Meeldivate emotsioonide kogemine – Vaimse tervise vitamiin

KUIDAS TOETADA ENNAST LÄBI MEELDIVATE EMOTSIOONIDE KOGEMISE ?

Emotsioonid on meie igapäevaelu lahutamatu koostisosa, mille puudumist oleks raske ette kujutada. Me ei oleks rõõmsad, saades sünnipäevaks soovitud kingitust, ei tunneks kurbust lähedase inimese kaotuse puhul, poleks pettunud oodatud väljasõidu ära jäämisel ega tunneks häbi, kui meid ebasobiva käitumise sooritamiselt tabatakse. Rääkimata üllatusest, kui hea sõber ootamatult ukse taga kella helistab. Seega võib väita, et paljuski annavad just emotsioonid igale päevale kordumatu ja meeldejääva värvi. Meie vaimsele tervisele on kahtlemata kõige kasulikum, kui lubame endale tunda ja kogeda erinevaid emotsioone. Aga vahel aitab tasakaalu hoida, kui proovida teadlikult suurendada just meeldivate emotsioonide kogemist. Meeldivad emotsioonid on näiteks: rõõm, tänulikkus, siirus, huvitatus, lootus, uhkus, lõbustatus, inspiratsioon, imetlus, armastus, üllatus, rahu.

Oleme allpool välja toonud erinevaid nippe ja toimimisviise, mida saaksid kas ise või koos meeskonnaga tööl, koolis või kodus proovida. Kujundasime ka vestluskaardid, mis toetavad meeldivate emotsioonide teemaliste vestluste algatamist ning lisasime mõned tegevusideed lastega kasutamiseks. Uuri lähemalt! (PS! Rohkem infot näed allpool vastava kaardi valimisel).

Tasakaal on peaasi!

