Psühhoosi ravi: Ravimid

Psühhoosi ravis kasutatakse antipsühhootikume. Antipsühhootikumid  mõjutavad esmajoones kesknärvisüsteemi, dopamiinisüsteemi ja seekaudu ka teisi ajuaineid ja -süsteeme. Antipsühhootikume jaotatakse konventsionaalseteks (vanemad) ja atüüpilisteks (uuemad). Vanemad ja uuemad antipsühhootikumid mõjuvad ajuretseptoritele erinevalt. Vanemat tüüpi antipsühhootikumid mõjutavad peamiselt dopamiini süsteemi, uuemat tüüpi antipsühhootikumid (atüüpilised) mõjutavad vähemal määral ka serotoniini süsteemi teatud aju piirkondades. Taju ja mõtlemise häireid (nn positiivseid sümptome) leevendav toime ilmneb dopamiini 2. tüüpi retseptorite blokeerimise kaudu ning see omadus on ühine kõigile antipsühhootikumidele.

Antipsühhootikumid võivad olla eri vormides, kuigi toime on suures osas sarnane. Põhiliselt on ravimid tablettide kujul. Osadel ravimitel on võimalus seda manustada vedeliku vormis, osad tabletid on suus lahustuvad. Osadel ravimitel on olemas süstitavad vormid, neid nimetatakse ka depooravimiteks. Viimaste eeliseks on see, et neid saab manustada harvem (1-2 x kuus) ning mõnikord on neil ka vähem kõrvaltoimeid.

Konventsionaalsed (vanad) antipsühhootikumid

Nimetused: haloperidool, flupentiksool, zuklopentiksool, kloorpromasiin. Mõjuvad peamiselt taju- ja mõtlemishäiretele (nn positiivsetele sümptomitele)

Atüüpilised (uued) antipsühhootikumid

Nimetused: klosapiin, risperidoon, olansapiin, sertindool, kvetiapiin, aripiprasool, ziprasidoon, amisulpiriid.

Mõjutavad lisaks taju- ja mõtlemishäiretele arvatavalt ka tundeid ja vaimseid võimeid, vähesel määral motivatsiooni ja tahet (nn negatiivseid sümptomeid).

Antipsühhootikumide kõrvaltoimed

Igal ravimil on mõju ning lisaks ka kõrvaltoime. Kõrvaltoimete väljendumine ei ole ette teada, mõni inimene ei tunne neid üldse, mõnel on need tunda juba esimesest päevast alates. Kui kahtlustad, et sul on väljendunud mõni kõrvaltoime, räägi sellest oma psühhiaatri või vaimse tervise õega esimesel võimalusel. Kui sul esinevad ravimite kõrvaltoimed, mis sind häirivad, siis on võimalik, et ravimit peab vahetama.

Tavalisemad kõrvaltoimed:

  • uimasus, unisus
  • söögiisu ja kaalutõus
  • suu kuivus
  • kõhukinnisus
  • raskused urineerimisel
  • südame pekslemine

Neuroloogilised kõrvaltoimed, mida esineb vanade antipsühhootikumide kasutamisel oluliselt rohkem kui uute puhul:

Liigutuste aeglustumine, jäikus liigestes ja lihastes, miimika vähenemine, kõndimisel väike samm ja käte kaasliigutuste puudumine, sülje eritamise suurenemine, füüsiline paigalpüsimatus, psüühiline rahutus, lihaste ja lihasgruppide tõmblused.

Esineda võib ka teisi kõrvatoimeid, nende kohta saad lugeda ravimi infolehelt.

Teised ravimid

Psühhooside ravis soovitatakse vajadusel lisaks antipsühhootikumidele ka teist tüüpi ravimeid. Antidepressante kasutatakse depressiooni ja ärevuse sümptomite leevendamiseks. Kasutada võidakse ka meeleolu stabilisaatoreid, et tasakaalustada meeleolu. Lühiajaliselt kasutatakse vahel ka rahusteid või unerohtu. Kõrvaltoimete leevendamiseks võidakse raviskeemile lisada kolinoblokeerivate omadustega ravimeid.

Psühhoosi ravi ja paranemine

Psühhoos on ravitav seisund. Isegi kui haigus muutub krooniliseks, on võimalik leida sobivaid ravilahendusi, mis aitavad eluga hästi toime tulla ja leevendada haiguse sümptomeid. See tähendab küll pikaajalist tegelemist oma vaimse tervisega, kuid kasutada saab nii toimivaid ravimeid ja psühhoteraapiat kui sotsiaalsüsteemi pakutavat tuge.

Uuringud näitavad, et hästi paraneb umbes 50% haigestunutest. Paranemist nähakse toimetulekus igapäevaeluga. Paranemine ei tähenda seda, et inimene peab lõpetama ravimite võtmise ja psühhoteraapias käimise.

Psühhoosist paranemine on pikaajaline ning palju tähelepanu nõudev protsess nii inimese enda kui ka tema pereliikmete jaoks. Sobiva ravi korral taanduvad sümptomid järk-järgult mõne kuuga. Kriitiline periood, kus on raskendatud inimese toimetulek, langenud on elukvaliteet ning püsib oht episoodi kordumiseks, kestab aasta või kauemgi.

Ravisekkumised sõltuvad inimese seisundist (kui palju on psühhoosi sümptome ja kuivõrd need eluga toimetulekut häirivad). Psühhootiline häire vajab medikamentoosset ravi ja sageli alustatakse seda haiglas. Mida varem ravi algab, seda tõenäolisem on paranemine.

Lae alla venekeelne versioon siit!