Mis toimub maski taga?

Me kõik tunneme end aeg-ajalt halvasti: oleme kurvad, pettunud, solvunud, ärritunud, masendunud – need on normaalsed tunded reageerimaks igapäevaelu tagasilöökidele ja ebaõnnestumistele, need on tunded meie elust. Depressioon on midagi muud kui lühiajaline halb tuju või laiskus, depressioon on haigus. Depressiooni korral on inimesel raske oma igapäevase eluga toime tulla.
Sageli ei kogeta depressiooni puhul ainult kurbust, vaid ollakse ka mures, pinges, ärrituv, jõuetu. Tavaline on ka halb kehaline enesetunne, näiteks võib valutada pea või kõht või isegi kogu keha.

Nii palju kui on eri inimesi, on ka depressioonil eri nägusid, igaühe depressioonikogemus on pisut enda moodi. Samas on teatud tunnused, mis kokku teevad depressiooni. Üks tunnus ühel ajahetkel ei ole veel depressioon. Vähemalt kolm-neli tunnust kahe nädala vältel on aga märgiks, et midagi võiks enesetunde parandamiseks ette võtta. Eriti, kui häiritud on õppimine, suhted sõprade või perega, hobidega tegelemine või ka söömine-magamine. Depressioon mõjutab nii meie käitumist, mõtteid, tundeid kui ka kehalist enesetunnet.

KÄITUMINE

  • Ei tule oma kohtustustega toime (nt koolitööd), vaimse töövõime langus
  • Ei tegele hobide või tegevustega, mis varasemalt rõõmu pakkusid
  • Eemaletõmbumine pereliikmetest ja sõpradest, soov olla üksi ja mitte suhelda
  • Teistega suheldes ärritunud ja pahur, pisiasjad ajavad närvi
  • Mõnuainete (alkoholi, uimastite) kasutamine enesetunde parandamiseks
  • Kergesti nutma puhkemine
  • Ei suuda keskenduda, tähelepanuvõime on langenud

MÕTTED

  • „Ma olen ebaõnnestunud“
  • „See on minu süü“
  • „Minul ei lähe kunagi midagi hästi“
  • „Minu elul pole mingit mõtet“
  • „Elu pole elamist väärt“
  • „Mul pole tulevikku“
  • „Ma olen väärtusetu“
  • „Mind ei armasta mitte keegi“
  • „Minust on rohkem kahju kui kasu“
  • „Teistel on ilma minuta parem“

TUNDED

  • Kurbus, masendus
  • Tühjusetunne
  • Ärrituvus
  • Ärevus
  • Hirm
  • Lootusetus
  • Ebakindlus
  • Madal enesehinnang
  • Otsustusvõimetus

KEHALINE ENESETUNNE

  • Pidev väsimus, vähe energiat, tüdimus
  • Peavalud, valud kehas, kõhuvalud
  • Pingetunne, pearinglus, südamekloppimine
  • Uneprobleemid, unerütmi häirumine, unisus päeval
  • Söögiisu kadumine või muutused söögiisus
  • Kehakaalu oluline muutumine (kaalulangus või -tõus)

Kuidas tegeleda sõbra maski taga toimuvaga?

Kui Sa märkad, et Sinu sõbra meeleolu on langenud, siis mõjutab see ka sind. Märka, kas ta on enesesse tõmbunud, õnnetu ja masendunud juba üle kahe nädala. Milliseid depressiooni sümptomid tal veel on? Räägi temaga, ta võib vajada Sinu abi. Sa saad tema jaoks olemas olla ja anda talle lootust. Saad aidata tal abi otsida, vajadusel temaga psühholoogi või arsti juurde kaasa minna. Depressiivne inimene ei otsi sageli ise abi ja ei väljenda Sulle oma tänulikkust, kuid usu, et vaatamata sellele on Sinu toetus ja kohalolek talle oluline.

Soovitused sõbra toetamiseks:

Mis põhjustab depressiooni?