  • Alusta oma päeva lõbusalt: loe ajalehest esmalt koomiksinurka või piilu youtube’st oma lemmik naljavideosid. Kas teadsid, et see on teaduslikku kinnitust leidnud, et huumor vähendab stressi, suurendab psühholoogilist heaolu ning aitab toime tulla stressirohkete sündmustega? Tõesõna: naer ongi terviseks!
  • Proovi sel nädalal jagada ja ka märgata sotsiaalmeedias ainult naljakaid või helgeid postitusi. Kui raske see ikka saab olla?
  • Muuda oma hommikurutiini: kas sööd tavaliselt hommikust köögilaua taga pooleldi jooksu pealt? Proovi vahelduseks söömiseks mõnda teist asukohta: terrassil? Elutoa vaibal? Köögis tantsu pealt? Maja ees linnulaulu taustal?
  • Võta päevas vähemalt üks puhkehetk selleks, et täiesti ennastunustavalt tantsida – nagu mitte keegi ei vaataks. Lase kogu oma rõõm, kurbus, elevus, viha tantsu abil endast välja. Mis tunde see tekitas?
  • Leia youtube’st see nädal üks uus asi, mida õppida: nt kuidas tantsida? Joonistada? Joodeldada?
  • Aita kedagi. Uuringud näitavad, et teistele heade tegude tegemine mõjub positiivselt ka meie enda enesetundele. Seega tee head: olgu selleks siis tore kompliment kaaslasele või annetus heategevusorganisatsioonile. Vaata, kas saad kellelegi vabatahtlikuna abi pakkuda: Vabatahtlikud või uuri, kas saad aidata kaasa teaduse arengule: Osale “Heaolu ja vaimse tervise uuringus” | geenidoonor.ee
  • Korralda endale üks mõnus kodune spa õhtu. Kui poest ostetud kehakoorijad otsa on saanud, mökerda end mõnuga kohvi ja meeseguga – väga mõnus ja värskendav! Või tee endale hoopis jalavann.
  • Proovi treenida oma aju märkama positiivset. Kas teadsid, et positiivne mõtlemine tõstab Sinu energiataset, loomingulisust ning produktiivsust kuni 30%? Kui oma päeva õhtusse oled veeretanud, küsi endalt: mis oli see 1 asi, mis mul täna ei õnnestunud, ja nüüd leia vähemalt 3 asja, mis sul väga hästi välja tulid! Kõiges ei peagi alati 100% õnnestuma, muidu poleks ju arenguruumi, aga proovi kaalukeel positiivse suunal hoida. Negatiivset registreerib meie aju iseseisvalt, sellega saab ta väga hästi hakkama, aga positiivse märkamist tuleb teadlikult harjutada.
  • Mediteeri või praktiseeri teadveloleku tehnikaid. Pühenda näiteks iga päev 10 minutit sellele, et istud lihtsalt vaikuses ning keskendud hetkele, oma hingamisele, lõhnadele, kehaasendile, mõtetele, tunnetele.
  • Tee tänulikkuse harjutusi: kirjuta iga päev üles 3 hetke, asjaolu või mõtet, mille eest tunned tänu; avalda kellelegi tänu, kelle olemasolu oled pidanud enesest mõistetavaks; kirjuta kellelegi kiri siira tänuga; mõtle, mida sa oled võitnud sellest, kui midagi ei ole läinud nii, nagu oled lootnud. Katseta Vaikuseminutite tänulikkuse harjutust Vaikuseminutite “Tänulikkuse harjutust”.
  • Vaata head filmi, loe raamatut või tee käsitööd – mis iganes sulle rahulolu pakub.
  • Istuta taimi, korrasta enda ümbrust.
  • Toida ennast ja lähedasi hästi – kas söögi, armastuse või hellusega.
  • Planeeri aega looduses olemiseks, vaata, kuula, tunne lõhnu ja puuduta.
  • Kuluta raha! Aga kuluta seda selleks, et kinkida midagi toredat oma lähedasele või kolleegile. Osta midagi ja anneta see heategevaks otstarbeks. Pööra tähelepanu sellele, mis tunde see kulutus tekitas.
  • Leia tänasest päevast kolm tegevust, mis on tähenduslikud. Näiteks käte pesemine võib olla oluline selleks, et teisi kaitsta, igav tabelite täitmine võib olla kasulik selleks, et teised saaksid samuti oma tööd paremini planeerida, lapsele pai tegemine on oluline selleks, et maailmas oleks rohkem lahkust. Peatu hetkeks ja tunneta oma igapäeva tegevuste tähenduslikkust.
  • Leia sel nädalal vähemalt pool tundi selleks, et teha seda, mida sa päriselt, tõsiselt, tõeliselt teha tahad.
  • Mõtle, kas sinu elus on juba tegevus, mis tekitab kulgemise või voo kogemust. See peaks olema midagi sellist, mida juba oskad, aga milles saab veel edasi areneda. Miski, mida tehes kaotad ajataju ja mis ei tundu oluliselt pingutav, see lihtsalt kulgeb ja voogab. Olgu see siis mõni treening, mõni igapäeva töö ülesanne, mäng, harrastus. Kui sul seda veel ei ole, siis mõtle, mis juba olemasolevat oskust võiksid selleks kujundada või mida uut enda ellu kulgemise kogemuse saamiseks tuua saab.
  • Mõtle, planeeri ja unista millestki heast, mida oodata. Mõnule selle mõttega!
  • Looge meeskonnaga virtuaalne raamatuklubi – tehke üks raamatute inspiratsiooni nimekiri ning innustage üksteist raamatute lugemisel. Leppige kokku, et kord kuus arutate ühiselt loetu üle, jagage inspireerivaid ning nalja teinud mõtteid raamatust.
  • Korraldage üks virtuaalne hommikune tee- või kohvihommik, kus peegeldate nädalavahetuse mõtteid ning tegevusi ja seate ühiseid eesmärke uueks nädalaks.
  • Mängige pime-origamit:
    • moodustage paarid;
    • mängujuht saadab igast paarist ühele inimesele e-mailile origami juhendiga
    • leppige kokku mängu kellaaeg;
    • paariline, kes sai origami juhendi, peab nüüd partnerit origami voltimisel juhendama. NB! Kui räägite videokõne vahendusel, lülitage voltimise ajaks videod välja;
    • kui olete voltimise lõpetanud, lülitage videod sisse ning jagage tulemust;
    • nüüd võite kõik koos veel meeskonnavestluses ühineda või siis hoopiski rolle vahetada.
