Stroomi rannas mälestatekse 183 kingapaariga suitsiidi läbi hukkunuid

Pühapäeval, 10. septembril pannakse rahvusvahelise suitsiidiennetuspäeva raames Tallinna Stroomi randa 183 paari kingi mullu vabatahtlikult elust lahkunud Eesti inimeste mälestuseks.

„Eesti kaotas suitsiidide läbi eelmisel aastal 183 elu, seda on liiga palju. Iga suitsiidid mõjutab uuringute järgi keskmiselt 60 lähikondlast, seega kannatas eelmisel aastal suitsiidide tõttu 12 000 inimest,“ ütles Peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa.

Oidermaa sõnul oleks õigeaegse ennetusega paljud suitsiidid välditavad. „Kui liiklus- ja tulesurmade vähendamisega tegeletakse väga põhjalikult, siis suitsiididest rääkimine on ühiskonnas tabu. See aga ei aita probleemi lahendamisele kaasa,“ selgitas Oidermaa.

Rahvusvahelisel suitsiidiennetuspäeval korraldab Peaasi.ee probleemi suuruse näitlikustamiseks Stroomi rannas avaliku aktsiooni. „Asetame Stroomi rannale eelmisel aastal suitsiidi teinud inimeste mälestamiseks 183 paari kingi,“ ütles Oidermaa. „Samuti mõtiskleme selle üle, mida igaüks meist suitsiidide ennetamiseks saab ette võtta. Suurem osa suitsiididest võivad õigeaegse tegutsemise korral olla välditavad.“

Aktsiooni aitavad läbi viia hoolivad inimesed.

Aktsiooni korraldab MTÜ Peaasjad, mis tegeleb noorte vaimse tervise teemalise ennetustööga.

Aktsiooni meediakajastused:

Galerii: Stroomi rannal mälestati suitsiidi läbi hukkunuid https://tervis.postimees.ee/4239425/galerii-stroomi-rannal-malestati-suitsiidi-labi-hukkunuid 11.09.2017 12:32 , tervis.postimees.ee , terviseportaali reporter, Paula Rõuk

Aktsiooni eesmärk oli anda mõista, et suurem tähelepanelikkus ja hoolimine kaasinimeste suhtes, aitab Eestis keskmisest kõrgemat enesetappude arvu vähendada. Rahvusvahelise suitsiidiennetuspäeva raames asetati Tallinnas Stroomi rannale 183 paari kingi mullu vabatahtlikult elust lahkunud Eesti inimeste mälestuseks. «Kõige olulisem on olla suitsiidimõtetega inimese jaoks olemas, võtta ohumärke tõsiselt ja aidata tal kiiresti abi leida,» ütles Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa aktsioonil. «Kedagi ei tohi jätta raskes olukorras üksi, vaid nii saab ära hoida kõige traagilisemaid tagajärgi.» Pühapäeval Tallinnas Stroomi rannas toimunud aktsiooni «Ole olemas!» käigus asetati rannale 183 paari kingi mullu vabatahtlikult elust lahkunud Eesti inimeste meenutuseks. Kingade juurde pandi lausekatked, millega võiks sarnases olukorras inimeste poole pöörduda. «Enesetapud on Eesti jaoks probleem ja ainus viis nende vähendamiseks on pöörata ümbritsevate inimeste muredele suuremat tähelepanu ka ülejäänud 364 päeval aastas. Meie sõnum on lihtne – rohkem tähelepanu ja hoolimist aitab vähendada enesetappude arvu Eestis,» ütles Oidermaa. «Samas ei saa jääda lootma ainult üksikisikutele, ka riigina peaksime senisest enam pöörama ennetusmeetmetele tähelepanu. Näiteks tuleks parandada depressiooniravi kättesaadavust ja tuua ennetustegevusi juba kooliprogrammidesse.» Igal aastal sureb kogu maailmas enesetapu tagajärjel enam kui 800 000 inimest, enesetapukatseid tehakse hinnanguliselt kokku 20 miljonit. Eestis hukkus enesetapu tõttu 2016. aastal 183 inimest, viimase viie aasta poiste ja noorte meeste 10-24 aastaste vanusegrupi surmadest moodustavad need veerandi. Kui ülemaailmselt on aastas 100 000 inimese kohta 11,4 enesetappu, siis Eestis ulatub see näitaja 14,1-ni.

Üheksa ohumärki, mis viitavad enesetapumõtetele [Link originaalile] 11.09.2017 11:14 , naine24.ee , Dagmar Lamp, Postimehe naisteportaali juhataja

Peaaegu alati eelnevad inimese enesetapukatsele selged ohumärgid, mida ära tundes on võimalik raskustes inimest aidata. Eile, 10. septembril toimus rahvusvahelise suitsiidiennetuspäeva, millega juhiti tähelepanu enesetappude välditavusele.
2

«Kui Eesti kaotas mullu suitsiidide läbi 183 elu, siis on seda kaugelt liiga palju. See näitab, et ühiskonnana ei oska me raskustes inimesi piisavalt aidata,» ütles Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. Tema sõnul eelnevad enesetapukatsele peaaegu alati selged ohumärgid, mida ära tundes on võimalik raskustes inimest aidata. «Suurel osal juhtudest on suitsiidikatsele eelnenud pikaajaline vaimse tervise halvenemine, sageli depressioon, mis on jäänud õigel ajal kohase ravita. Oluline on olla olemas, võtta ohumärke tõsiselt ning aidata inimesel leida abi,» ütles Oidermaa. Üheksa ohumärki, mis võivavad viidata inimese enesetapumõtetele: räägib ja naljatab enesetapu teemal; avaldab näiteks selliseid mõtteid: «Oleks parem kui ma oleksin surnud», «Soovin, et ma kaoksin igaveseks», «Kui mind enam ei ole, siis…», «Varsti ma ei tüüta sind enam.»; räägib surmast positiivses ja lootusrikkas toonis, näiteks «Kui ma sureksin, siis inimesed armastaksid mind rohkem»; kirjutab surmateemalisi jutte ja luuletusi; käitub enda suhtes hoolimatult, temaga juhtub tihti tõsiste vigastustega õnnetusi; annab ära, jagab laiali või viskab ära väärtuslikke esemeid; jätab perega ja sõpraga hüvasti erilisel moel, tavapärasest erinevalt; varub relvi, ravimeid või muid enesetapuvahendeid; kirjutab enesetapukirju; teeb arusaamatuid või veidraid mõtteavaldusi. Tunnused võivad viidata ka paljudele teistele kriisidele või vaimse tervise probleemidele. Selliste muutuste tähelepanemisel on kõige parem inimese käest küsida, kuidas tal läheb või mis tal mõttes mõlgub. Suitsiidimõtetega inimest ei tohiks jätta üksi. Depressiooni puhul on esmase abi saamiseks võimalik pöörduda perearsti poole. Kiire abi saamiseks on suuremates linnades erakorraline psühhiaatriline abi kättesaadav ööpäevaringselt. Alati on võimalik kutsuda kiirabi helistades numbril 112. Vaata ka: Tasuta e-nõustamine: Peaasi.ee Enesetapumõtete tunnused Kuidas tunda ära oma lähedase või sõbra depressiooni? Kuidas aidata?