Depressiooni põhjuste kohta ei teata veel kõike ja alati ei osata ka öelda, miks see tekib. Harva on põhjuseid üks, tavaliselt ikka rohkem. Raske eluperiood või oluline kaotus elus võib olla depressiooni põhjuseks, samuti üleelatud hirmutav sündmus või liigne koormus. See, mis on oluline kaotus, hirmutav või liigne, on igaühe jaoks erinev. Mõju võivad avaldada varasemalt üleelatud rasked perioodid. Need jätavad järele justkui armi, mis jääbki pisut nõrgemaks kohaks. Kui hiljem elu jälle mingis osas raskemaks muutub, annab see arm järele. Kui lähedastel on vaimse tervise probleeme, võib ka inimene ise kergemini depressiooni haigestuda. See on nagu armkude, õrnem koht, mis võib järele anda, kui liiga raske on. Oma armide tundmine on oluline. Sellisel juhul saab õigel ajal tegutseda ning probleemid ei paisu üle pea.

Mis võib suurendada depressiooni riski?

  • Pidev tülitsemine või vägivald perekonnas
  • Lähedase inimese kaotus
  • Koolikiusamine
  • Halvad koolitulemused
  • Pikaajaline pinge, ülekoormus
  • Üksildus, suhtlemise probleemid
  • Alkoholi ja uimastite kasutamine
  • Kroonilised haigused või pikaajalised terviseprobleemid
  • Depressiooni esinemine pereliikmel
  • Isiklik ebaõnnestumine

Mis kaitseb depressiooni eest?

  • Head lähedased suhted: Kui Sul on hea suhe vähemalt ühe täiskasvanuga või 2 head sõpra, võib see olla juba piisav kaitse.
  • Stressijuhtimise oskused: Kui oskad pärast pingutavat koolipäeva lõõgastuda, sul on selleks vähemalt 2-3 nippi, on see hea kaitse.
  • Piisav füüsiline koormus: Kui liigud vähemalt kolm tundi nädalas, vähendad depressiooni riski.
  • Ebaõnnestumistega toimetulek: Kui mõtled välja mõned mõtted või tegevused, mis aitavad pärast ebaõnnestumist taas jalule tõusta, on Sul olemas head vahendid enda kaitsmiseks.

Kuidas tegeleda maski taga toimuvaga?

Kui depressiooni tunnuseid on nii palju, et nad Su elu segavad, tuleb leida viis olukorra muutmiseks.

Hea oleks, kui saaksid oma enesetunnet esmalt arutada oma vanematega. Kui vanem ei saa kohe aru, või kõhkled, kuidas temaga rääkida, näita talle kasvõi seda veebilehte ja ütle, et sellest ongi jutt.

Selleks, et koolis depressiooniga paremini hakkama saada, oleks kasulik, kui saaksid ma enesetundest rääkida ka klassijuhatajaga või mõne õpetajaga, keda usaldad. Uurida, kas neil on võimalik arvestada, kui Sa ei saa alati kõike kaasa teha või vahel puudud. On hea, kui saad vaatamata depressioonile õppetöös siiski osaleda. Mõnes koolis on võimalik teha paranemise protsessi ajaks individuaalne õppekava.

Depressiooniga võib saada abi perearstilt, psühholoogidelt, psühhiaatrilt. Kui Sul on koolis psühholoog, võiksid rääkida ka temaga. Depressiooni saab ravida nii perega koos teraapias käies, üksi teraapias käia, võtta depressiooni ravimeid. Abi on kindlasti sellest, mida Sa ise ette võtad enda enesetunde parandamiseks. Enda abistamiseks võib lugeda ka sõpradega oma mõtete jagamist ja abi vastu võtmist.

Kui soovid abi otsimist kellegagi arutada või ei tea täpselt kust või kuidas alustada, küsi nõu Peaasi.ee e-nõustajatelt.

Soovitused ja nipid enda abistamiseks

Suhtlemine

Depressiooni puhul on tavaline tunne, et tahaks olla omaette ja üldse mitte suhelda. See aga võib süvendada meeleolu langust, sest Sa ei saa suhtlemisest sel juhul ka positiivset tunnet. Kui vähegi jaksad, osale ühistegevustes sõpradega või koolis, räägi kasvõi pisut sõprade-tuttavatega. Kui Sa vajad rohkem rahule jätmist aeg-ajalt, siis selgita ka oma vajadust lähedastele, muidu nad ei tea, mis toimub ja võivad arvata, et Sa ei taha nendega enam üldse suhelda. Leia need inimesed, kes on valmis Su mõtteid ära kuulama ja toeks olema. On need Su vanemad, õpetajad, sõbrad, psühholoog, arst, internetituttavad. Kuigi võib tunduda, et oled ainus, kes on sellises olukorras või et keegi ei mõista, on sarnaste kogemustega inimesi olemas. On ka neid, kes päriselt oskavad kuulata.

