{"id":16262,"date":"2023-01-05T16:55:30","date_gmt":"2023-01-05T14:55:30","guid":{"rendered":"https:\/\/peaasi.ee\/?p=16262\/"},"modified":"2023-01-06T16:03:01","modified_gmt":"2023-01-06T14:03:01","slug":"%d1%81%d1%82%d1%80%d1%83%d0%ba%d1%82%d1%83%d1%80%d0%b0-%d0%bc%d0%be%d0%b7%d0%b3%d0%b0","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/peaasi.ee\/ru\/%d1%81%d1%82%d1%80%d1%83%d0%ba%d1%82%d1%83%d1%80%d0%b0-%d0%bc%d0%be%d0%b7%d0%b3%d0%b0\/","title":{"rendered":"\u0421\u0442\u0440\u0443\u043a\u0442\u0443\u0440\u0430 \u043c\u043e\u0437\u0433\u0430"},"content":{"rendered":"
<\/div>\n[vc_row][vc_column][vc_text_separator title=»\u0421\u0442\u0440\u043e\u0435\u043d\u0438\u0435 \u043c\u043e\u0437\u0433\u0430»][vc_column_text]\"\"\u0411\u043e\u043b\u044c\u0448\u043e\u0439 \u043c\u043e\u0437\u0433<\/strong> \u0441\u0430\u043c\u0443\u044e \u0431\u043e\u043b\u044c\u0448\u0443\u044e \u0447\u0430\u0441\u0442\u044c \u0433\u043e\u043b\u043e\u0432\u043d\u043e\u0433\u043e \u043c\u043e\u0437\u0433\u0430, \u0430 \u0431\u043e\u043b\u044c\u0448\u0438\u0435 \u043f\u043e\u043b\u0443\u0448\u0430\u0440\u0438\u044f \u043f\u043e\u043a\u0440\u044b\u0432\u0430\u044e\u0442 \u0431\u043e\u043b\u044c\u0448\u0443\u044e \u0447\u0430\u0441\u0442\u044c \u0434\u0440\u0443\u0433\u0438\u0445 \u0447\u0430\u0441\u0442\u0435\u0439 \u043c\u043e\u0437\u0433\u0430.<\/span> \u041f\u043e\u0432\u0435\u0440\u0445\u043d\u043e\u0441\u0442\u044c \u043f\u043e\u043b\u0443\u0448\u0430\u0440\u0438\u044f \u043e\u0431\u0440\u0430\u0437\u0443\u0435\u0442 \u043a\u043e\u0440\u0430 \u0433\u043e\u043b\u043e\u0432\u043d\u043e\u0433\u043e \u043c\u043e\u0437\u0433\u0430<\/strong> (\u0438\u043b\u0438 cerebral cortex \u043d\u0430 \u0440\u0438\u0441\u0443\u043d\u043a\u0435). <\/span>Suuraju poolkerade all asub ajut\u00fcvi<\/strong> (pildil brainstem)<\/em>, mis ongi justkui t\u00fcvi, millele suurajupoolkerad on kinnitunud. Ajut\u00fcvi \u00fchendab seljaaju suurajuga. \u00a0Ajut\u00fcvi koosneb piklikajust, sillast, keskajust, h\u00fcpotaalamusest, taalamusest. Suurajupoolkerade all ning ajut\u00fcve taga on v\u00e4ikeaju <\/strong>(ehk tserebellum, pildil cerebellum<\/em>), mis on horistontaalselt kurruline ning sellega eristub v\u00e4liselt teistest keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi osadest. Ajut\u00fcvest allapoole j\u00e4\u00e4b seljaaju<\/strong>, millest eralduvad perifeersed n\u00e4rvid<\/strong>.
\nSamasugused struktuurid on ka teiste imetajate keskn\u00e4rvis\u00fcsteemis, aga teistel loomadel ei ole tserebellum v\u00f5rreldes teiste keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi struktuuridega nii suur. Ka on inimese ajus k\u00f5ige enam suurajukoore pinda ning see on kokkukeerdunud ja kurruline.[\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row][vc_column][vc_single_image image=»805″ img_size=»full»][\/vc_column][\/vc_row][vc_row][vc_column][vc_accordion active_tab=»Suuraju»][vc_accordion_tab title=»1. \u0422\u0430\u043a \u043d\u0430\u0437\u044b\u0432\u0430\u0435\u043c\u044b\u0439 \u0432\u0435\u0440\u0445\u043d\u0438\u0439 \u043e\u0442\u0434\u0435\u043b \u0446\u0435\u043d\u0442\u0440\u0430\u043b\u044c\u043d\u043e\u0439 \u043d\u0435\u0440\u0432\u043d\u043e\u0439 \u0441\u0438\u0441\u0442\u0435\u043c\u044b «][vc_column_text]\u0422\u0430\u043a \u043d\u0430\u0437\u044b\u0432\u0430\u0435\u043c\u044b\u0439 \u0432\u0435\u0440\u0445\u043d\u0438\u0439 \u043e\u0442\u0434\u0435\u043b \u0446\u0435\u043d\u0442\u0440\u0430\u043b\u044c\u043d\u043e\u0439 \u043d\u0435\u0440\u0432\u043d\u043e\u0439 \u0441\u0438\u0441\u0442\u0435\u043c\u044b \u0441\u043e\u0441\u0442\u043e\u0438\u0442 \u0438\u0437 \u043c\u043e\u0437\u0436\u0435\u0447\u043a\u0430 \u0438 \u0441\u0440\u0435\u0434\u043d\u0435\u0433\u043e \u043c\u043e\u0437\u0433\u0430.<\/span>[\/vc_column_text][\/vc_accordion_tab][vc_accordion_tab title=»2. Suuraju»][vc_column_text]Suuraju on inimese aju suurim osa. See sisaldab keskusi, mis v\u00f5tavad vastu ja t\u00f5lgendavad v\u00e4ljast poolt aju tulevat informatsiooni, algatavad liigutusi, anal\u00fc\u00fcsivad informatsiooni, argumenteerivad ja tunnevad teadvustatud tundeid. Nende \u00fclesannete keskused asuvad erinevates ajukoore piirkondades. Ajukoor on suuraju k\u00f5ige v\u00e4ljaspool asuv osa ning moodustub hallainest. Sellest sissepoole j\u00e4\u00e4b valgeaine.<\/p>\n