Kolm lähedast matnud naine: “Aeg ainult vähendab valu…” [Link originaalile] 11.09.2017 Õhtuleht paber; ohtuleht.ee , Kristiina Tilk

„Minu vend, minu abikaasa ja minu poeg – nad kõik läksid vabasurma. Ma ikka mõtlen, miks see juhtus, kas ma oleksin saanud seda ära hoida, aga need küsimused on ja jäävadki vastuseta,“ räägib enesetapu läbi kolm lähedast kaotanud naine. Eile oli rahvusvaheline suitsiidiennetuspäev, mis juhtis tähelepanu sellele, et enesetappe on võimalik vältida. Tallinnas Stroomi rannas toimus ennetuspäeva raames aktsioon eelmisel aastal Eestis suitsiidi teinud inimeste meenutuseks. „Igal aastal sureb kogu maailmas enesetapu tagajärjel üle 800 000 inimese, see tähendab üht inimest iga 40 sekundi järel. Maailmas tehakse aastas hinnanguliselt 20 miljonit ehk üks
3

enesetapukatse iga 1,5 sekundi tagant,“ ütleb peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. Eestis suri enesetapu tõttu 2016. aastal 183 inimest – 146 meest ja 37 naist. Poiste ja noorte meeste (vanusegrupp 10–24 aastat) surmadest on veerand suitsiidid. „Eesti statistika on maailma keskmisest veidi nukram. Kui ülemaailmselt on aastas 100 000 inimese kohta 11,4 enesetappu, siis meil 14,1,“ ütles Oidermaa. Probleemile tähelepanu juhtimiseks korraldas noorte vaimse tervise ennetustööga tegelev MTÜ Peaasjad eile Tallinna Stroomi rannas aktsiooni „Ole olemas!“, millega kutsus üles olema ümbritsevate inimeste suhtes tähelepanelikum.

Aktsiooni käigus asetati rannale 183 tühja kingapaari mullu vabatahtlikult elust lahkunud Eesti inimeste meenutuseks. Kingade juurde lisati lausekatked, millega oleks võinud nende inimeste poole pöörduda. „Mul on hea meel sinuga koos olla“ – on lause, mille valis välja Tiiu. Sõnatult pisaraid pühkides sammus ta erkoranžide jalgpallijalanõude juurde ja pani oma märgi sinna maha. „Minu poeg oli ka spordihuviline. Sõprade seltskonnas oli ta väga hinnatud, tegi alati nalja. Kodus aga tõmbas teki üle pea ja mina teda aidata ei osanud,“ ütleb Tiiu. Tema hääl murdub. „See vaatepilt, mis oli matustel – noored elujõus mehed istusid pingil, hoidsid kätega peast kinni ja nutsid. See on midagi, mis saadab sind alati…“ Veel enne, kui Tiiu mattis suitsiidi teinud poja, tuli tal matta ka abikaasa ja vend – nemadki otsustasid elust lahkuda omal soovil. Tal on kaasas oma venna, mehe ja poja lahkumise järel kirjutatud luuleread, milles on enda süüdistamist ja läbikukkumise tunnet. „Isegi kui ma tean, et mina ei oleks saanud neid minekuid ära hoida, jääb süütunne. Peas keerlevad asjad, mida poleks ehk pidanud neile ütlema. Sellest ei saagi kunagi päriselt üle. Aeg ainult vähendab valu,“ teab Tiiu. Tiiu teab sedagi, et ehkki suitsiidist rääkimist peetakse tabuks, on see asi, millest just peaks rääkima. „Ega see, kui me oleme vait, ei muuda neid lahkumisi olematuks. Ja muidugi, neil, kes jäävad maha, neil ongi vaja see valu endast välja rääkida. Muidu võib päris hulluks minna,“ leiab Tiiu.

Reporter+ 10.09.2017 18:58 , Kanal2 Reportaaž Stroomi rannast http://reporter.postimees.ee/4238961/reporter-enesetapjatele-pandiranda-jalatseid

TV3 „Seitsmesed uudised“ 10.09.2017 19.00, TV3

Iga elu on tähtis https://tv3play.tv3.ee/sisu/seitsmesed-2017/872221

Aktuaalne Kaamera 10.09.2017 21.00, ETV

Stroomi rannas mälestati mullu enesetapu sooritanuid http://www.err.ee/617789/stroomi-rannas-malestati-mullu-enesetapusooritanuid

GALERII | Stroomi rannas meenutati suitsiidi teinud inimesi https://www.ohtuleht.ee/827322/galerii-stroomi-rannas-meenutati-suitsiidi-teinud-inimesi 10.09.2017 17:48 , ohtuleht.ee , Kristiina Tilk

Täna on rahvusvaheline suitsiidiennetuspäev, mis juhib tähelepanu sellele, et enesetappe on võimalik vältida. Tallinnas Stroomi rannas toimus ennetuspäeva raames aktsioon eelmisel aastal Eestis suitsiidi teinud inimeste meenutuseks. „Igal aastal sureb kogu maailmas enesetapu tagajärjel enam kui 800 000 inimest, see tähendab üks inimene iga 40 sekundi järel. Enesetapukatseid tehakse maailmas aastas hinnanguliselt 20 miljonit ehk üks iga 1,5 sekundi tagant,“ rääkis peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. Eestis hukkus enesetapu tõttu 2016. aastal 183 inimest: 146 meest ja 37 naist. Poiste ja noorte meeste (vanusegrupp 10-24 aastat) surmadest on veerand suitsiidid. „Eesti statistika on maailma keskmisest veidi nukram. Kui ülemaailmselt on aastas 100 000 inimese kohta 11,4 enesetappu, siis meil 14,1,“ ütles Oidermaa. Stroomi rannas toimunud üritusel asetati rannaliivale 183 paari kingi mullu vabatahtlikult elust lahkunud Eesti inimeste meenutuseks ja kingade juurde seati üles lausekatked, millega oleks võinud nende inimeste poole pöörduda. „Enamasti on suitsiidikatsele eelnenud pikaajaline vaimse tervise halvenemine, sageli depressioon, mis on jäänud õigel ajal ravita. Oluline on olla olemas, võtta ohumärke tõsiselt ning aidata inimesel leida abi. Teema on väga raske, seepärast saab esmase abi saamiseks pöörduda ka tasuta peaasi.ee e-nõustaja poole,“ ütles Oidermaa.
5

Aktsiooni korraldas MTÜ Peaasjad, mis tegeleb noorte vaimse tervise teemalise ennetustööga.

