Nipid noortega töötajatele

Head õpetajad, noorsootöötajad, treenerid, huviringi juhendajad, noorte juhid – kõik te armsad inimesed, kes te töötate laste ja noortega! Siit leiate üldised põhimõtted, kuidas vaimsest noorte inimestega tervisest rääkida ja kuidas neile raskuste korral toeks olla. Avastage ja katsetege ka töölehti, ettevalmistatud tunnikavasid ning harjutusi. Julgustame neid koos noortega läbi proovima. Vaimse tervise jutuks võtmiseks ei pea olema vaimse tervise spetsialist, see võiks olla igaühe õigus, võimalus ja väljakutse.

Mõju õppimisele

Probleemid õppimisega, õpitulemuste halvenemine

Motivatsiooni kadumine

Milleks õppida, kui ma nagunii suren? Ema ikka sundis mind õppima, tema pärast õppisin – nüüd pole kellelgi sellest sooja ega külma, kas ma õpin või mitte…

 

Hirm tuleviku ja muutuste ees tekitab ärevust

Ei tea, kas kasvan suureks…

Muutused koduses elus, mis segavad õppimist

Nüüd pean mina süüa tegema ja koristama, polegi aega õppida.

 

Masendus

Masendus mõjutab õppimisvõimet: mõtlemisvõime aeglustub, tekivad masendavad mõtted.

 

Tähelepanu-, mälu- ja keskendumishäired

Lapse mõtted kalduvad juhtunule või muidu uitama, tal on raske keskenduda. Pealetükkivad meenutused segavad  keskendumist ja mälutööd:

raske on õpetajat kuulata, vahel on tunne, nagu ma oleks kuskil mujal.

Paljude noorte arvates on eriti raske reaalainete tundides, algkooli õpilastel tekib raskusi just kirjutamise ja lugemisega. On asju, millele mõtlemine on raske. Laps hakkab kasutama vältimist. Vältimine segab aga loovat tegevust ja spontaansust.

Probleeme võib esineda mäluga – uued asjad ei jää meelde ja/või varem õpitu ei tule meelde:

kui see juhtus, ei tulnud mulle meelde isegi klassikaaslase nimi.

Valud, unehäired, jõuetus

Ei jaksa enam jooksmas käia, kogu aeg on väsimus, pole enam energiat, kogu jõud on kadunud, õhtuti ei lase mõtted uinuda, pidevalt on palavik.

 

Juhtum: lapsevanema surm (enesetapp)

15-aastasel Katil sureb nädalavahetusel ootamatult isa. Tegu on enesetapuga. Ema helistab klassijuhatajale ja ütleb, et Kati ei tule esmaspäeval kooli.

Kooli tagasipöördumine

Lähedase surma järel võib Katil olla raske kooli minna, sest ta kardab:

Kuidas klassikaaslased ja õpetajad reageerivad?
Mis siis, kui mõni teeb erakordselt rumala ja hoolimatu märkuse?
Kuidas suudan ma õppida ja elada justkui poleks midagi juhtunud?
Mis siis, kui ma hakkan nutma?
Mida ma teistele ütlen?

Õpetaja võib siin Katit aidata, öeldes:

Ainult sina saad valida, kellele sa tahad sellest rääkida. Keegi ei pea teadma rohkem, kui sa ise tahad öelda. Kuid mõnikord võib küsimusi olla sedavõrd palju, et inimene ütleb rohkem kui ta tegelikult tahaks. Seetõttu on hea, kui oled varem valmis mõelnud, mida öelda, kui keegi küsib.

Mõtle välja mõned erinevad vastused. Mõnele võid ju rääkida rohkem, teistele lihtsalt ja lühidalt: “Isa võttis endalt elu, ta ei jaksanud enam elada.” või “Isa on surnud, see on kõik, mis mul praegu öelda on.” Hiljem võib olla juba veidi lihtsam rääkida.

 Laps ei taha, et koolis midagi muutuks, sest kodus on kõik teisiti.
Mõned noored tunnevad end paremini, kui klassikaaslastele on eelnevalt surmast räägitud.

Enne Kati kooli naasmist valmistab klassijuhataja õpilased ette.

Katiga arutatakse, millist toetust ta klassikaaslastelt sooviks. Sageli tahavad lapsed, et kooli naastes saaksid nad olla võimalikult normaalsed, et liiga palju ei päritaks, samas ei soovi nad mingil juhul, et teised neist eemale hoiaksid. See aga võib juhtuda, kui juhtunust pole räägitud, pole antud võimalust küsida ja oma mõtteid ning reaktsioone jagada, kui edasi on antud sõnum, et parem on mitte välja teha.