Peamised suuraju piirkonnad<\/b><\/p>\n

Suurajukoore pindala on umbes 1500-2000 cm2, see on umbes sama suur kui ajalehe \u00fcks v\u00f5i kaks lehek\u00fclge. Et kogu see pindala kolju sisse \u00e4ra mahutada on ajukoor kokku volditud, moodustades niimoodi sagaraid. Eristatavad on otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar ja oimusagar.<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Sinine<\/span> —<\/b> otsmiku- ehk frontaalsagar<\/p>\n

Kollane<\/span> \u2013 <\/b>kiiru- ehk parietaalsagar<\/p>\n

Roheline<\/span> \u2013 <\/b>oimu- ehk temporaalsagar<\/p>\n

Roosa<\/span> —<\/b> kukla- ehk oksipitaalsagar<\/p>\n

Aju sisemised osad:<\/p>\n

Kui aju vaadata \u00fclevalt poolt, siis eraldab suur vagu \u00a0aju paremaks ja vasakuks pooleks. Aju pooled on omavahel \u00fchenduses valgeaine kiududest moodustunud tee (corpus callosum<\/i>) kaudu. Parem ja vasak oimusagar on \u00fchenduses veel ka teise kiududest moodustunud trakti kaudu (anteroir commisure<\/i>).<\/p>\n

Ajukoore all asub limbiline s\u00fcsteem. S\u00fcgavamal suuraju sees on basaalganglionid, am\u00fcgdala ja hipokampus.<\/p>\n