Kliiniline psühholoog: iga enesetappu saaks ära hoida [Link originaalile] 10.09.2017 13:28 , pealinn.ee

“Viimastel aastatel on enesetappude arv jäänud 200 inimese piiresse. Eesti praktika on aga enesetapjatega tegelemisel lünklik, sest tihti ei suunata taoliste mõtetega inimesi edasi spetsialistide juurde,” ütles kliiniline psühholoog ja Peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa.

Kliinilise psühholoog ja Peaasi.ee tegevjuhi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul alustatakse mitmetes riikides ennetusega juba koolides. “Mujal maailmas tagatakse paremini ka ravi järjepidevus, et inimesed kuskile ära ei kao. Kui nad satuvad mõne arsti või meditsiinitöötaja juurde selliste mõtete või ennast kahjustava käitumisega,” tõdes kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. Arutledes selle üle, kas meil peaks olema mingi riiklik programm, et suunata psühhiaatri, psühholoogi juurde, või on vajadus usaldustelefoni järele, leidis Oidermaa, et kõike on vaja rohkem. “Tegelikult käib efektiivne suitsiidiennetus nii, et depressiooni peab inimestel ravima võimalikult esimesel võimalusel ja kohaste meetoditega.” Regionaalhaigla psühhiaater Ülle Võhma, kes statsionaarse arstina tegeleb ka tagajärgedega ehk suitsiidkatse teinud inimestega, ütles et igal depressiivsel inimesel pole enesetapumõtted. „Haiglas on depressiooni tõttu patsiente küll, kes ei ole suitsiidkatset teinud.“ Võhma selgitas, et kui inimesega on midagi konkreetselt lahti, siis kõige olulisemateks märkideks on võib-olla muutused tema tavapärases olekus,käitumises ja mõttemaailmas. “Sageli avaldatakse mitte otseselt suitsiidplaane, vaid elutüdimusmõtteid, et „elu ei ole midagi väärt, teil on parem, kui mind ei ole.” Mõned inimesed avaldavad ka korduvalt oma lähedastele, et neil on enesetapu mõtted, rääkis dr Võhma. “Tihti kitjutatakse ka lahkumiskirju ja enne suitsiidi kirjutatakse neid korduvalt,” selgitas Võhma. Oidermaa sõnul aitaks enesetappusid ennetada see, kui kõik lähedased inimesed teaksid oma tuttavate käekäigust ja vajadusel saaksid abi osutada. “Kui inimene on ka enesetapumõtteid oma sõbrale avalikustanud, peaks nendest suutma ka avalikult rääkida,” selgitas Oidemaa ja lisas, et selline käitumismudel on kasutatav ka mujal maailmas. Otseselt ennetustööga tegelevad dr Võhma sõnul psühholoogid ja ambulatoorses võrgus töötavad psühholoogid, psühhiaatrid ja kriisiabi
töötajad. “On ka inimesi, kes ise tunnevad oma enesetapumõtted ära ja pöörduvad abi saamiseks spetsialistid poole,” selgitas Võhma. Suitsiidiennetuse kaudse faktorina tõi Võhma välja ka meie üldise elukvaliteedi. “Ühiskond mõjutab kõikjal nende inimeste käitumist. Kui inimene on läbi elanud lahutuse või kaotanud töö, siis kõik need indikaatorid võivad vallandada enesetapumõtteid,” lisas Võhma. Enesetapja profiil on Oidermaa sõnul tegelikult teema, mida Sotsiaalministeerium praegu uurib. “Tõenäoliselt põeb see inimene depressiooni ja tunneb lootusetust.Oluline fakt on ka see, et 80% enesetapjatest on mehed,” lsas Oidemaa. Mehed teevad Võhma sõnul aga rohkem lõpule viidud suitsiide kui naised. “Naised teevad sagedamini enesetapukatseid. Teismeliste suitsiid on aga jällegi ettearvamatu. Ta ei pruugi mingil moel märku anda. Vanemaealiste suitsiidkatsed on sagedamini lõpule viidud.” Võhma rääkis veel, et kui depressiivne inimene teeb suitsiidkatse, siis tema depressiooni taandudes ei pruugi ta seda elus kunagi enam teha. “Aga siin tuleb vahel juurde ka isiksuse komponent nagu näiteks alkoholi tarvitavatel impulssiivsetel, agressiivsetel isikutel, kes ei kontrolli oma emotsionaalset ebastabiilsust. Alkohol võtab veel pidurid maha. Ja nemad võivad korrata küll.” Oidemaa sõnul saab igaüks teha midagi selleks, et enesetappe oleks vähem ühiskonnas. “Tegelikult ütlevad uuringud, et suitsiidisurmad on need, mida peetakse ennetatavateks surmadeks. Ehk siis neid ei pruugiks juhtuda, kui me sellesse teemasse natuke tõsisemalt suhtuksime. Või avatumalt. Või mõlemat,” ütles Oidemaa. Peaasi.ee korraldab pühapäeval, 10. septembril kell 13.00 rahvusvahelise suitsiidiennetuspäeva aktsiooni „Ole olemas!“, mille käigus pannakse Tallinna Stroomi randa 183 paari kingi mullu vabatahtlikult elust lahkunud Eesti inimeste mälestuseks.

Taavi Pukk: taasiseseisvumisest alates on vabasurma läinud üle 9300 meie inimese. Mida oleme kodanikena teinud, et seda ära hoida? [Link originaalile] 10.09.2017 12:31 , epl.delfi.ee , Taavi Pukk, Tallinna Kesklinna vanem

Alates 2010. aastast tähistatakse Eestis riikliku tähtpäevana vanavanemate päeva iga septembrikuu teisel pühapäeval. Sel aasta langeb vanavanemate päeva tähistamine kokku ühe ülemaailmse, ja hoopis tõsisema tooniga, algatusega — enesetappude ennetamise päevaga. Endalt elu võtmine, viisakama nimega suitsiid, on ebamugav teema, millest hea meelega rääkida ei taheta. Liiga tõsine, kurb, sageli arusaamatu ning üldse kuidagi kauge ja võõras probleem. Selle ulatust ja tõsidust peegeldab aga asjaolu, et igal aastal sooritatakse maailmas enam kui miljon
7

