Enesevigastamise müüdid ja reaalsus

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Ennast vigastatakse tähelepanu saamiseks

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Uuringute kohaselt ei räägi enda vigastamisest kellelegi umbes 2/3 inimestest, kes seda teevad. Pigem peavad need inimesed seda häbiväärseks saladuseks ning üritavad märke sellest varjata.

Enda vigastamise põhjuseks on püüd kas vältida või kontrollida tugevaid tundeid nagu näiteks viha enda või teiste vastu, kurbus, meeleheide või madal enesehinnang.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Enesevigastamine on enesetapukatse

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Pigem vigastatakse end selleks, et toime tulla tugevate tunnete või raskete sündmuste ja olukordadega. Inimene, kes ennast vigastab, võib seda isegi pidada viisiks, kuidas enesetappu vältida. Uuringute kohaselt ei ole ligikaudu pooltel end vigastanud inimestest enda vigastamise ajal enesetapumõtteid.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Enda vigastamise abil soovitakse lihtsalt teistega manipuleerida

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Inimestel, kes end vigastavad, on raske oma tundeid sõnadega väljendada, nad teevad seda käitumise abil. Kuigi enesevigastamine võib panna teisi soovitud viisil käituma, peaks tähelepanu pöörama hoopis sõnumile, mida inimene oma käitumisega edastab ja aitama leida tal viise seda teisiti väljendada.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Inimesed, kes end vigastavad, on hullud ja tuleks luku taha panna

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Uuringute kohaselt ei pruugi enesevigastamine olla alati märk mõnest teisest psüühikahäirest. Pigem on see ebakohane käitumisviis, mida kasutatakse stressi maandamiseks ja tunnetega toimetulekuks. Sageli ei pruugi enesevigastamine olla otseselt eluohtlik ega vajada haiglaravi.

Häireks tuleb seda sorti käitumist siiski pidada ning alustada võimalikult varakult kohase raviga.

Hey! I am first heading line feel free to change me

Müüt:

Ennast vigastavad ainult teismelised tüdrukud

Hey! I am first heading line feel free to change me

Reaalsus:

Kuigi enesevigastamist esineb noortel neiudel rohkem kui keskealistel meestel, võib ennastkahjustavat käitumist ette tulla erinevast vanusest ja soost inimestel.

Kuidas aidata kedagi, kes end vigastab?

Mida teha, kui keegi räägib, et ta ennast vigastab

  • Näita välja, et sa saad aru, mida ta räägib. Väljenda oma hoolimist.
  • Väljenda muret vigastuste pärast. Ole kaastundlik ja respekteeri inimest, kes enesevigastamisest räägib; suhtu temasse lugupidavalt.
  • Väljenda selgelt, et enesevigastamisest võib rääkida ning seda saab mõista. Kui sa oled mures vigastuste pärast, siis ole selles suhtes aus, aga anna mõista, et tuled oma murega toime.
  • Anna mõista, et austad inimest, kes on end vigastanud ning austad tema püüdu eluga toime tulla isegi siis, kui see toob kaasa enesevigastamist. Ta on andnud endast antud hetkel parima.
  • Väljenda, et sa mõistad, et ennast vigastavale inimesele võib tunduda väga raske elada ennast vigastamata.
  • Kui enesevigastamist on toimunud rohkem kui kord või paar, siis soovita pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole.

Kui näed, et keegi on end tahtlikult vigastanud.

  • Ole enesevigastamise suhtes mõistev ja toetav. Usu, et ta ei ole teinud seda pahatahtlikkusest või rumalusest. Ta lihtsat ei saanud teisiti.
  • Küsi tema murede kohta.
  • Küsi enesetapumõtete kohta.
  • Uuri, kas tal on koht, kuhu minna ja kus olla.
  • Soovita rääkida sellest usaldusväärse täiskasvanuga.
  • Soovita otsida abi psühholoogilt või psühhiaatrilt.

Kuidas ennast aidata?