Liikumine

Liikumine on hästi oluline meeleolu tõstmise vahend. Leia endale jõukohane ja meelepärane viis. Alati ei pea minema jõusaali või jooksma 10 kilomeetrit, mõnel päeval piisab, kui jalutad kaks korda ümber oma maja.

Lõõgastumine

Õpi selgeks, mõtle välja või küsi teistelt nippe, kuidas lõõgastuda. Proovi järele, kas Sulle sobivad hingamisharjutused, veeprotseduurid, suhtlemine, mängimine, hea film või veel midagi muud.

Positiivsed emotsioonid

Katsu meenutada, mis Sulle varem on rõõmu pakkunud ja harjuta head tunded oma ellu tagasi. Selleks tuleb aju natukene treenida, sest ta on pigem harjunud märkama negatiivset või ohtlikku. Näiteks harjuta positiivse nägemist ja märkamist, märkides üles 3 tänast head asja, 3 meeldivat asja iseenda juures. Harjuta tänulikkust nägema ja kirjuta üles 3 asja, mille eest oled tänulik. Olgu need nii pisikesed, kui tahes. Nuputamise küsimus.

Enda vastu mõistev ja lahke olemine. Märka, kuidas Sa iseendaga räägid, ole viisakas ja hoidev enda suhtes. Räägi endaga nagu sõbraga. Luba endale midagi head - isegi, kui Sa ei ole endaga 100% rahul.

Söömine

Kuigi ei pruugi olla söögiisu või ei ole õiget tahtmist süüa, on oluline regulaarselt ja mitmekülgselt toituda. Juba aju vajab päevas 500 kalorit ja keha toimimiseks on vaja saada iga päev nii vitamiine, mineraale, suhkruid, rasvu, valke, kui kiudaineid.

Magamine

Oluline on magada vähemalt 8 tundi iga öö. Juba üks vähem magatud öö võib tuua kaasa meeleolu ja energiataseme muutuse. Aitab, kui olla päeval aktiivne, liikuda, lõõgastuda ja enne uinumist tund aega mitte olla nutiseadmetes. Nii saab aju aru, et on aeg magada.

Mida teha, kui su isa või ema maski kannab?

Kui Su emal, isal või teisel olulisel täiskasvanul on depressiooni tunnuseid, mõjutab see Sinu elu ka. Vahest ei ole ta ise seda veel märganud? Vahest tead juba, et ta käib arsti või psühholoogi juures, võtab ravimeid? Nii on päris paljudes peredes, aga tihti tahavad vanemad olla vaprad ning teistele oma raskustest mitte rääkida. Nad ei taha teistele muret teha. Ka nemad võivad kanda superkangelase maski.

Mida saad Sina teha, et aidata?

Kõige olulisem on vanemale öelda või muul viisil teada anda, et ta on tähtis Sulle ka siis, kui tal on probleeme. Ole sõbralik ja arvestav. Keeda talle mõnikord kohvi, näita toredat videot, korja talle lilli või soovita helistada sõbrale. Oled kindlasti märganud, et mõnikord pakub Su abi ja tugi vanemale rõõmu, kuid mõnikord on ta mõtted mujal ja ta ei võta vastu Su kohvi või korjatud lillekimpu. See võib Sind kurvastada ja samas võib tekkida vanema pärast mure: kas tõesti midagi ei aidata? Pea sellisel juhul meeles, et vanem võib haigusest tingitult olla teatud päevadel äraolev ja teda ei rõõmusta miski. Pane lilled vaasi ja tee omi asju. Sa ju tahtsid parimat ja ehk ta märkab lilli hiljem. Räägi teisele vanemale või sõbrale, mis juhtus, kui Sulle jäi halb tunne ja vajad lohutust. Sa ei saa ma toetava käitumisega vanemat terveks ravida, aga saad näidata, et hoolid temast. Juba see on tähtis ja sellest piisab.

Kuidas korraldada koduseid töid?

