Toimetulek traumeeriva sündmusega

Keha “mäletab”

  • Kui inimene elab läbi trauma, siis öeldakse, et ta kogeb ”sõnatut hirmu”.
  •  Selle sündmuse emotsionaalne mõju võib segama hakata võimet kogetut sõnadesse panna.
    Oma kogemuse jagamine teistega muutub raskeks.
  •  Hiljem “mäletame” me ohtlikke ja hirmutavaid sündmusi oma emotsioonide ja kehaga, sest
    see aitab meil järgmisel korral ohtu sattudes kiiremini reageerida. Meie keha reageerib enne,
    kui me jõuame mõelda.
  •  Kui juhtub midagi, mis millegagi meenutab varasemat ebaturvalist kogemust (seda
    kutsutakse päästikuks), siis isegi kui sa oled hetkel väljaspool ohtu, sinu aju
    registreerib ohu enne kui nn mõtlev aju jõuab meelde tuletada ja keskenduda
    tõsiasjale, et nüüd on olukord teine ja sa oled praegu turvalises olukorras.
  •  Kui meile meenub midagi ilma mälupiltideta või sõnadeta, või kui me ei mäleta üldse mitte
    midagi, siis ei tundu see nagu minevikumälestus. See tundub nagu PRAEGU!

Kui sulle tundub, et juhtunuga seonduvad asjaolud segavad sul keskendumast igapäevaelu toimingutele, segavad koolitööd, või sa käid juhtunut ikka ja jälle oma peas läbi ning ei saa rahu, või sa oled märganud, et uni on saanud häiritud või kui su tulevik teeb sulle suurt muret, või kui sa tunned end rahutuna ja ärevana, siis võivad olla abiks alljärgnevad võtted.