  • Jagage üksteisega oma stressis oleku kasutusjuhendit. Kirjuta, mis moodi see välja võib paista, kui sa stressis oled ja mida sul on siis vaja, et teised teeksid või ei teeks. Jaga seda oma sõbraga, oma töö juures või ühises suhtluskanalis, sotsiaalmeedias või hoopis e-mailis. Vahet ei ole, kui see tuleb väga pikk. Meie Peaasjades proovisime selle läbi ja leidsime nii palju ühist, et kuku üllatusest pikali! Mõistad ennast, mõistad ka teisi! 🙂
  • Tehke ideekorje, millest inimesed Teie meeskonnas rohkem teada tahaksid. Siis leidke võimalusi, kuidas neid teadmisi saada. Võibolla teab meeskonnast keegi kedagi, kes teab kedagi, kes on just selles valdkonnas särav koolitaja või kellel on pikaajalised kogemused ja ehk tahab ta ka Teie meeskonnale veebiseminari vahendusel oma mõtteid ja teadmisi jagada? Võibolla komistate üheskoos hoopis ühe põneva e-koolituse otsa, mida kõik koos läbida sooviksite?
  • Nagu jõulude ajal kingiloosiga, jagage loosiga igaühele nii-öelda “salajane sõber”, keda võite kuu aega eriliselt meeles pidada, talle komplimente teha või lilli saata.
  • Tehke tänuring, iga meeskonnaliige ütleb kellelegi teisele midagi, mille eest ta kolleegile tänulik on. Seda praktikat võib kasutada ka regulaarselt – valige iga reede välja meeskonnaliige, kellel kõik saadavad ühises suhtluskanalis oma tänusõnad.
  • Jagage ühe koosoleku raames teistega ühte aspekti oma tööst, mida pead tähenduslikuks ja oluliseks. See võib olla midagi pisikest või suurt, aga tähelepanu pööramine sellele, mis muudab meie igapäevategevused tähendusrikkaks, muudab meid rõõmsamaks.
  • Leidke tänastest päevauudistest midagi, mis meele kergemaks, helgemaks, lõbusamaks teeb ja jagage seda uudist meeskonnaga.
  • Tõmmake selle nädala toimetuste nimekirjast maha kõik asjad, mis tegelikult ei ole olulised.
  • Katseta, kuidas oleks toetada õpilaste heaolu ja iseseisvust õppimisel https://www.clanbeat.com/eesti/ rakendust kasutades.
  • Innusta oma õpilasi küsima endalt ning märkama: millised tänased tegevused panid mind tõesti mõtlema või juurdlema millegi üle? Milliseid uusi lähenemisi või strateegiaid ma proovisin? Milliseid vigu ma tegin, millest saaksin edaspidi õppida? Millised tegevused pakkusid mulle täna väljakutset? Selline analüüs aitab õpilastel näha, et nende õppeedukus ja võimekus ei sõltu tegelikult ainult kaasasündinud teguritest, vaid selles mängib hoopiski suuremat rolli nende pingutus ja järjepidevus. Nende pisikeste arengu- ja õppimiskohtade märkamine võimaldab meil tunda rõõmu ja eduelamust – Oh, see oli mu jaoks raske, aga ma sain hakkama! Või: Ma pidin pingutama, ja kuigi seekord ei tulnud see mul hästi välja, proovin järgmine kord vigadest õppida.
  • Joonistage endale vapruse redel! Selleks::
    • pange ühise ajurünnaku tulemusena kirja üks uus oskus, mida laps tahaks omandada või hirm, mida ta sooviks ületada;
    • kirjutage see redeli ülemisele astmele;
    • nüüd pange kirja väiksed sammud, mis aitavad soovitud eesmärgini jõuda. Mõelge sellest nagu jalgrattasõidu õppimisest, milleks esmalt õpitakse selgeks abiratastega sõitmine.
  • Alustage oma klassi seikluste päeviku Selleks:
    • tehke päevikusse esialgu ise mõned sissekanded, kui Teie klassi lapsed olid julged ning proovisid midagi uut. Lisage sinna nende joonistusi, pilte või muid jäädvustusi, mis näitaksid ka õppimisekõverat (esialgseid raskusi ja lõpu õnnestumisi);
    • lisage kindlasti detaile selle kohta, kui tore või lõbus selle uue asja proovimine oli;
    • järgmine kord, kui tahate lastele tutvustada midagi uut ja jooksete justkui peaga vastu seina, sest nad ei taha või ei julge seda uut asja igaks juhuks proovida, avage oma ühine seikluste päevik ning meenutage kui tore Teil viimati uut asja õppides oli;
    • nüüd andke päeviku pidamise võimalus üle lastele. See võib olla nt ühine grupitöö.
  • Meeldivate emotsioonide BINGO 1. variant:
    • joonistage endale BINGO ruudustik ning kirjutage sinna ühise ajurünnaku tulemusel erinevaid tegevusi, mis Teis meeldivaid tundeid tekitavad (nt laulmine, tantsimine, laisklemine, jalutamine, palli mängimine, rattasõit, muusika kuulamine);
    • nüüd kirjutage iga tegevuse juurde ruudustikus sel nädalal üks päev ja ajavahemik, millal seda tegevust teete.
    • kes nurgad, diagonaalid või terve ruudustiku täie meeldivaid tegevusi ära teeb, hõikab BINGO ning jagab teistega oma lemmikhetki!
  • Meeldivate emotsioonide BINGO 2. variant:
    • joonistage endale BINGO ruudustik ning kirjutage sinna ühise ajurünnaku tulemusel erinevaid meedivaid emotsioone, mida oleks huvitav kogeda;
    • paluge lastel nädala jooksul märgata, kui on neid tundeid tundnud ning neid BINGOS ära märkida;
    • kes nurgad, diagonaalid või terve ruudustiku täie meeldivaid emotsioone ära täidab, hõikab BINGO ning jagab teistega oma lemmikemotsioone!
  • Arutage lastega selle üle, mil moel on mõni tund või õppeaine tähenduslik. Mida head teeb selle õppimine igale lapsele, tema lähedastele, ühiskonnale või planeedile – miks see on oluline.
  • Näidake lastele tunni keskel mõni naljakas või armas video näiteks kassipoegadest või kutsikatest. Kas või paar minutit lõõgastust naeru või helgete emotsioonide kogemise kaudu aitab hoida meele selgema.
  • Arutage lastega, mida head ja toredat nad lähitulevikult ootavad ja millest unistavad.