Kui vanematel pole enam kodusteks töödeks nii palju jaksu, koguneb kodus palju tolmu, pesemata nõusid ja pesu. Võibolla ei tehta kodus isegi enam süüa. Oled ehk ise hakanud asjade eest hoolt kandma või teeb seda Sinu vend või õde? On hea, et osaled koduste tööde tegemisel ja annad sellega oma panuse. Kuid mõnikord juhtub nii, et kodused tööd ja väiksemate õdede-vendade eest hoolitsemine jääb täielikult mõne lapse vastutusele ja seetõttu ei saa ta tegeleda oma hobidega või suhelda sõpradega. See on ükskõik mis vanuses lapsele liiga raske. Proovi sellest rääkida ja soovita, et mõtleks üheskoos, kuidas saaks koduseid töid korraldada nii, et see ei jääks üksnes Sinu või Su õe-venna õlule. Vahel on mõistlik paluda appi sõpru või sugulasi, naabreid, kellega on head suhted. Vahel saab abi kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonnast.

Kuidas on sõprade ja hobidega?

Mõnikord on kodune elu nii keeruline, et ei saa suhelda oma sõpradega, tegeleda hobidega, õppidagi. Sõpru ei julgeta alati koju kutsuda, kuna ei teata, missugune on vanema tuju ja tervis. Või siis on kodune olukord nii kurb, et tunned, nagu veaksid vanemaid alt, kui oled sõprade seltsis rõõmus. Teinekord ei taha Sa jällegi vanemat üksi koju jätta. Hobidega tegelemine võib jääda soiku ka seetõttu, et pole kedagi, kes kohale viiks. Noorele inimesele on aga sõbrad ja hobid reaalsed vajadused. Äkki saab Sind kohale viia mõni sugulane, sõbra isa-ema? Kui kardad vanemat üksi jätta või arvad, et sõpradega koos olemine või talle haiget teha, siis räägi temaga sellest. Võimalik, et oled asjast valesti aru saanud. Vanemad võivad hoopis olla mures, kui lapsel on hobid või sõbrad ära kadunud.

Sa võid ka rääkida sõpradele, mis Su vanemaid vaevab ja miks teile alati külla tulla ei saa. See teeb asjad arusaadavamaks ja külaskäigud lihtsamaks. Rääkimine võib alguses olla raske, kuid sõbrad on tavaliselt mõistvamad, kui Sa arvad.

Kas kodus on vägivalla oht?

Mõnikord võib vaimse tervise häire tõttu olla vanema enesekontroll nii häiritud, et ta ei suuda enda vihahoos talitseda. Vanem võib muutuda ähvardavaks või otseselt kellelegi kätega kallale minna. Siis on tegemist juba füüsilise vägivallaga. Mõnikord võib vanem hakata mõnda pereliiget kiusama. Ta võib näiteks pidevalt süüdistada, öelda halvasti, isegi julmalt. Tundub, et Sa teed justkui kõike alati halvasti, oled vales kohas ja kõiges süüdi. Määratakse pidevalt karistusi, mille tõttu ei saa näiteks sõpradega midagi toredat ette võtta. Seda nimetatakse vaimseks vägivallaks. Vaimne ja kehaline vägivald pole kunagi õigustatud. Need on rasked kõigile pereliikmetele. Kui märkad midagi taolist oma peres, siis räägi sellest kellelegi täiskasvanule - õpetajale, koolipsühholoogile, lastekaitsetöötajale või kellelegi, keda usaldad. Olukorda tuleb kiiresti muuta. Sina ja Su õed-vennad peavad olema nii vaimselt kui füüsiliselt kaitstud ning haigestunud lapsevanem vajab ise samuti abi ja ravi. Võibolla on Su vanem keelanud nendest asjadest väljaspool kodu rääkida, kuid see on üks juhtumitest, kus tuleb käituda vanema käsu vastaselt. Kuigi vanem ei saa sellest ise aru, on ka tema huvides, et olukord muutuks.

Kas vanemad ei hooli minust enam?