enesetappu. Iga 40 sekundi järel toimub suitsiid, iga 3 sekundi järel katse endalt elu võtta. Eestis minnakse liialt sageli vabasurma. Statistikaameti andmetel sooritas 2015. aastal sooritas enesetapu 195, 2016. aastal 183 inimest. Taasiseseisvumisest alates on vabasurma läinud üle 9300 meie inimese. Mõtlemapanevad arvud, mis sunnivad küsima, mida oleme kodanikena ja lähedastena teinud, et seda ära hoida. Või mida tegemata jätnud? Aastast 1994, mil toimus 615 suitsiidi, on enesetappude arv küll kolm korda vähenenud, kuid see ei tähenda, nagu lahendaks stabiilsem majandus ning parem elukeskkond probleemi iseenesest. Suitsiide on jätkuvalt oluliselt rohkem kui liiklussurmasid. Liiklusohutuse tagamiseks ja liiklussurmade vähendamiseks vähendamiseks on riiklik programm, suitsiidide osas aga… . Huvitaval kombel tuleb siinkohal meelde hetkel käimasolev Tervise Arengu Instituudi (TAI) jõuline tegevus seoses Sitsi tänava süstlavahetuspunkti saagaga. Kui narkosurmade ennetamine on ilmselgelt TAI prioriteet, siis nende lipukiri “mõjutada tervisekäitumist ja tervisemõjureid, et suurendada Eesti inimeste heaolu ja aidata neil elada kaua ja tervelt” võiks ja peaks käima ka suitsiidide ennetamise kohta. Kui utreerida, siis narkosurmade ennetamisega on lihtsam, sest tuleb üles leida vaid narkootikumide tarvitajad, kuid suitsiidi võib sooritada igaüks. Kuidas siis aidata? Mured ja üksindus röövivad eluisu Enesetapu põhjust pole võimalik üheselt tuvastada, sest elu võtmiseni viib terve hulk bioloogilisi, psühholoogilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid. Erinevad allikad viitavad, et nendeks võivad olla üksindus, pettumine lähedastes, püstitatud eesmärkide püüdmatus, hetkeline nõrkus, inimest ümbritsev õhustik ja veel palju muud, mis mängib rolli surmamõtete tekkeks ja teostumiseks. On võimatu seletada, mispärast keegi otsustab eluraskuste eest kaduvikku põgeneda, samas kui mõni veelgi raskemas olukorras olija isegi ei kaalu enesetappu ja saatusenooled stoiliselt välja kannatab. Ent olgu sellega kuidas on, lähtuda tuleb teadmisest, et enamikku enesetappudest saab siiski ära hoida. Suitsiidini viib ränk teekond, mida ei läbita päevaga, vaid esimesest mõttest selle teostamiseni, võib kuluda kuid või koguni aastaid. Kümnest enesetapu sooritanust kaheksa annab oma kavatsusest eelnevalt märku. Kui leidub lähedane või sõber, kes osa murest enese kanda võtab ning masendusest välja aitab, võib enesetapumõte ajutiselt või lõplikult taanduda. Nooremad inimesed on tavaliselt avatumad ja avaldavad suitsiidimõtteid sagedamini. Teismelised ütlevad otse, et mul on nüüd kõrini ja ma tapan end ära. Sellist hoiatust tuleb alati tõsiselt võtta, sest mängus on noor elu. Muide, maailma statistikas on suitsiid noorte (15-29) surmade põhjuste hulgas teisel kohal. Vanemad inimesed jätavad pikkamööda hüvasti andes ära isiklikke asju ja koostades testamenti. Nii üllatav kui see ka pole, siis üle 70-aastased on kõige tõenäolisemalt need, kes endalt elu võivad võtta. Tavapäratut ja hüvastijätvat käitumist tuleb märgata ning elust tüdinenuga rääkida. Lähedus ja võimalus südant puistata on parim ravim, eriti vanemaealiste jaoks. Nutitehnika hävitab inimlikkuse?
8

Oleme äärmiselt uhked e-teenuste ja tehnoloogia arengu üle, samas võib tehnika tappa inimlikkuse. Kui suhtled tuttavate ja ametiasutustega interneti teel ning tellid isegi toidu kulleriga koju, tekib ühtäkki tunne, et oled kalgis maailmas täiesti üksi ning hakkad kahtlema oma eksistentsi otstarbekuses. Noored, kes selle asemel, et päriselus suhelda, näpivad 24/7 nutitelefoni, kaotavad sotsiaalse närvi ning seeläbi pole kaugel üksindus ja ahastus. Ühe hoiatava näite võib tuua 2009. aastast, mil suurettevõtte France Telecomi töötajaid tabas enesetappude laine. Ettevõtte juht nimetas põhjusena nutitelefone, mis põhjustavad stressi, kuna ka kodus tegeletakse nende abil tööasjadega. Nutitelefon on muidugi tänapäeval ülioluline ese, ent see ei asenda kunagi vahetut inimlikku suhtlemist. Ei maksa unustada, et telefonil on nupp väljalülitamiseks, sest bioloogilise organismina vajab inimene puhkust. Enesetappude ennetamine seisneb eelkõige inimlikus suhtlemises ja olemas olemises. Tänapäevane pidevat suhtlust võimaldav maailm võib paljude inimeste jaoks olla paik, kus tuntakse ennast ülimalt üksildasena. Tihti on aga vaja vaid üht õlalepatsutust, naeratust või head sõna, et tumedad toonid muutuksid heledateks või vähemalt hallideks. Loodan, et võetakse see minut ning mõeldakse oma lähedaste, sõprade ja tuttavate peale. Kas keegi neist on jäänud ehk kauaks üksi? Kas kellelgi neist on kanda südamel suur mure? Palun mõelge, võtke toru ja helistage. Kui võimalik, minge külla. See võib muuta elu, päästa elu.

FOTOD | Suitsiidiennetuspäev kattis Stroomi ranna kingadega [Link originaalile] 10.09.2017 21:18 , delfi.ee

Rahvusvahelise suitsiidiennetuspäeva raames asetati Tallinnas Stroomi rannas toimunud aktsiooni “Ole olemas!” käigus rannale 183 paari kingi mullu vabatahtlikult elust lahkunud Eesti inimeste mälestuseks. “Kõige olulisem on olla suitsiidimõtetega inimese jaoks olemas, võtta ohumärke tõsiselt ja aidata tal kiiresti abi leida,” ütles Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa aktsioonil. “Kedagi ei tohi jätta raskes olukorras üksi, vaid nii saab ära hoida kõige traagilisemaid tagajärgi.” Täna päeval Tallinnas Stroomi rannas toimunud aktsiooni “Ole olemas!” käigus asetati rannale 183 paari kingi mullu vabatahtlikult elust lahkunud Eesti inimeste meenutuseks. Kingade juurde pandi lausekatked, millega võiks sarnases olukorras inimeste poole pöörduda. “Enesetapud on Eesti jaoks probleem ja ainus viis nende vähendamiseks on pöörata ümbritsevate inimeste muredele suuremat tähelepanu ka
9

ülejäänud 364 päeval aastas. Meie sõnum on lihtne – rohkem tähelepanu ja hoolimist aitab vähendada enesetappude arvu Eestis,” ütles Oidermaa. “Samas ei saa jääda lootma ainult üksikisikutele, ka riigina peaksime senisest enam pöörama ennetusmeetmetele tähelepanu. Näiteks tuleks parandada depressiooniravi kättesaadavust ja tuua ennetustegevusi juba kooliprogrammidesse.” Igal aastal sureb kogu maailmas enesetapu tagajärjel enam kui 800 000 inimest, enesetapukatseid tehakse hinnanguliselt kokku 20 miljonit. Eestis hukkus enesetapu tõttu 2016. aastal 183 inimest, viimase viie aasta poiste ja noorte meeste (vanusegrupp 10-24 aastat) surmadest moodustavad need veerandi. Kui ülemaailmselt on aastas 100 000 inimese kohta 11,4 enesetappu, siis Eestis ulatub see näitaja 14,1-ni. Aktsiooni korraldas MTÜ Peaasjad, mis tegeleb noorte vaimse tervise teemalise ennetustööga.