Oma vaimse tervise vitamiine jagavad kogemuslugudena hinnatud muusikud ja festival Jazzkaare head sõbrad Kadri Voorand, Joel Remmel ja Peedu Kass

Foto: Martin Heinmets

Ei ole eriline üllatus, et viimane aasta on tavapärast elurütmi tugevalt raputanud ja olen end korduvalt leidnud kohast, kus on raske kõikide oma tunnetega toime tulla. Pandeemia eelsed aastad on olnud väga tegusad ja sündmusterohked, mistõttu saabunud „vaikus“ mõjus alguses väga rahustavalt, aga juba mõne nädala pärast hoopis ärevust tekitavalt. Vahel uitan ka tavarežiimil mõningases melanhoolias ja sügisene kaamos ei möödu alati jäljetult, seetõttu jälgisin teadlikumalt oma tujusid pandeemia ajal. Meeleolu langus on esimene signaal, mida märgates püüan oma ellu muudatusi kutsuda. Esimene abinõu on minu jaoks sport või pikemalt looduses viibimine, näiteks jalutuskäik metsas. See kõlab banaalselt, aga keha on vaja lihtsalt ära väsitada, et tunda mõtetes meelerahu ja parandada oma une kvaliteeti. Hea nipp on leida endale trennisõber või seada eesmärgiks mõni rahvaspordi üritus. Sotsiaalse läbikäimise piirangute tõttu aitab ka pelgalt see, kui trennisõbraga üksteist sõnumite teel utsitate ning sõbraliku konkurentsi tuhinas leiad end harjutusi tegemas võibolla rohkem kui muidu.