Depressioon võib tekitada suhtlemisel palju valesti mõistmisi. Need tekivad tihti lihtsatest igapäeva sündmustest. Näiteks tuled koju ja hüüad “Tere!”. Keegi ei vasta, kuid näed, et isa kõnnib teise tuppa ja paneb ukse kinni. See kurvastab Sind kindlasti “Kas isa ei hooli minust, kas ta ei tahtnud, et ma koju tulen?”. Kui Sa teaksid, et isal on depressioon, saaksid mõelda “Aa, isa on täna depressioonis, kui kahju”. Sest tegemist ongi tegelikult isa probleemiga, mitte sellega, kuidas Sina käitusid. Isa käitumine ei olnud seotud sellega, kui palju ta Sinust hoolib, vaid tema oma muredega. On hästi tavaline, et laps ja vanem arvavad mõlemad, et teine ei hooli temast enam. Lapsele võib tunduda, et vanem ei hooli ja püüab tema silma alt eemale hoida. Vanem jälle võib arvata, et temast ei peeta sellises seisundis lugu ja võib veelgi eemale tõmbuda. Siis istub kumbki oma nurgas ja mõtleb teise kohta alusetuid asju. Sellist olukorda ei saa aga lahendada teisiti kui sellest rääkides.

Kas oled alustamas oma elu pärast kooli?

Kas oled juba kooli lõpetanud ja elad eraldi? Või plaanid kolida? Kodust lahkumine võib olla raske, kui vanematel on probleeme. Eriti, kui vanem elab üksinda. On oluline, et saaksid alustada oma elu ilma tundeta, et teed oma vanemale ülekohut või jätad ta hätta. Püüa koos vanemaga mõelda, kuidas Su kohalolu ja abi saaks asendada. Võta ühendust sugulaste-sõpradega ja ütle, et lahkud kodust. Palu, et nad sagedamini teie vanematega ühendust võtaksid. Lepi vanemaga kokku, kelle poole abi saamiseks pöörduda. Oled juba kodust välja kolinud ja vanem helistab Sulle iga päev, et rääkida kõigist oma muredest? Sel juhul proovi vanemaga kokku leppida mõni korrapärane, kuid harvem kõne-või kokkusaamise aeg. See võib teda rahustada nii, et ta ei helista enam iga päev. Leppige aeg kokku nii, et Sulle jääks võimalus vaimselt keskenduda ka oma asjadele. Kui vanem on Sinust väga sõltuv olnud, siis võib Sul endal olla valus lahkuda. On valus näha kellegi teise üksindust. Pea sellisel juhul meeles, et nüüd on Sinu kord oma elu alustada. Vanemad vastutavad oma elu eest ju ise. Su lahkumine võib ka tema jaoks olla kasvamise aeg, kuigi seda on antud hetkel raske uskuda.

Kui depressioon sunnib endale haiget tegema

Enesevigastamine

Enesevigastamisel võib olla mitmeid põhjuseid ja seletusi. Inimestel, kes ennast vigastavad, on tihti raske oma käitumisviisile täpseid seletusi leida. Mõned ütlevad, et füüsiline valu leevendab mõneks hetkeks psüühilist ja emotsionaalset valu ning enesekahjustamine muutub negatiivsete emotsioonidega toimetuleku strateegiaks. Ennast vigastatakse aga ka enda karistamiseks või hoopis tagant sundimiseks, julgustamiseks, sisemise pinge väljaelamiseks aga ka teistele oma valu näitamiseks või teistele haiget tegemiseks.

Enesevigastamine on oma olemuselt üsna sarnane sõltuvuskäitumisele. Valu tundes hakkab meie keha tootma kehaomaseid valuvastaseid heaoluhormoone – endorfiine. Endorfiinid koos oma peas loodud enesevigastamise põhjendustega loovad tugeva, sõltuva iseloomuga harjumuse. Sarnaselt sõltuvusele mõistab inimene, et tema käitumine on vale, kuid ta ei suuda seda peatada. Seetõttu varjatakse tavaliselt ennastkahjustavat käitumist. Enesevigastamine ei võrdu suitsiidikatsega, küll aga näitab suurt hingevalu, mida ei saa pidada lihtsalt tähelepanu otsimiseks, seda tuleb päris tõsiselt võtta.

Loe siit lähemalt: kuidas ennast aidata ja kuidas olla toeks sõbrale.