Enesevigastamine võib tunduda loogiline kaitsemehhanism vältimaks või “saamaks lahti” häirivatest ja valusatest tunnetest. On üldlevinud hoiak, et emotsioonid on ebasoovitavad. Tõde on see, et kõik meie emotsioonid, kaasa arvatud valusad, on inimese elus normaalsed ja hädavajalikud ning me ei saa nende tundmist välistada. Enesekahjustamise harjumusest vabanemine tähendab õppimist, kuidas negatiivseid tundeid taluda ja ebatõhusate tunnetega toimetulekuviisi asendamist tõhusamate meetoditega.

NB! Enesevigastamisesest lugemine võib suurendada tungi ennast kahjustada!

Järgnevalt saad lugeda ja samaaegselt mõelda oma ennastkahjustavast käitumisest. Pane tähele, kas enesevigastamisest lugemine tekitab sinus soovi ja tungi ennast vigastada. Sel juhul loe ja tee harjutusi kellegagi koos.

Tegele enesevigastamisest loobumisega samm-sammult

Kui enesevigastamine on muutunud harjumuseks ja toimetulekustrateegiaks, siis tavaliselt ei pruugi sellise käitumise otsekohe ja päevapealt lõpetamine õnnestuda. Selle asemel on kasulik planeerida raskete tunnetega toimetulekuks uusi strateegiaid, mis hakkavad enesevigastamist asendama.

Vähenda enda vigastamise ulatust või tugevust

Esimese sammuna vähenda endale tekitatava kahju ulatust või tugevust.

Suuna vigastamise tung millelegi muule ja vähemkahjustavale tegevusele

Mõned inimesed on leidnud, et neid on aidanud jääkuubikute käes hoidmine ja pigistamine. Löö patja, käi külma või sooja duši all.

Tee loetelu tähelepanu kõrvale juhtivatest tegevustest

Koosta loetelu tegevustest, mis aitavad sul tähelepanu enese vigastamiselt kõrvale suunata. Teistega
koos olemine on väga efektiivne lahendus.

Tunne oma ennastkahjustava käitumise vallandajaid

Vallandaja on mingi kindel olukord, sündmus või tunne, mis sinus alati enesevigastamise tungi esile kutsub. Kui sa need vallandajad ära tunned, siis saad teha plaani, kuidas neis olukordades teisiti toimida. Näiteks tekitab kööginoa nägemine tungi endale sisse lõigata. Sel juhul saad teravad noad panna ära nii, et nad ei jääks su nägemisulatusse.

Lükka ennastvigastav käitumine edasi

Kui sul tekib tung end vigastada, siis lükka see tegevus edasi. Sa ei pea ennast kohe vigastama. Sa võid nüüd ja kohe teha midagi muud. Mõtle, miks enda vigastamine sulle head ei tee.

Leia kohaseid tunnete väljaelamisviise

Enesevigastamine ei aita sul ennast pikema aja jooksul paremini tunda. Kui on vaja nutta, siis nuta – see on loomulik viis stressihormoonidest vabaneda. Kui tunned, et emotsioonid sinu sees möllavad, siis katseta erinevaid emotsioonide väljendamise viise, et näha, mis sinu puhul kõige paremini töötab.

Õpi ennast rahustama

Hoolitse enda eest, kui sul on raske. Proovi erinevaid asju, et leida kõige toimivam viis, mis rahunemist soodustab. Hästi aitab lõdvestumine, rahustava muusika kuulamine, veeprotseduurid, massaaź.

Enesevigastamise lõpetamise plaan

Enesevigastamisel võib olla mitmeid põhjuseid. Enimlevinud põhjus on toimetulek raskete tunnete ja olukordadega ennastkahjustava käitumise abil. Tõde on see, et enese vigastamine enesetunnet ei paranda, vaid toob veelgi enam negatiivseid tundeid kaasa. Enese kahjustamine ei lahenda ka keerulisi olukordi.

Ennastkahjustava käitumisharjumuse muutmine vajab aega, julgust ja uute oskuste õppimist. Aga see ei ole võimatu!

Käesolev tööleht aitab sul koostada toimetulekuplaani – siin on meeldetuletused teistest käitumisviisidest ja tegevustest, mis aitavad sul tõhusamal viisil toime tulla. Tööleht aitab sul samm-sammult vähendada enese vigastamist, asendades selle tõhusamate toimetulekuviisidega.