Suur osa muusikuid elavad vabakutselise elu, mistõttu tundub praegusel ajal tervislik seada sisse minimaalne rutiin. See ei pea tingimata hõlmama sinu töiseid kohustusi, aga töötab hästi ka harjutusharjumuste tekitamisel. Hea algus on juba see, kui otsustad näiteks igal teisipäeval kuulata mõnd põnevat raadiosaadet, neljapäeval proovid köögis uut retsepti, reedel vaatad dokfilmi ja pühapäeva alustad pannkookidega! Väikesed regulaarsed asjad aitavad tuua su ellu head tasakaalu ja peletavad muremõtteid. Proovi sinagi!

Foto: Stina Kase

Viimane aasta on olnud minu jaoks suuresti just nimelt vaimse teadlikkuse suunas arenemise aasta. On suurte muutuste aeg. Kas pole mitte nii, et arenema sunnib meid elu ikka siis, kui selgub, et vanaviisi enam ei saa, aga Elada tahaks. Sünnimomendist peale alustame etapilise kohanemisega, igaüks omas tempos. Nüüd on sellesse rütmi sekkunud ülemaailmne kriis. Kõigile korraga, küsimata, kas aeg on küps. Üleilmne, massi hõlmav murrang suunab meid jõuliselt. Siiski on suure pildi sees igal ühel oma.

Massipsühhoosis või kriisi situatsioonis leian enda seest üldjuhul, vastupidiselt eeldustele, sootuks rahu ja sisemise jõu. Hoolimata aimatavatest raskustest täidab kõhtu ka elevus, sest segadusega saabub alati võimalus asetada asjad teistele kohtadele. “Õige” raja puudumisel saan valida uue ja käimata tee. Valisin tänavu reisi oma sisemaailmasse, saksamaade ja ameerikate asemel. Aeg oli küps ja koroona aitas kaasa.

Olen tänulik, et mul on õnnestunud kogeda viimase enam kui kümne aasta jooksul palju ilusaid ja võimsaid tundeid, tegemisi, elamusi, gaas põhjas kihutamist, kukkumisi, tõusmisi, küll väikeste vahepeatustega, kuid siis ikka edasi ja edasi.

Ja siis korraga selline tunne, et rong lagunes koost, reisijail kästi väljuda või astuda ühe teise “Edasi-Tagasi” rongi peale. Selle peale ma enam ei jooksnud. Vaikus!

Ma armastan vaikust. Olen alati armastanud. Tundide kaupa üksipäini jalutada mööda metsa ja mereäärt. Kujutada ette metsaelanikke puude sees ja haldjaid samblasoo kohal hõljumas. Selline fantaseerimine on olnud minu pärisosa pisikesest peale. Ometi on justkui kusagilt jäänud mulje, et see on mingi luksus, mida saavad endale vaid vähesed täiskasvanud lubada. Ei! See on osa minu tööst. See on osa minust. Ja ma ei kavatse enam seda endale keelata, isegi kõige kiirematel momentidel, arvates, et see tuleks lahutada tööst ja panna laisklemise või puhkamise arvele. Mis mulle veel meeldib? Kas pole mitte nii, et mulle tegelikult meeldivad ka “kohustused”? Mulle meeldib ju tegelikult meilidele vastata ja suhelda, tegelikult meeldib mulle ka exceli tabelit täita, meeldib koristada ja kui aus olla, siis meeldib mulle isegi laule luua ja pillimängu harjutada. Ja veel palju muudki! Mis mu jutu mõte on? Kui olen lubanud enesele olla nõrk ja lubanud endale kaotada hetkeks ka “sihid”, eesmärgistab puhtalt lehet keha ja vaim end justkui ise uuesti. Ma ei näe seda pilti sugugi alati nii positiivselt, aegajalt ma murdun ja tahaksin lihtsalt jonnida. Sellises punktis aitabki kõige paremini enese vajadustest teadlik olemine, enda nõrkustest ja tugevustest teadlik olemine.

Kõik oleme kuulnud hüüdlauset: “Võta enda jaoks aega!” Kasutu lause, kui me sellele detailselt tähendust ei anna. See ei pruugi kujutada endast pelgalt aega lesimiseks, netflixi vaatamiseks või mõnel muul viisil mõtete jõuga suunamiseks või aju välja lülitamiseks. Võiks võtta aega selleks, et analüüsida enda kukkumisi ja tõusmisi iseenda vastu aus olles, leida sealt inimene, oma nõrkuste ja tugevustega. Just need teadmised aitavad raskel hetkel ellu jääda. Mind on aidanud! Elan veel! Õpin veel!