Edasi vaatame, mida need erinevad osad teevad.<\/p>\n

Kiirusagar <\/b>(ehk parietaalsagar). Kiirusagar v\u00f5tab vastu ja anal\u00fc\u00fcsib somato-sensoorset informatsiooni kogu kehast. Kehast tulevad n\u00e4rvikiud j\u00f5uavad l\u00e4bi taalamuse kiirusagarasse.<\/p>\n

Kehast p\u00e4rit info, mis j\u00f5uab kiirusagarasse, moodustab kiirusagara pinnal kaardi inimese kehast. Seda nimetatakse homunkuluseks, vt pilti.<\/p>\n

Pildi autor: Maquesta<\/a><\/p>\n

Kiirusagara tagumises osas (oimusagara \u00e4\u00e4res) asub Wernicke piirkond, kus toimub sissetuleva (ehk sensoorse) keelega seotud informatsiooni anal\u00fc\u00fcs. Selle ajupiirkonna kahjustus toob kaasa sensoorse afaasi ning selle all kannatavad inimesed ei saa aru keelest, aga siiski suudavad moodustada helisid.<\/p>\n

Otsmikusagar <\/b>(ehk frontaalsagar). Frontaalsagar on seotud keha motoorikaga (seal hulgas k\u00f5nega) ja kognitiivsete funktsioonidega.<\/p>\n

Aju motoorne keskus (pretsentraalnesagar) asub frontaalsagara tagumises osas, kiirusagara \u00e4\u00e4res. See sagar on seotud kiirusagara somatosensoorse piirkonnaga ning algatab motoorse funktsioone (erinevat t\u00fc\u00fcpi liigutusi). Nagu homunkulus kiirusagaras moodustab ka pretsentraalsele ajukoore alale kaart sellest, mis liigutuste ja motoorika eest mingi piirkond vastutab.<\/p>\n

Vasakul frontaalkoores on Broca piirkond, mis vastutab keelt moodustavate lihaste liikumise eest (suu, huulte, k\u00f5ri lihased). Broca piirkonna kahjustus toob kaasa motoorse afaasia, see t\u00e4hendab, et inimene saab aru keelest, aga ta ei suuda sisuliselt ja arusaadavalt k\u00f5neleda.<\/p>\n

\u00dclej\u00e4\u00e4nud otsmikusagara piirkonnad on seotud m\u00f5tlemise, \u00f5ppimise, m\u00e4lu ja muuga.<\/p>\n

Kuklasagar <\/b>(ehk oksipitaalsagar). Kuklasagar on otseselt seotud silmadega \u2013 v\u00f5tab silmadelt vastu informatsiooni ning t\u00f6\u00f6tleb sissetulnud infot. Frontaalsagaras seotakse silmadest tulnud informatsioon kiirusagaraga (sealhulgas Wernickese piirkonnaga, mis v\u00f5imaldab lugemist) ja motoorse koorega (otsmikusagar).<\/p>\n

Oimusagar<\/b> (ehk temporaalsagar). Oimusagar t\u00f6\u00f6tleb k\u00f5rvadest tulnud kuulmisinformatsiooni ning seostab selle kiirusagara Wernicke piirkonnaga ja otsmikusagara motoorsete piirkondadega.<\/p>\n

Oimusagara sees asuvad:<\/p>\n

Basaalganglionid<\/b>.\u00a0Asuvad oimusagara sees ja t\u00f6\u00f6tavad koost\u00f6\u00f6s v\u00e4ikeajuga peenmotoorika koordineerimisel (n\u00e4iteks s\u00f5rmede liikumine jt peenemad liigutused).<\/p>\n

Limbiline s\u00fcsteem: Asub s\u00fcgaval oimusagaras ja tema ehitusse kuulub ka am\u00fcgdala, hipokampus jt osad. Limbiline s\u00fcsteem on seotud emotsionaalse k\u00e4itumisega, aga ka siseelundite talitlusega.<\/p>\n

Limbilisse s\u00fcsteemi <\/b>kuuluvad:<\/p>\n