Arvuti- ja internetisõltuvuse (digisõltuvuse) test

Selleks, et teada, kas Sul on ilmnenud ülemäärasest tegevusest digiseadmete vahendusel sõltuvuse tunnused või on Sinu tegevus seal muutumas problemaatiliseks, vasta testis esitatud väidetele.

Digiseadmete hulka kuuluvad arvutid, telefonid, tahvlid, mängukonsoolid (sh PlayStation, Xbox, Nintendo tooted) ja teised seadmed, mille läbi saab mängida, olla internetis vms.

Digiseadmetes aja veetmise all on mõeldud meelelahutuslikke tegevusi – piltide ja videote vaatamine, skrollimine, mängimine (nii online kui offline), ühismeedias viibimine, ostlemine, suhtlusprotaalides, foorumites viibimine, lihtsalt internetis kolamine jne.

Märgi ära iga väite vastusevariant, millega nõustud.

1. Kui sageli Sa leiad, et oled jäänud digiseadmesse „kinni“ (nt mänge mängima, skrollima, internetti kolama jms) kauemaks, kui algselt kavas oli?






2. Kui sageli jäävad Sul kohtustused täitmata ja/ või lükkad edasi oma tegevusi kuna veedad aega digiseadmes?






3. Kui sageli eelistad põnevat tegevust digiseadmes lähedusele oma partneri või kaaslasega?






4. Kui sageli lood uusi suhteid veebikeskkondades (sotsiaalmeedia, online suhtlemine, võrgupõhised mängud, suhtlusportaalid, foorumid jms.)?






5. Kui sageli väljendavad Sinu lähedased rahulolematust aja hulga üle, mida veedad digiseadmes erinevateks tegevusteks?






6. Kui sageli kannatab Sinu õppetöö tulemus aja hulga tõttu, mida veedad digiseadmes meelelahutuseks?






7. Kui sageli kontrollid esmalt oma e-kirju, infot sotsiaalmeedias või muud meelelahutuslikku infot, enne olulise tegevuse juurde asumist?






8. Kui sageli kannatab Sinu töö tulemuslikkus aja hulga tõttu, mida veedad digiseadmes meelelahutuseks?






9. Kui sageli pead vajalikuks õigustada oma tegevuse põhjuseid, kui kommenteeritakse Sinu digiseadmes veedetava aja hulka ning sealseid tegevusi?





10. Kui sageli blokeerid või heidad peast oma elu puudutavad häirivad mõtted ning leevendad oma häiritust hoopis tegevusega digiseadmes?






11. Kui sageli leiad end ootmas võimalust aja veetmiseks ning mõtlemas tegevustele digiseadmes?






12. Kas nõustud väitega, et elu lemmiktegevusteta digiseadmes oleks igav, tühi ja rõõmutu?






13. Kui sageli juhtub, et ärritud, nähvad või ignoreerid inimesi, kes segavad Sind parasjagu siis, kui oled hõivatud oma lemmiktegevustega digiseadmes?






14. Kui sageli on häiritud Sinu uni hilisõhtuste või öiste digiseadme kasutamise tõttu?






15. Kui sageli oled hõivatud mõtetest ja soovist veeta aega digiseadmes ajal, mil Sa seda tegelikkuses teostada ei saa?






16. Kui sageli lubad endale „Ainult paar minutit veel“ ?






17. Kui sageli on juhtunud, et Sa pole kinni pidanud (endaga) kokku lepitud digiseadme(te) kasutamise piirangutest?






18. Kui sageli Sa püüad varjata aja hulka, mille oled veetnud digiseadmes?






19. Kui sageli eelistad digiseadme seltsi väljaminekule või koosolemisele sõpradega/seltskonnaga?






20. Kui sageli juhtub, et oled ärritunud, tujukas, masenduses või halvas tujus, kui Sul pole võimalust veeta aega oma meelistegevusega digiseadmes ning koos võimalusega seda taas teha need ebameeldivad tunded kaovad?






Tulemused:

Nüüd liida enda poolt valitud vastuste ees olevad numbrid kokku. Mida kõrgema skoori sa saad, seda probleemsem Sinu arvutikasutamine on. Järgnevalt on toodud skaala, mis aitab tulemust tõlgendada.

Vähem kui 20 punkti

Sinu puhul ei ole tegemist probleemse arvuti või digiseadmete kasutamisega.

20 - 49 punkti

Oled tavapärane arvutikasutaja. Mõnikord viibid Sa arvutis küll mõnevõrra kauem, kui vaja, kuid Sa kontrollid oma arvutis veedetavat aega ja tegevusi.

50 -79 punkti

Sul esineb aeg-ajalt või sageli probleeme, mis on seotud arvuti kasutamisega. Sul tuleks endale selgeks teha arvuti kasutamise negatiivne mõju oma igapäevasele

80 - 100 punkti

Arvuti kasutamine põhjustab Sulle olulisi probleeme. Sa peaksid hindama arvuti kasutamisega seotud negatiivseid mõjusid oma  igapäevaelule ja võtma ette sammud arvuti kasutamise vähendamiseks.

Mis mõjutab arvutikasutamise sõltuvuseks muutumist?