Reisimise vahendina mainitud siseilma kasutan ma muidugi peale jalutuskäigu loodusesse ka muusikat. Lihtne ja kättesaadav igaühele, kes ka näiteks isoleerituna toas peaks istuma.

Erinev muusika stimuleerib aju erineval viisil. Kui tantsuline rütmimuusika võib anda midagi enesekindluse tunde sarnast, siis pisut aeglasaema kulgemisega heakõlaline muusika võib

äratada eredaid tundeid, hoolimist, valu ja ilu. Seevastu alternatiivsema kõlaga muusika võib käivitada fantaaasia sootuks ootamatul viisil.

Inspiratsiooni ja heade lahenduste allikana minu jaoks isiklikult töötab kõige kindlamini keskmine valik.

Kuid muusika vaikides saabub siiski enesele otsa vaatamise tund. Sellisest energiast kantuna võib vabalt tormata ummisjalu tegudele. Aga võib ka kasutada vaikust saadud energia või ideede talletamiseks. See on näiteks see moment, kus peale kuuldud kontserti tahaks olla veidi omaette, et mõned tekkinud küsimused või taipamised oma peas selgemaks mõelda. Ja kui muusikast on lähtunud lihtsalt mingi positiivne tunne, luban endal selle sees veel uneleda. Sellise näite varal saame rääkida vaimse tervise vitamiinist muusika näol.

Teine vitamiin, mida nimelt kriisi aastal olen tarbinud enam kui tavaliselt, on armsate lähedastega suhtlemise vitamiin. Jah, kodumaal viibimine on seda ust hoopis rohkem avanud. Neid samu mainitud taipamisi ja tundeid lähedastega jagades tekib selgem arusaam iseendast. Jagamise kaudu avaneb ka suurepärane võimalus neid lähedasi kuulata ning ka nende tundeid ja avastusi peegeldada. See on üks väärtuslikuimatest vaimse tervise vitamiinidest, mida sel aastal olen teadlikumalt tarvitusele võtnud.

Soovin ise hoida ja soovin olla hoitud!