Stroomi rannas mälestati mullu enesetapu sooritanuid [Link originaalile] 10.09.2017 21:13 , err.ee , Marju Kaasik

Õigeaegse ennetusega oleks paljud enesetapud olemata ja tänasel rahvusvahelisel suitsidiiennetuse päeval korraldati Tallinnas Stroomi rannas mälestus- ja teavitusüritus. Eesti kaotas suitsiidide läbi eelmisel aastal 183 elu. 183 kingapaari Stroomi rannaliival tähistasid mullu vabatahtlikult elust lahkunuid Eestis, vahendas “Aktuaalne kaamera”. Nende sümbolite juurde lisasid mittetulundusühingu Peaasi liikmed ja vabatahtlikud silte, millel kirjas sõnumid, kuidas võiks läheneda enesetappu kaaluvale inimesele. Üks vabatahtlikest Liina Melanie Sarapik püüab aidata inimesi muusikaterapeudina. “Ma olen ise läbi elanud depressiooni, mul on biopolaarne häire, ma käisin haiglas 10 aastat tagasi, sest ma ise ei tahtnud elada enam, aga siin ma olen, elu on päris hea, aga mul on ikka sõpru, kes vaevlevad sellega ja ma tahaks neid toetada,” ütles Sarapik. Kliinilise psühholoogi ja MTÜ Peaasi tegevjuhi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul saab õigeaegse sekkumise korral enesetappe ära hoida, paraku on see teema nagu ka vaimne tervis tervikuna meie ühiskonnas pigem tabu. “Vaimse tervise probleemid on päris haigused ja need ei ole sellised, millega ei ole võimalik hakkama saada. Paljudel juhtudel on võimalik paranemine või siis õpitakse elama selle haigusega ja tegelikult on see sama haigus nagu füüsiline probleem, see pole midagi müstilist ega häbiväärset,” ütles Oidermaa.
10

Tihti eeleb enesetapukatsele depressioon, mida on võimalik ravida. Oidermaa soovitab suitsiidimõtete korral otsida kindlasti abi ja lähedastel võtta ohumärke tõsiselt.

Сегодня на пляже Штрооми вспомнят тех, кто покончил жизнь самоубийством [Link originaalile] 10.09.2017 10:29 , mke.ee

В воскресенье, 10 сентября, в рамках Дня предотвращения самоубийств специалисты призывают обращать внимание на тех, кто нуждается в помощи. Ведь таким образом можно спасти кого-то от необратимого решения. Каждый год во всем мире суицид совершают более 800 000 человек, передает BNS со ссылкой на исполнительного директора и психолога портала peaasi.ee Анну-Кайсу Ойдермаа. То есть получается каждые 40 секунд самоубийство совершает один человек. Пытаются же покончить с собой порядка 20 000 000 человек. То есть в среднем каждые 1,5 секунды кому-то жизнь становится настолько невыносимой, что он пытается свести с ней счеты. В Эстонии только в прошлом году самоубийство совершили 183 человека: 146 мужчин и 37 женщин. Шокирующая статистика: четверть всех погибших мальчиков и мужчин до 24 лет покончили с собой! “Наша статистика по сравнению со средней в мире – печальнее, – говорит Ойдермаа. – Если во всем мире в год на 100 000 человек 11,4 самоубийств, то у нас этот показатель – 14,1”. Для того, чтобы привлечь внимание к этой проблеме, сегодня на пляже Штрооми будет акция, в ходе которой в 13 часов на пляже поставят 183 пары ботинок, чтобы помянуть тех, кто в прошлом году совершил в Эстонии суицид. А рядом – предложения, с которыми можно было бы к этим людям обратиться и им, возможно, помочь. Ойдермаа отмечает, что у большинства людей до самоубийства было сильное и долгое ухудшение душевного здоровья, зачастую депрессия, которую не лечили. И очень важно быть в такой момент рядом, уметь распознавать признаки опасности и помочь человеку найти выход. Например, так как тема сложная, то можно для начала обратиться за бесплатной консультацией к специалисту на peaasi.ee

Suitsiidiennetuspäev kutsub märkama abivajajat
11

[Link originaalile] 10.09.2017 10:04 , virumaateataja.postimees.ee , BNS

Täna on rahvusvaheline suitsiidiennetuspäev, mis kutsub abivajajat märkama ning juhib tähelepanu sellele, et enesetappe on võimalik vältida. “Igal aastal sureb kogu maailmas enesetapu tagajärjel enam kui 800 000 inimest, see tähendab üks inimene iga 40 sekundi järel. Enesetapukatseid tehakse maailmas aastas hinnanguliselt 20 miljonit ehk üks iga 1,5 sekundi tagant,” ütles kliiniline psühholoog ja nõustamisportaali Peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa. Eestis sooritas eelmisel aastal enesetapu 183 inimest: 146 meest ja 37 naist. Poiste ja kuni 24-aastaste meeste surmadest on veerand suitsiidid. “Eesti statistika on maailma keskmisest veidi nukram. Kui ülemaailmselt on aastas 100 000 inimese kohta 11,4 enesetappu, siis meil 14,1,” märkis Oidermaa. Probleemile tähelepanu juhtimiseks korraldab noorte vaimse tervise teemalise ennetustööga tegelev MTÜ Peaasjad pühapäeval Tallinnas Stroomi rannas aktsiooni “Ole olemas!”, et kutsuda üles suuremale tähelepanelikkusele ümbritsevate inimeste suhtes. Kell 13 algava aktsiooni käigus asetatakse rannale 183 paari kingi, et mälestada mullu Eestis vabatahtlikult elust lahkunud inimesi. Kingade juures on lausekatked, millega oleks võinud nende inimeste poole pöörduda. “Enamasti on suitsiidikatsele eelnenud pikaajaline vaimse tervise halvenemine, sageli depressioon, mis on jäänud õigel ajal ravita. Oluline on olla olemas, võtta ohumärke tõsiselt ning aidata inimesel leida abi. Teema on väga raske – seepärast saab esmase abi saamiseks pöörduda ka tasuta peaasi.ee e-nõustaja poole,” ütles Oidermaa.

