Avasime veebikeskkonna ivad.peaasi.ee, mis koondab haridustöötajatele lihtsad ja praktilised tegevused laste ning noorte eneseregulatsiooni, tunnetega toimetuleku, eneseteadlikkuse ja suhtlemisoskuste toetamiseks.
„IVA aluseks on mõte, millesse me Harvardi EASEL Labis sügavalt usume: iga väike asi loeb ning laste sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused arenevad väikestes igapäevastes hetkedes. Kaheminutiline rutiin tunni alguses, lühike mäng, mis aitab lapsel rahuneda, või ühine tunnete nimetamine – nende hetkede mõju aja jooksul koguneb. Samale mõttele toetuvad ka Kernelsi õpistrateegiad, mille IVA toob Eesti haridusellu,“ ütles Harvardi EASEL Labi direktor dr Stephanie M. Jones. „IVA teeb eriliseks selle loomise taga olev koostöö. Meie kolleegid Peaasjadest ja Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia keskusest tegid õpistrateegiate kohandamisel tihedat koostööd Eesti õpetajatega, et need sobiksid just siinse keele, kultuuri ja õppetöö igapäevaeluga. Just sellises partnerluses, kus teadus ja praktika teineteist täiendavad, saavad tõenduspõhistest ideedest töövahendid, mis vastavad haridustöötajate vajadustele ja toetavad neile olulisi eesmärke. Oleme uhked, et saame selles töös osaleda, ning tänulikud oma Eesti partneritele nende visiooni, hoolivuse ja asjatundlikkuse eest. Loodame, et IVAst saab igapäevane abivahend lasteaiaõpetajatele, õpetajatele ja noorsootöötajatele üle Eesti ning eeskuju sellest, kuidas väikesed asjad, mida me iga päev koos lastega teeme, võivad viia püsivate muutusteni,“ lisas Jones.
Eesti laste ja noorte vaimse tervise ning riskikäitumise näitajad kinnitavad vajadust pöörata enam tähelepanu varajasele ja järjepidevale ennetusele. Tervise Arengu Instituudi kooliõpilaste terviskäitumise uuringu andmetel oli 2022. aastal viimase 12 kuu jooksul vähemalt kahenädalasi depressiivseid episoode kogenud 45% 11–15-aastastest tüdrukutest ja 23% poistest. OECD PISA 2022 uuringu järgi tundis 17% Eesti 15-aastastest õpilastest end koolis üksildasena. Samuti on viimasel ajal üha rohkem ühiskonnas arutatud noorte õigusrikkumiste ja radikaliseerumise üle. Üks oluline osa laiemast ennetusest on aga laste ja noorte sotsiaal-emotsionaalsete oskuste, kuuluvustunde ning usalduslike suhete toetamine. Oskus oma emotsioone juhtida, konflikte lahendada, teisi mõista ja abi küsida aitab lastel ning noortel igapäevaste raskustega paremini toime tulla. Nende oskuste areng loob kaitsetegureid, mis võivad vähendada erinevate vaimse tervise ja käitumisprobleemide kujunemise riski.
Laste ja noorte heaolu toetamiseks tuleb teadmiste omandamise kõrval teadlikult arendada ka oskust oma tundeid mõista ja juhtida, teistega arvestada, luua usalduslikke suhteid ning keerulistes olukordades teadlikke valikuid teha. Nende oskuste vajalikkust kinnitab ka OECD TALIS 2024 uuring. Eestis keskendub 69% õpetajatest sageli või alati õpilaste empaatiavõime arendamisele, samal ajal kui OECD keskmine on 82%. See näitab, et sotsiaal-emotsionaalsete oskuste teadlikuks arendamiseks on Eesti hariduses veel arenguruumi. Sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamine ei ole õppetööst eraldiseisev lisategevus, vaid oluline osa õppimist ja heaolu toetavast keskkonnast. Kõige olulisem on, et oskuste õpetamine oleks teadlik, järjepidev ja laste arenguvajadustega kooskõlas.
Peaasi.ee uus veebikeskkond ivad.peaasi.ee koondab sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamise tegevused ehk IVAd (Iga Väike Asi), mida saab kasutada lasteaias, koolitunnis, noorsootöös ja muudes laste ning noortega seotud tegevustes. Veebikeskkonnas saab valida tegevusi neljast oskuste valdkonnast: eneseregulatsioon, tunnetega toimetulek, eneseteadlikkus ja teistega suhtlemine. Tegevused on jaotatud eri raskusastmetesse ning neid saab otsida vanuseastme, kestuse ja kasutusvõimaluse järgi.
“Üldpädevused aitavad inimestel eluga toime tulla ja end hästi tunda. Need on keerukad kombinatsioonid uskumustest, teadmistest ja oskustest. IVAdes jaotatakse need väikesteks tükkideks, mille kaudu arendatakse pädevusi samm haaval. Lisaks harjutamisele on olulisel kohal nende tükkide üle arutlemine.” tõdevad IVAsid uuriv Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi dotsent Elina Malleus-Kotsegarov ja hariduspsühholoogia keskuse juhataja Eve Kikas.
IVAde eesmärk on muuta sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamine haridustöötajale jõukohaseks ja loomulikuks osaks igapäevatööst. Selleks ei pea alati kavandama eraldi tundi või mahukat programmi, oskusi saab teadlikult harjutada ka väikeste tegevuste kaudu, millele järgnevad arutelu ja õpitu mõtestamine. Peaasi.ee kutsub haridustöötajaid IVAsid oma igapäevatöös kasutama, et sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamisest saaks laste ja noorte kasvamise loomulik osa ning juurutamiseks on olemas ka töötoad ja õpiringide formaat.
Tutvu IVAde veebikeskkonnaga: https://ivad.peaasi.ee/
————
Veebikeskkonna materjalid on valminud Harvardi Ülikooli EASEL Labi, Tallinna Ülikooli Hariduspsühholoogia Keskuse, MTÜ Peaasjade ja Eesti õpetajate koostöös, arvestades Eesti haridusvaldkonna vajadusi. Tegevuse elluviimist on toetanud Haridus- ja teadusministeerium, Heateo SA, Balti Ameerika Vabadusefond (BAFF) ja jätkub ka Euroopa Liidu kaasrahastusel läbi Sektorite vahelise Mobiilsuse toetamise programmi.