Foto: Sohvi Viik

Viimane aasta on olnud mitmeski mõttes eriline. Mulle kui aktiivsele tegevmuusikule on olukord tavapärasest tuntavalt erinev. Kui varasemalt oli töörutiin ja -tempo väga kiire, siis ühiskondlik paus on pakkunud võimalust rohkem aega kodus olla, iseseisvalt tegutseda ja toimetada.Kuivõrd enamasti on töö üsna sotsiaalne ja sisaldab lisaks muusikale palju lävimist tuttavate ja ka uute inimestega, siis viimase aasta kogemus on seda mõnel määral muutnud. Palju arvuti taga istumist, vähe kokkupuuteid laiema ringi inimestega, vähem laval olemise võimalust – kõik see on mõnes mõttes uus või siis on mõned aspektid tööst eriliselt võimendunud.Muusikuna on oluline teatav tundlikkus, nii inimeste kui ühiskonna suhtes üldisemalt. Hea “trenn” selle vormi hoidmiseks peitub inimestega otseses suhtlemises, kus on võimalik inimeste emotsionaalset olukorda lugeda ja sellega arvestada. Suhtluse kolimine distantsile on selles osas palju muutnud. Muidu niivõrd tavaline tagasiside kolleegidelt on varasemalt aidanud ka ise enda tegemistes teadlikum ja enese hindamisel adekvaatsem olla. Praegune olukord on aga toonud väljakutseid tagasisidestamise osas. Õnneks ei ole kogu töö ära kadunud ja teatud kindlus sissetuleku osas on siiski säilinud. See kindlustunne on aidanud ka vaimset tervist hoida. Loomulikult pole töö ja sissetulek ainsad tegurid, mis vaimset tervist mõjutavad, kuid teatud stabiilsus on alati abiks. Eriti sellisel ajal, kui tavapärane elukorraldus on olulisel määral sundmuudetud.Olen kristlane ja kuivõrd usk mõjutab otseselt mu igapäevaelu, valikuid ja ellusuhtumist, siis olen sel kriisiajal üldjoontes suutnud vaimset tervist tasakaalus hoida. Siin-ja-praegu olukorda, mis võib kohati väga keeruline olla, aitab mõista ja läbida perspektiivi paigas hoidmine. Usuelu vaatenurgast just sedapidi, et inimene on Jumala loodu ja maine elu pole lõppeesmärk, vaid alles esimene etapp eluteel. Pikem vaade elule on tuntavalt abiks rasketel hetkedel, kui ainult probleemile keskendudes võib lihtsasti “vee alla” vajuda.Kindlasti on abiks teatud rutiini tekitamine. Kui selle külje pealt läheneda, siis viimane aasta on seda isegi soosinud. Muusiku amet on küllalt hektilise elukorraldusega, mis igapäevaelu rütmide väljakujunemist sageli ei soosi. Hilisõhtused esinemised, pikad päevad, erinevate projektide vahel kohanemine ja kiire elutempo pole kõige tervislikum lahendus ja võib ka vaimset tervist mõjutada. Ka kodus olemine on kiiremal perioodil vägagi episoodiline. See kõik on viimase aastaga palju muutunud just positiivsemas suunas.Olen alati olnud keskmisest pikema unevajadusega ja see on viimasel aastal stabiilselt võimalik olnud. Loomulik unerütm ja ajaliselt väljakujunenud hommiku- ja lõunasöögikorrad on tulnud kasuks. Samuti meeldib mulle trenni teha võimaluste piires just vabas õhus. Tänavuse ilusa talvega suusatamine, ülejäänud aastast möödub jooksu- ja rattatrenni tehes. Olen hakanud rohkem hindama ka lihtsalt pikemaid jalutuskäike, mis aitab paremini ekraani taga istumise ära neutraliseerida.Tuntavalt on suurenenud ka suhtlemine just lähedastega. Kui varasemalt oli küllalt suur rõhk sotsiaalsel lävimisel, siis praegusel ajal on just perekondlik läbikäimine olnud väga kosutav ja aidanud veidi tasa teha varasemaid aastaid, mil see pool oli küllaltki tagasihoidlik. Kuna pere on suur ja väga suhtlemisaldis, siis saab kogu suhtlemisvajaduse sageli sealt juba kätte. Ja üle aastate on ka rõõm tõdeda, et see aeg pole muude kohustuste tõttu piiratud või ei ole ka mingit tunnet, et teised olulised asjad jääks selle tõttu tegemata.Kuna muusika on mu töö, siis ei saaks öelda, et lõõgastumiseks ma alati muusikat kuulan. Küll aga on olnud rohkem aega otsida uut muusikat, mida vaatamata piirangutele regulaarselt ilmub. Ja alati on tore pöörduda tagasi ka vanade lemmikute ja klassikute poole, kes kunagi alt ei vea. Ekraaniajastul on kohati väljakutse raamatusse süveneda, aga viimase aasta jooksul olen lugenud keskmisest tunduvalt rohkem – Eesti kirjandusklassikat ja põnevaid leide välismaistelt autoritelt. Ka see on aidanud lõhkuda seda ülemäärast ekraaniaega, mis töö sageli ette paneb. Usun, et kõige alus on tervete suhete hoidmine. Kui asjad on selged suhtes Jumalaga, ligimesega ja iseendaga, siis laabuvad ka muud mured. Selle nimel tuleb aga regulaarselt vaeva näha. Õnneks tasub see panustamine end ohtralt ära!

 

Joel Remmel

tartu_logo_suur
sotsmin_3lovi_est
Transpordiamet_3lovi_est_rgb
TAI_logo_EST_RGB-01
Rademar-logo_color_long
takl-logo-vert-color
LKK_logo_originaal copy (1)
terviserajad-logo
Elisa_logo
TagasiKooli_logo (2) (1)
puhka_eestis_vertical_negative
BRE
logo__pare-paremaks@1x
Just Film nunnu
Tallinna_Keskraamatukogu_logo_web
RR_logo_horisontaal_color
jazz
tallinn_logo_rgb
haridusmin_3lovi_est
Teeviit-noorteinfo-kodu-roheline@2x (1)
Asset 8@1x
geenivaramu