Psühholoog: enesetapukatsele eelnevad selged ohumärgid [Link originaalile] 10.09.2017 09:16 , ohtuleht.ee , Silja Paavle

Peaaegu alati eelnevad inimese enesetapukatsele selged ohumärgid, mida ära tundes on võimalik raskustes inimest aidata. „Kui Eesti kaotas mullu suitsiidide läbi 183 elu, siis on seda kaugelt liiga palju. See näitab, et ühiskonnana ei oska me raskustes inimesi piisavalt aidata,“ ütles Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. Tema sõnul eelnevad enesetapukatsele peaaegu alati selged ohumärgid, mida ära tundes on võimalik raskustes inimest aidata. „Suurel osal juhtudest on suitsiidikatsele eelnenud pikaajaline vaimse tervise halvenemine, sageli depressioon, mis on jäänud õigel ajal kohase ravita.
12

Oluline on olla olemas, võtta ohumärke tõsiselt ning aidata inimesel leida abi,“ ütles Oidermaa ja toob välja üheksa ohumärki, mis võivavad viidata inimese enesetapumõtetele: * räägib ja naljatab enesetapu teemal; * avaldab näiteks selliseid mõtteid: “Oleks parem kui ma oleksin surnud”, “Soovin, et ma kaoksin igaveseks”, “Kui mind enam ei ole, siis…”, “Varsti ma ei tüüta sind enam.”; * räägib surmast positiivses ja lootusrikkas toonis, näiteks “Kui ma sureksin, siis inimesed armastaksid mind rohkem”; kirjutab surma-teemalisi jutte ja luuletusi; * käitub enda suhtes hoolimatult, temaga juhtub tihti tõsiste vigastustega õnnetusi; * annab ära, jagab laiali või viskab ära väärtuslikke esemeid; * jätab perega ja sõpraga hüvasti erilisel moel, tavapärasest erinevalt; * varub relvi, ravimeid või muid enesetapuvahendeid; * kirjutab enesetapukirju; * teeb arusaamatuid või veidraid mõtteavaldusi. Et need tunnused võivad viidata ka paljudele teistele kriisidele või vaimse tervise probleemidele, on kõige parem selliste muutuste tähelepanemisel inimese käest küsida, kuidas tal läheb või mis tal mõttes mõlgub. Suitsiidimõtetega inimest ei tohiks jätta üksi. Depressiooni puhul on esmase abi saamiseks võimalik pöörduda perearsti poole.Kiire abi saamiseks on suuremates linnades erakorraline psühhiaatriline abi kättesaadav ööpäevaringselt. Alati on võimalik kutsuda kiirabi helistades numbril 112.

Vikerraadio hommikuprogramm „Vikerhommik“ 10.09.2017 9.20, Vikerraadio

Intervjuu peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaaga http://vikerraadio.err.ee/v/04cf9c55-f8c6-483f-9d7c-28135dd1c874

Eesti kaotas mullu suitsiidide läbi 183 elu [Link originaalile] 09.09.2017 12:54 , postimees.ee , PM

Seoses homse rahvusvahelise suitsiidiennetuspäevaga koostasid vaimse tervise eksperdid veebilehelt Peaasi.ee loetelu enesetapukatsele viitavatest ohumärkidest, mida ära tundes on võimalik raskustes inimest aidata. Noorte vaimse tervise teemalise ennetustööga tegeleva MTÜ Peaasjad tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa märkis, et kui Eesti kaotas mullu suitsiidide läbi 183 elu, siis on seda kaugelt liiga palju.
13

«See näitab, et ühiskonnana ei oska me raskustes inimesi piisavalt aidata,» ütles Oidermaa. Tema sõnul eelnevad enesetapukatsele peaaegu alati selged ohumärgid, mida ära tundes on võimalik raskustes inimest aidata. «Suurel osal juhtudest on suitsiidikatsele eelnenud pikaajaline vaimse tervise halvenemine, sageli depressioon, mis on jäänud õigel ajal kohase ravita. Oluline on olla olemas, võtta ohumärke tõsiselt ning aidata inimesel leida abi,» lausus ta. Üheksa ohumärki, mis võivad viidata inimese enesetapumõtetele: räägib ja naljatab enesetapu teemal; avaldab näiteks selliseid mõtteid: «Oleks parem kui ma oleksin surnud», «Soovin, et ma kaoksin igaveseks», «Kui mind enam ei ole, siis…», «Varsti ma ei tüüta sind enam»; räägib surmast positiivses ja lootusrikkas toonis, näiteks «Kui ma sureksin, siis inimesed armastaksid mind rohkem»; kirjutab surmateemalisi jutte ja luuletusi; käitub enda suhtes hoolimatult, temaga juhtub tihti tõsiste vigastustega õnnetusi; annab ära, jagab laiali või viskab ära väärtuslikke esemeid; jätab perega ja sõbraga hüvasti erilisel moel, tavapärasest erinevalt; varub relvi, ravimeid või muid enesetapuvahendeid; kirjutab enesetapukirju; teeb arusaamatuid või veidraid mõtteavaldusi. Tunnused võivad viidata ka paljudele teistele kriisidele või vaimse tervise probleemidele. Selliste muutuste tähelepanemisel on kõige parem inimese käest küsida, kuidas tal läheb või mis tal mõttes mõlgub. Suitsiidimõtetega inimest ei tohiks jätta üksi. Depressiooni puhul on esmase abi saamiseks võimalik pöörduda perearsti poole.

Peaasi.ee: Enesetapukatsele eelnevad selged ohumärgid [Link originaalile] 09.09.2017 15:49 , delfi.ee

Peaaegu alati eelnevad inimese enesetapukatsele selged ohumärgid, mida ära tundes on võimalik raskustes inimest aidata. Homme, 10. septembril toimuva rahvusvahelise suitsiidiennetuspäevaga juhitakse tähelepanu enesetappude välditavusele. „Kui Eesti kaotas mullu suitsiidide läbi 183 elu, siis on seda kaugelt liiga palju. See näitab, et ühiskonnana ei oska me raskustes inimesi piisavalt aidata,“ ütles Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. Tema sõnul eelnevad enesetapukatsele peaaegu alati selged ohumärgid, mida ära tundes on võimalik raskustes inimest aidata. „Suurel osal juhtudest on suitsiidikatsele eelnenud pikaajaline vaimse tervise halvenemine, sageli depressioon, mis on jäänud õigel ajal kohase ravita. Oluline on olla olemas, võtta ohumärke tõsiselt ning aidata inimesel leida abi,“ ütles Oidermaa. Üheksa ohumärki, mis võivavad viidata inimese enesetapumõtetele:
14