Enesetapumõtted

Kui tegemist on pakilise murega, siis helista:

  • Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)
  • Psühholoogilise kriisiabi telefon: 6314300 (tööpäeviti kl 9-20)
  • Usaldustelefon: 126 (eesti keel), 127 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-23)
  • Lasteabi: 116111 (24h)
  • Lapsemure: 646 0770 (tööpäeviti kl 10-18)
  • Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 650 (24h)
  • Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h)
  • Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h)
  • Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h)
  • Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h)
  • Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h)

Kiirabi: 112 (24h)

Elus võib ette tulla aegu, mil me tunneme väga suurt lootusetust, abitust, emotsionaalset pinget ja valu. Me võime leida, et probleemidele pole lahendust, pole ühtegi edasiviivat mõtet ega võimalikku valikut. Me arvame, et valu ei lõpe ja jääb kestma igavesti. Kõikide nende emotsionaalsete pingete taustal võib tunduda, et ainus lahendus on elust lahkumine.

Enesetapumõtted on seotud probleemidega, mida saab lahendada

Lähedase kaotus, depressioon, ärevus, terviseprobleemid, sõltuvushäire, majanduslikud-, töö- või kooliprobleemid ning teised eluraskused tekitavad suurt emotsionaalset stressi. Samuti segavad stressitekitavad olukorrad meie tavapärast probleemilahenduse oskust. Kõik paistaks justkui läbi väga mustade prillide. Kõik näib väga halb, halvem, kui see tegelikult on.

Seega, kuigi sa hetkel mingit lahendust suure pinge tõttu ei näe, on tavaliselt nendele probleemidele alati mingisugune lahendus olemas. Isegi kui oled varem abi otsinud ja see pole sind vajalikul määral aidanud, arvesta sellega, et tihti on vaja proovida erinevaid abiviise enne, kui endale sobiva lahendusviisi leiad. Peaaegu kõik probleemid on ravitavad või lahendatavad.

Enesetapumõtted on alati ajutised

Kuigi sulle tundub, et valu ja kurbus kestavad igavesti, pea meeles, et kriis on tavaliselt alati ajutine. Leiduvad lahendused, enesetunne muutub, ootamatult juhtub midagi positiivset. Mõte on arvamus, mitte fakt.

Pea meeles: Enesetapp on tagasipöördumatu lahendus ajutistele probleemidele. Kriis on peaaegu alati ajutine. Valu ei jää kestma nii tugevana kui sa hetkel tunned! Anna endale aega!

Psühholoogid, nõustajad, arstid, pereliikmed või sõbrad saavad sind aidata uute lahenduste leidmisel. Anna neile see võimalus.

Miks enesetapp näib ainsa võimalusena?

Tavaliselt ei sünni enesetapumõtted ühe ebaõnnestumise tagajärjel, vaid neile eelnevad varasemad või pikaajalised raskused. Elutüdimus ei tähenda, et sa oled nõrk, haige või hulluks läinud. See tähendab, et sul on hetkel raske ja valus ning valu on praegu tugevam kui toimetulekuressursid.

Kui sa hetkel ei suuda mõelda peale enesetapu ühelegi teisele lahendusele, siis see ei tähenda, et teistsuguseid lahendusi pole olemas. Sa lihtsalt hetkel ei suuda neid näha.

Loe lähemalt, kuidas nende mõtetega toime tulla:

Testi ennast Loe teiste lugusid

Tahad midagi ette võtta, et peaksime vähem maske kandma?

Liitu Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumisega ja parandame üheskoos maailma nii, et oleks vähem maske, aga rohkem kangelasi!

Sellesse gruppi kuuluvad inimesed, keda huvitab Eesti noorte vaimne tervis ja heaolu ning kelle silmis on motivatsioonisäde midagi olulist selle heaks korda saata. Pole sugugi vähem oluline, et ühendavaks ja sütitavaks jõuks on ka meie endi kogemused. Otsene või kaudne kokkupuude vaimse tervise maailma ning selle probleemidega annab väärt lähtepunkti meie teekonnaks maailmaparandamise rajal.

Meie visioon on, et iga Eesti noor kasvaks üles vaimset tervist toetavas keskkonnas.

Oma liitumissoovist anna teada kas läbi Facebooki:
https://www.facebook.com/ENVTL/
või uuri lisainfot siit:
http://peaasi.ee/meist/envtl-noored/