Enesevigastamise müüdid ja reaalsus

Uuringute kohaselt ei räägi enda vigastamisest kellelegi umbes 2/3 inimestest, kes end vigastavad. Pigem peavad ennast vigastavad inimesed vigastamist häbiväärseks saladuseks ning üritavad märke sellest varjata. Enda vigastamise põhjuseks on püüd kas vältida või kontrollida tugevaid tundeid, nagu näiteks viha enda või teiste vastu, kurbus, meeleheide või madal enesehinnang, aga ka teistele oma valust märku andmine.

Pigem vigastatakse end selleks, et tulla toime tugevate tunnete või raskete sündmuste ja olukordadega. Inimene, kes ennast vigastab, võib seda isegi pidada viisiks, kuidas enesetappu vältida. Uuringute kohaselt ei ole ligikaudu pooltel end vigastanud inimestest enda vigastamise ajal enesetapumõtteid.

Enesevigastamisel on mitmeid erinevaid põhjuseid, näiteks tunnete juhtimine või kontrollitunde saavutamine, kui kõik ümberringi on kaootiline. Kuigi enesevigastamine võib panna teisi soovitud viisil käituma, peaks tähelepanu pöörama hoopis sõnumile, mida inimene oma käitumisega edastab, ja aitama tal leida viise väljendada seda teisiti. Enamasti näevad inimesed ka palju vaeva, et oma ennastvigastavat käitumist varjata.

Inimestel, kes end vigastavad, on raske oma tundeid sõnadega väljendada, nad teevad seda käitumise abil. Nagu psüühikahäired laiemalt, kõneleb ka enesevigastamine raskustest ja haavatavusest, millega inimene on pidanud silmitsi seisma. See ei muuda kedagi hulluks. Hulluks tembeldamise müüt häbimärgistab vaimse tervise raskusi ning võib saada takistuseks abi otsimisel.

Siiski on ennastvigastav käitumine ohtlik ning vajab ravi.

Ehkki enesevigastamist esineb noorte (eriti neidude) seas keskmisest rohkem ja ennast vigastav käitumine saab enamasti alguse noorukieas, võib seda ette tulla erinevast vanusest ja soost inimestel.

Paraneda ja olukorda muuta on täiesti võimalik. Enesevigastamine on abinõu oma tunnete juhtimiseks, see on õpitud käitumine. Käitumisse saab aga lisada ka uusi ja turvalisi tunnetega toimetulemise oskusi. Sedaviisi asendavad need aja jooksul enesevigastamise.

Kõige tõhusamad meetodid enesevigastamise tungi vastu võitlemiseks on hoida ennast tegevuses, olla ümbritsetud sõpradest, rääkida/kirjutada oma tunnetest, olla füüsiliselt aktiivne, nt liikuda õues, teha trenni, füüsilist tööd jms.