– räägib ja naljatab enesetapu teemal; – valdab näiteks selliseid mõtteid: “Oleks parem kui ma oleksin surnud”, “Soovin, et ma kaoksin igaveseks”, “Kui mind enam ei ole, siis…”, “Varsti ma ei tüüta sind enam.”; – räägib surmast positiivses ja lootusrikkas toonis, näiteks “Kui ma sureksin, siis inimesed armastaksid mind rohkem”; kirjutab surmateemalisi jutte ja luuletusi; – käitub enda suhtes hoolimatult, temaga juhtub tihti tõsiste vigastustega õnnetusi; – annab ära, jagab laiali või viskab ära väärtuslikke esemeid; – jätab perega ja sõpraga hüvasti erilisel moel, tavapärasest erinevalt; – varub relvi, ravimeid või muid enesetapuvahendeid; – kirjutab enesetapukirju; – teeb arusaamatuid või veidraid mõtteavaldusi. Tunnused võivad viidata ka paljudele teistele kriisidele või vaimse tervise probleemidele. Selliste muutuste tähelepanemisel on kõige parem inimese käest küsida, kuidas tal läheb või mis tal mõttes mõlgub. Suitsiidimõtetega inimest ei tohiks jätta üksi. Depressiooni puhul on esmase abi saamiseks võimalik pöörduda perearsti poole. Kiire abi saamiseks on suuremates linnades erakorraline psühhiaatriline abi kättesaadav ööpäevaringselt. Alati on võimalik kutsuda kiirabi helistades numbril 112. Aktsioon „Ole olemas!“: 183 paari kingi suitsiidi teinud inimeste mälestuseks Pühapäeval, 10. septembril kell 13:00 korraldab Peaasi.ee rahvusvahelise suitsiidiennetuspäeva raames probleemi suuruse näitlikustamiseks Tallinna Stroomi rannas avaliku aktsiooni ja asetab randa 183 paari kingi mullu vabatahtlikult elust lahkunud Eesti inimeste mälestuseks. Iga enesetapp mõjutab uuringute järgi keskmiselt 60 lähikondlast, seega kannatas eelmisel aastal suitsiidide tõttu 12 000 inimest. Peaasi.ee kutsub üles hoolivaid inimesi aktsioonis osalema ja abistama selle läbiviimisel. Aktsiooni korraldab MTÜ Peaasjad, mis tegeleb noorte vaimse tervise teemalise ennetustööga.

183 paari kingi suitsiidi teinud inimeste mälestuseks [Link originaalile] 08.09.2017 19:29 , muurileht.ee

Sel pühapäeval, 10. septembril kell 13 asetatatakse rahvusvahelise suitsiidiennetuspäeva raames Tallinna Stroomi rannale 183 paari kingi mullu vabatahtlikult elust lahkunud Eesti inimeste mälestuseks.
15

„Eesti kaotas suitsiidide läbi eelmisel aastal 183 elu. See number võiks olla oluliselt väiksem, kui me ühiskonnana probleemi tunnistaksime ja õpiksime inimeste muresid õigel ajal märkama,” rääkis MTÜ Peaasjad tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa. „Kingade juurde paneme ka lausekatke, mis oleks õigel hetkel öelduna võinud inimest aidata,” lisas Oidermaa.„Tihtipeale ei oska me lihtsalt inimestega rasketest teemadest rääkimist alustada.” MTÜ Peaasjad kutsub üles hoolivaid inimesi aktsioonis osalema ja abistama selle läbiviimisel. Vabatahtlikud on oodatud Stroomi randa 10. septembril kell 12.30, milleks tuleks end eelnevalt registeerida siin. Aktsioon algab kell 13 Stroomi rannahoone juures. Tutvu Peaasi.ee tegemistega siin.

В прошлом году покончили с собой 183 жителя Эстонии [Link originaalile] 06.09.2017 15:50 , mke.ee

В прошлом году самоубийство совершили 183 жителя Эстонии, передает BNS. Исполнительный директор занимающейся профилактикой в области психологического здоровья молодежи НКО Peaasi.ee Анна-Кайса Ойдермаа отмечает, что, согласно исследованиям, каждый суицид сказывается в среднем на 60 близких людях. Следовательно, в прошлом году от самоубийств пострадало около 12 000 человек. По словам Ойдермаа, многих самоубийств можно было бы избежать с помощью своевременной профилактической работы. «Если снижением смертей на дорогах и в пожарах занимаются очень основательно, то разговоры о суициде в обществе табуированы. А это не помогает решить проблему», – сказала она. В воскресенье, в международный день профилактики суицида, на пляже Штромка в Таллинне выложат 183 пары обуви в память о людях, которые в прошлом году совершили в Эстонии самоубийство.

Печальная статистика: в прошлом году самоубийство совершили более 180 жителей Эстонии [Link originaalile] 06.09.2017 14:12 , rus.postimees.ee , BNS

В прошлом году самоубийство совершили 183 жителя Эстонии.
16

«В прошлом году в Эстонии покончили с собой 183 человека, – сказала исполнительный директор занимающейся профилактикой в области психологического здоровья молодежи НКО Peaasi.ee Анна-Кайса Ойдермаа. – Согласно исследованиям, каждый суицид сказывается в среднем на 60 близких людях, следовательно, в прошлом году от самоубийств пострадало около 12 000 человек». По словам Ойдермаа, многих самоубийств можно было бы избежать с помощью своевременной профилактической работы. «Если снижением смертей на дорогах и в пожарах занимаются очень основательно, то разговоры о суициде в обществе табуированы, что не способствует решению проблемы», – сказала она. В воскресенье, в международный день профилактики суицида, на пляже Штромка в Таллинне выложат 183 пары обуви в память о людях, которые в прошлом году совершили в Эстонии самоубийство.

В минувшем году добровольно ушли из жизни 183 жителя Эстонии [Link originaalile] 06.09.2017 12:42 , stolitsa.ee , Stolitsa.ee

В 2016 году в Эстонии свели счеты с жизнью 183 жителя страны. «В прошлом году Эстония потеряла по причине самоубийств 183 жизни, – сообщила Анна-Кайса Ойдермаа, руководитель НКО Peaasi.ee, занимающегося предупреждением душевных расстройств. «Каждый суицид, согласно исследованиям, в среднем оказывает влияние на 60 близких к ушедшему из жизни человеку. Поэтому от самоубийств тем или иным образом пострадали в минувшем году 12 000 человек». В воскресенье в Эстонии отметят Международный день предупреждения самоубийств: в память о добровольно ушедших из жизни в 2016 году жителей Эстонии на пляже Штромки будет выставлено 183 пар обуви, пишет BNS.