Emotsioonid ja mõttemustrid

Emotsioonidega seotud vallandajad on tavaliselt negatiivsed mõtted ja tunded nagu ärevus, depressioon, lootusetus ja pessimism. Meelistegevus arvutis pakub negatiivsetele tunnetele vastukaaluks positiivseid emotsioone ja seetõttu hakatakse seda tegevust kasutama kui toimetulekuviisi iga kord, kui negatiivsed mõtted ja tunded vallanduvad. Arvutisõltuvuse korral tunneb inimene arvutis oma meelistegevust sooritades naudingut, põnevust, rõõmu jms. positiivseid tundeid, mistõttu ta “õpib” ära käitumise või toimetulekuviisi, mis negatiivseid mõtteid ja tundeid vaigistavad. Mida enam oma meelistegevuses olla, seda raskem on edaspidi ilma selle tegevuseta hakkama saada, sest eemalolek arvutitegevusest vallandab koheselt negatiivsed tunded. Kuna meelistegevused arvutis pakuvad rahulolu, kontrollitunnet, tõstavad enesehinnangut ja kuuluvustunnet, siis tasapisi asendub realistlik maailm virtuaalsega. Kui realistlku elu tegemised jäävad unarusse, siis toob see omakorda kaasa süvenevad negatiivsed mõtted ja tunded, lisanduvad enesesüüdistused ning toimetulekuks põgenetakse taas oma virtuaalmaailma ja kujuneb “nõiaring”.

nõiaring

Elusündmused

Meelistegevuse liigse kasutamise võivad vallandada ka teatud kindlad olukorrad või sündmused. Näiteks iga kord kui tekib lähedasega tüli, iga kord kui kohustused kasvavad üle pea, iga kord kui Sinu tegemisi kritiseeritakse jne. Edasi jätkub tegevus sarnaselt nagu emotsioonide ja mõttemustri alalõigus oli kirjeldatud. Arvutitegevuse kasutamine negatiivsete sündmustega toimetulekuks ei lahenda tegelikke olukordi, pigem muutuvad need veelgi halvemaks.

Mis muudab arvutikasutamise sõltuvuseks?

Arvutisõltuvuse kujunemise aluseks on:

Arvuti vahendusel tehtavate tegevuste anonüümsust peetakse üheks olulisemaks riskiteguriks sõltuvuse väljakujunemisel. Anonüümsus võimaldab maski taha peituda, avaldada või varjata Enda kohta käivat informatsiooni täpselt nii, nagu parasjagu vajalikuks peetakse ning vähendab hirmutunnet võimalike, tegevusele järgnevate, tagajärgede suhtes. Arvutitegevustega kaasneva anonüümsuse mõju on kolmekordne. Esiteks võimaldab see kasutajal tunda vähem intiimsust ja suuremat enesekindlust virtuaalsetes suhetes ning seejuures alahinnatakse virtuaalsõpradega suhtlemise negatiivset mõju reaalsetele suhetele. Eriti oluline on anonüümsus häbelikele ja ebakindlatele inimestele. Teiseks loob anonüümsus võimaluse ennast väljendada või kujundada sellise virtuaalse profiili ehk digimina kaudu, mis võib oluliselt erineda inimese päris-minast. Kolmandaks võimaldab anonüümsus väljendada selliseid seksuaalseid kogemusi ja fantaasiaid, mis reaalses elus on taunitavad, vägivaldsed või keelatud.

Oma meelistegevusega(tega) arvuti vahendusel on võimalik tegeleda 24/7 ehk ööpäevaringselt kõikidel nädalapäevadel. Ka raamat või film võivad olla väga köitvad, kuid nendel on alati kindel lõpp. Arvuti ja internet on alati “avatud” ning sealsetest tegevustest puudub vajadus lahkuda.

Arvutis meelistegevuste sooritamise kaudu saadavad stiimulid pakuvad võimalust põgeneda oma negatiivsete tunnete eest (nt. stress, masendus, kurbus, ärevus). Tegevus arvutis viib mõtted negatiivsetest asjadest (tegemata tööd, tüli, enesehinnangu langus jne.) eemale ja võimaldab tunda vähemalt hetkelist leevendust ehk inimene “unustab” selle tegevuse ajaks oma probleemid. Lühiajaliselt võib selline strateegia olla heaks stressiga toimetuleku viisiks, kuid sõltuvuskäitumisega kaasnev põgenemine ebameeldivatest situatsioonidest teeb olukorra pikemas perspektiivis veelgi halvemaks. Seesama negatiivne olukord muutub päästikuks, mis edaspidi ülemäärast arvutikasutamist esile kutsub. Näiteks kui kooli- või töökohustuse täitmatajätmisest on tekkinud stress ja enesesüüdistused, siis meelistegevus arvutis leevendab nimetatud negatiivseid tundeid. Ülemäärase meelistegevuse sooritamise tõttu ei saa aga kohustusi täita ja need kuhjuvad veelgi. Selleks, et taas oma negatiivsete tunnetega toime tulla, kasutatakse lahendusviisina uuesti oma meelistegevust arvutis. Veelgi enam kohustusi on täitmata, negatiivsed tunded suurenevad, arvutis sooritatav tegevus aitab… On tekkinud nõiaring.