 

Ettevalmistumine kontrolltööks ja eksamiks

Kõik tunnevad end eksamite ja kontrolltööde eel mõnevõrra ärevana ja pabistavad. Siin on mõned nipid, kuidas liigse pabistamisega toime tulla, et see ei hakkaks sind tähtsal hetkel segama.

– Enne õppima hakkamist vaata üle, kui suurt materjali töö hõlmab.

– Alusta õppimisega aegsasti. Nt kui töö hõlmab 3 peatükki, siis ära jäta kõike viimasele päevale, vaid loe igal õhtul üks peatükk.

– Alusta ühest vähem mahukast peatükist, et oleks lihtsam alustada ja saada head tunnet – eduelamust sellest, et midagi on juba õpitud.

Jaga pikemad peatükid väiksemateks osadeks. Nii on kergem keskenduda. Määra igale osale tähtaeg. Premeeri ennast iga osa valmis saamise järel. Preemiaks võib olla näiteks komm, 10 minutit arvutis või midagi muud meelepärast.

– Õppides tee märkmeid, kirjuta üles võtmesõnu. Pärast suurema osa lugemist vaata üle oma märkmed ja korda peas läbi. Nii on kõige kindlam, et õpitu salvestub sinu mällu. Vahel aitab õpitu kinnistamiseks sõbraga koos õppimine. Nt üks küsib, teine vastab. Nii lisandub eksamiga pisut sarnane ärevusetunne. Kui tuled sõbrale vastamisega toime, siis õnnestud kindlasti ka eksamil.

– vt juurde mälunipid

– Maga korralikult! Vahetult enne kontrolltööd pool ööd tuupimine ei tule kasuks, uni aitab õpitud materjali salvestada ja selleks peab aega olema.

– Võta väike amps! Aju töötab paremini, kui oled midagi söönud, väga täis või päris tühi kõht hakkavad keskendumist segama.

– Jaluta või tee trenni! Enda keha liigutamine aitab ajutööd ergutada ja pabistamist ning pingetunnet vähendada.

– Ära hiline eksamile! Mine kohale aegsasti ja katsu klassi jõuda natukene enne õiget aega.

– Loe küsimused korralikult läbi.

– Vasta lihtsamad küsimused esimesena, et saada head kindlustunnet „midagi on juba õigesti tehtud“.

– Loe tähelepanelikult läbi töö ülesanne! See on sinu puhul olulisem kui teistel, sest kipud ajuti olema tähelepanematum. Kontrolli, kas said ikka tööülesandest õigesti aru!

– Ära mõtle, kui hirmus oleks läbi kukkuda või et sa ei tea mõnda asja. Sellised mõtted teevad sind veel ärevamaks ning ei aita vastuseid leida.

– Kui pea läheb tühjaks või muremõtted segavad, katsu lõdvestuda – hinga viis korda sügavalt sisse ja jälle välja.

– Kui on pikemad vastused või kirjand, siis võta endale paar hetke läbimõtlemiseks, mida kirjutada.

– Ära lase end häirida, kui mõned oma tööd varem ära annavad, esimesena töö lõpetamise eest tavaliselt paremat hinnet ei anta.

Õpime õppima!

Pane tähele, kui kaua suudad tavaliselt keskenduda. Edaspidi proovi õppida tsüklitena, et vältida niisama laua taga istumist ja “õppimist”.

Kui õpid, siis ära lase teistel “ahvatlustel end segada”- pane vaikseks mobiiltelefon, sulge arvutis kõik teised aknad, pane kinni telekas, söö, joo, käi tualetis, tuuluta tuba.

Kõige raskem on õppima hakkamine. Istud laua taga ja koguaeg tulevad meelde:

– segavad mõtted. Neid saad eemale peletada, kui kasutad nt “mõtete paberit” – kirjutad mõtte üles, et seda hiljem edasi mõelda;

– tühi kõht, janu.

Tee korda enda vahetu ümbrus (kasvõi 1 ruutmeeter lauapinda).

Õppima hakates mõtle konkreetselt, millega tegeled ja kui kaua. Nt Kohe, kui olen 25 minutit õppinud, saan end premeerida e-maili vaatamisega.

Muusika kuulamine võib aidata, aga võib ka segada. Pead ise proovima, mis on sulle õige!

Ära unusta ka puhkepause ja öist und.

Kasuta vihje kaarte (vt altpoolt nippe)