Печальная статистика: в прошлом году самоубийство совершили более 180 жителей Эстонии 08.09.2017 00:00 , Infopress , Postimees

«В прошлом году в Эстонии покончили с собой 183 человека, – сказала исполнительный директор занимающейся профилактикой в области психологического здоровья молодежи НКО Peaasi.ee Анна-Кайса Ойдермаа. – Согласно исследованиям, каждый суицид сказывается в
17

среднем на 60 близких людях, следовательно, в прошлом году от самоубийств пострадало около 12 000 человек».

По словам Ойдермаа, многих самоубийств можно было бы избежать благодаря своевременной профилактической работе. «Если снижением смертей на дорогах и в пожарах занимаются очень основательно, то разговоры о суициде в обществе табуированы, что не способствует решению проблемы», – сказала она.

В воскресенье, в международный День профилактики суицида, на пляже Штромка в Таллинне выложат 183 пары обуви в память о людях, которые в прошлом году совершили в Эстонии самоубийство.

Mullu võttis endalt elu ligi 200 eestlast [Link originaalile] 06.09.2017 14:45 , linnaleht.ee , Ohtuleht.ee

Pühapäeval pannakse rahvusvahelise suitsiidiennetuspäeva raames Tallinna Stroomi randa 183 paari kingi mullu vabatahtlikult elust lahkunud Eesti inimeste mälestuseks. „Eesti kaotas suitsiidide läbi eelmisel aastal 183 elu, seda on liiga palju. Iga suitsiidid mõjutab uuringute järgi keskmiselt 60 lähikondlast, seega kannatas eelmisel aastal suitsiidide tõttu 12 000 inimest,“ ütles Peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa. Oidermaa sõnul oleks õigeaegse ennetusega paljud suitsiidid välditavad. „Kui liiklus- ja tulesurmade vähendamisega tegeletakse väga põhjalikult, siis suitsiididest rääkimine on ühiskonnas tabu. See aga ei aita probleemi lahendamisele kaasa,“ selgitas Oidermaa. Rahvusvahelisel suitsiidiennetuspäeval korraldab Peaasi.ee probleemi suuruse näitlikustamiseks Stroomi rannas avaliku aktsiooni. „Asetame Stroomi rannale eelmisel aastal suitsiidi teinud inimeste mälestamiseks 183 paari kingi,“ ütles Oidermaa. „Samuti mõtiskleme selle üle, mida igaüks meist suitsiidide ennetamiseks saab ette võtta. Suurem osa suitsiididest võivad õigeaegse tegutsemise korral olla välditavad.“ Peaasi.ee kutsub üles hoolivaid inimesi aktsioonis osalema ja abistama selle läbiviimisel. Vabatahtlikud abistajad on oodatud Stroomi randa 10. septembril kell 12.30, eelnevalt tuleks end registeerida SIIN. Kõiki teisi oodatakse kell 13. Aktsiooni korraldab MTÜ Peaasjad, mis tegeleb noorte vaimse tervise teemalise ennetustööga.

18

Mullu võttis endalt elu ligi 200 eestlast [Link originaalile] 06.09.2017 14:45 , ohtuleht.ee , Ohtuleht.ee

Pühapäeval pannakse rahvusvahelise suitsiidiennetuspäeva raames Tallinna Stroomi randa 183 paari kingi mullu vabatahtlikult elust lahkunud Eesti inimeste mälestuseks. „Eesti kaotas suitsiidide läbi eelmisel aastal 183 elu, seda on liiga palju. Iga suitsiidid mõjutab uuringute järgi keskmiselt 60 lähikondlast, seega kannatas eelmisel aastal suitsiidide tõttu 12 000 inimest,“ ütles Peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa. Oidermaa sõnul oleks õigeaegse ennetusega paljud suitsiidid välditavad. „Kui liiklus- ja tulesurmade vähendamisega tegeletakse väga põhjalikult, siis suitsiididest rääkimine on ühiskonnas tabu. See aga ei aita probleemi lahendamisele kaasa,“ selgitas Oidermaa. Rahvusvahelisel suitsiidiennetuspäeval korraldab Peaasi.ee probleemi suuruse näitlikustamiseks Stroomi rannas avaliku aktsiooni. „Asetame Stroomi rannale eelmisel aastal suitsiidi teinud inimeste mälestamiseks 183 paari kingi,“ ütles Oidermaa. „Samuti mõtiskleme selle üle, mida igaüks meist suitsiidide ennetamiseks saab ette võtta. Suurem osa suitsiididest võivad õigeaegse tegutsemise korral olla välditavad.“ Peaasi.ee kutsub üles hoolivaid inimesi aktsioonis osalema ja abistama selle läbiviimisel. Vabatahtlikud abistajad on oodatud Stroomi randa 10. septembril kell 12.30, eelnevalt tuleks end registeerida SIIN. Kõiki teisi oodatakse kell 13. Aktsiooni korraldab MTÜ Peaasjad, mis tegeleb noorte vaimse tervise teemalise ennetustööga.

Stroomi rannas mälestatakse suitsiidi läbi hukkunuid [Link originaalile] 06.09.2017 13:54 , tallinncity.ee , reporter, Elisabeth Kungla

Pühapäeval pannakse rahvusvahelise suitsiidiennetuspäeva raames Tallinna Stroomi randa 183 kingapaari, et mälestada möödunud aastal vabatahtlikult elust lahkunud Eesti inimesi. Eesti kaotas suitsiidide läbi eelmisel aastal 183 elu. «Iga suitsiidid mõjutab uuringute järgi keskmiselt 60 lähikondlast, seega kannatas eelmisel aastal suitsiidide tõttu 12 000 inimest,» ütles Peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa. Oidermaa sõnul oleks õigeaegse ennetusega paljud suitsiidid välditavad. «Kui liiklus- ja tulesurmade vähendamisega tegeletakse väga põhjalikult, siis suitsiididest rääkimine on ühiskonnas tabu. See aga ei aita probleemi lahendamisele kaasa,» selgitas Oidermaa.
19

Rahvusvahelisel suitsiidiennetuspäeval korraldab Peaasi.ee probleemi suuruse näitlikustamiseks Stroomi rannas avaliku aktsiooni. „Asetame Stroomi rannale eelmisel aastal suitsiidi teinud inimeste mälestamiseks 183 paari kingi,“ ütles Oidermaa. „Samuti mõtiskleme selle üle, mida igaüks meist suitsiidide ennetamiseks saab ette võtta. Suurem osa suitsiididest võivad õigeaegse tegutsemise korral olla välditavad.“ Peaasi.ee kutsub üles hoolivaid inimesi aktsioonis osalema ja abistama selle läbiviimisel. Vabatahtlikud abistajad on oodatud Stroomi randa 10. septembril kell 12.30, eelnevalt tuleks end registeerida https://goo.gl/gfLFjL. Kõiki teisi oodatakse kell 13.00. Aktsiooni korraldab MTÜ Peaasjad, mis tegeleb noorte vaimse tervise teemalise ennetustööga.