NB! Töölehe täitmine võib vallandada enesevigastamise tungi. Kui tunned tungi ennastkahjustavalt käituda, siis täida töölehte kellegagi koos. .

Turvalisuse tagamise kaart

Alternatiivsete mõtete ja tegevuste tööleht

Probleemilahenduse tööleht

Enesevigastamise tunnused

ehk kuidas ära tunda, et keegi su kõrval vigastab ennast?

  • Seletamatud haavad ja armid: enamasti asuvad need randme ja käevarre piirkonnas, reitel, rindkerel, kõhul.
  • Vereplekid riietel, käterätikutel, voodipesul; verised salvrätikud.
  • Igapäevaste asjade hulgas (näiteks kotis, öökapil või mujal) on teravad esemed nt žiletiterad, noad, nõelad, klaasitükid, terava servaga pudelikorgid jms.
  • Sagedased “õnnetused”: kui inimene end vigastab, siis võib ta väita, et tal juhtub tihti väikseid õnnetusi nagu äralöömised või noaga sisse lõikamised. Ta teeb seda selleks, et ümbritsevatele oma haavu ja arme põhjendada.
  • Armidega kehapiirkondade varjamine: inimene, kes end vigastab, võib kanda jalgu või käsi varjavaid riideid (pikki pükse, pikki varrukaid) ka siis, kui on väga soe; ta võib keelduda randa või sauna minemast.
  • Soov olla pikka aega segamatult üksinda, eriti kui soovitakse olla üksinda vannitoas või magamistoas.
  • Isoleerumine, ärrituvus.

Enesevigastamine ja selle põhjused

Enesevigastamine tähendab seda, kui inimene ise endale teadlikult valu tekitab.

Enesevigastamine on see, kui inimene:

  • lõikab või kraabib oma nahka
  • kõrvetab ennast
  • lööb ennast, taob pead vastu seina või esemeid
  • taob või viskab ennast vastu asju
  • torkab nõelu jms läbi naha või naha sisse
  • takistab haavade paranemist, kraabib haavu
  • neelab esemeid või mürgiseid aineid
  • tekitab endale teadlikult ja tahtlikult ohtlikke olukordi: ohtlik autoga sõitmine, söömissööstud, narkootikumide või alkoholi kuritarvitamine, ebaturvalised seksuaalkontaktid

Enesevigastamisel võib olla mitmeid põhjuseid ja seletusi. Inimestel, kes ennast vigastavad, on tihti raske oma käitumisviisile täpseid seletusi leida. Mõned ütlevad, et füüsiline valu leevendab mõneks hetkeks psüühilist ja emotsionaalset valu ning enesekahjustamine muutub negatiivsete emotsioonidega toimetuleku strateegiaks. Ennast vigastatakse aga ka enda karistamiseks või hoopis tagant sundimiseks, julgustamiseks, sisemise pinge väljaelamiseks aga ka teistele oma valu näitamiseks või teistele haiget tegemiseks.

Enesevigastamine on oma olemuselt üsna sarnane sõltuvuskäitumisele. Valu tundes hakkab meie keha tootma kehaomaseid valuvastaseid heaoluhormoone – endorfiine. Endorfiinid koos oma peas loodud enesevigastamise põhjendustega loovad tugeva, sõltuva iseloomuga harjumuse. Sarnaselt sõltuvusele mõistab inimene, et tema käitumine on vale, kuid ta ei suuda seda peatada. Seetõttu tavaliselt varjatakse ennastkahjustavat käitumist.

Enesevigastamine ei ole enesetapukatse!

Enesevigastamist on oluline eristada enesetapukatsest, kuna nende eesmärgid on väga erinevad. Esimese puhul on tegemist endale valu põhjustamisega, mitte eesmärgiga elust lahkuda. Tuleb aga olla tähelepanelik – inimene, kes ennast vigastab, võib samal ajal mõelda enesetapust. See, et ennast vigastav inimene on lihtsalt “tähelepanu otsija” ja tema puhul enesetapurisk puudub, on müüt. On oluline teada, et ennastkahjustav käitumine võib olla eluohtlik ja lõppeda surmaga.