magamisrütm paika: mine õigeaegselt magama (maga vähemalt 7-8 tundi) ja tõuse hommikul üles (ära jää voodisse vedelema).
  • Tegevuste planeerimisel aitavad sind töölehed:

Tegevuspäevik, nädalaplaan või SLR register 

Tegele oma probleemiga

Sind aitab Probleemilahenduse tööleht

Miks mul sellised mõtted on?

Elus võib ette tulla aegu, mil me tunneme väga suurt lootusetust, abitust, emotsionaalset pinget ja valu. Me võime leida, et probleemidele pole lahendust, pole ühtegi edasiviivat mõtet ega võimalikku valikut. Me arvame, et valu ei lõpe ja jääb kestma igavesti. Kõikide nende emotsionaalsete pingete taustal võib tunduda, et ainus lahendus on elust lahkumine.

Enesetapumõtted on tavaliselt seotud probleemidega, mida saab lahendada.

Lähedase kaotus, depressioon, ärevus, terviseprobleemid, sõltuvushäire, majanduslikud-, töö- või kooliprobleemid ning teised eluraskused tekitavad suurt emotsionaalset stressi. Samuti segavad stressitekitavad olukorrad meie tavapärast probleemilahenduse oskust. Kõik paistaks justkui läbi väga mustade prillide. Kõik näib väga halb, halvem, kui see tegelikult on.

Seega, kuigi sa hetkel mingit lahendust suure pinge tõttu ei näe, on tavaliselt nendele probleemidele alati mingisugune lahendus olemas. Isegi kui oled varem abi otsinud ja see pole sind vajalikul määral aidanud, arvesta sellega, et tihti on vaja proovida erinevaid abiviise, enne kui endale sobiva lahendusviisi leiad. Peaaegu kõik probleemid on ravitavad või lahendatavad.

Enesetapumõtted on alati ajutised

Kuigi sulle tundub, et valu ja kurbus kestavad igavesti, pea meeles, et kriis on tavaliselt ajutine. Leiduvad lahendused, enesetunne muutub, ootamatult juhutub midagi positiivset. Mõte on arvamus, mitte fakt.

Pea meeles:

Enesetapp on tagasipöördumatu lahendus ajutistele probleemidele. Kriis on peaaegu alati ajutine. Valu ei jää kestma nii tugevana kui sa hetkel tunned! Anna endale aega!

Psühholoogid, nõustajad, arstid, pereliikmed või sõbrad saavad sind aidata uute lahenduste leidmisel. Anna neile see võimalus.

Miks enesetapp näib ainsa võimalusena?

Tavaliselt ei sünni enesetapumõtted ühe ebaõnnestumise tagajärjel, vaid neile eelnevad varasemad või pikaajalised raskused. Elutüdimus ei tähenda, et sa oled nõrk, haige või hulluks läinud. See tähendab, et sul on hetkel raske ja valus ning valu on praegu tugevam kui toimetulekuressursid.

Kui sa hetkel ei suuda mõelda peale enesetapu ühelegi teisele lahendusele, siis see ei tähenda, et teistsuguseid lahendusi pole olemas. Sa lihtsalt hetkel ei suuda neid näha. Halvast ajast ja kriisist ülesaamiseks on 2 võimalust: